Kohtutäitur viitas otsuses enampakkumise nurjunuks kuulutamise ja tühise pakkumise tagasilükkamise alustele. Kohtutäitur jättis otsusega kaebuse rahuldamata (I kd, tl-d 17-22). Vastuses kaebusele märgib kohtutäitur täiendavalt, et avaldaja tugineb ekslikule alghinnale ning et 0 euro suuruse alghinnaga ei olegi enampakkumist võimalik läbi viia. Kohtutäitur palub jätta kaebuse rahuldamata (I kd, tl-d 92-96).
) § 89 lg 1 p 1 alusel ja lugeda enampakkumine nurjunuks
Kohtutäitur on seisukohal, et pakkumine ei kata alghinda. Täitemenetluse osaline leiab, et alghind oli märgitud 0 eurot ning tema tehtud pakkumine katab alghinna. 8.
sätestab alghinna mõiste.
lg 1 sätestab, et asja alghind enampakkumisel on hindamise tulemusena saadud ja arestimisakti märgitud hind.
lg 2 sätestab, et kohtutäituril on õigus muuta alghinda pärast enampakkumise kuulutuse ilmumist esitatud õiguste avaldamise ja põhistamise alusel, kui arestimisaktis märgitud hind ilmselt erineb turuhinnast. Alghinna määramisel ei arvestata õigust, millest pärast enampakkumise kuulutuse avaldamist ei teatata või mida ei põhistata.
lg 1 sätestab, et enne enampakkumise alustamist teeb kohtutäitur oksjonikeskkonnas teatavaks müüdavat vara ning enampakkumist puudutavad olulised tingimused käesoleva seadustiku § 84 kohaselt ja alghinna. Enampakkumisel tehtavate pakkumiste sammu määrab kohtutäitur, arvestades müüdava asja väärtust. Põhjendatud juhtudel võib kohtutäitur määrata arestimisaktis märgitust erineva alghinna.
lg 1 kohaselt on üldjuhul alghinnaks enampakkumisel arestimisakti märgitud hind.
lg 2 sätestab võimaluse muuta alghinda, kui arestimisaktis märgitud hind ilmselt erineb turuhinnast.
lg 1 sätestab samuti kohtutäituri õiguse määrata asjale arestimisaktis märgitust erineva alghinna. Eeltoodust tulenevalt sätestab täitemenetluse seadustik üldpõhimõtte, et kohtutäitur võib määrata enampakkumisel alghinna, mis erineb arestimisaktis märgitust. Elektroonilise enampakkumise puhul sätestab selle võimaluse
lg 1, mis annab aluse märkida oksjonikeskkonnas avaldatud enampakkumise teates arestimisaktis märgitud hinnast erinev alghind. Seadus ei välista, et alghinnaks märgitakse 0 eurot. 3
lg 1 sätestab, et kohtutäitur lükkab tagasi tühise pakkumise.
lg 1 p 1 sätestab, et tühiseks pakkumiseks loetakse eelkõige pakkumist, mis ei kata alghinda.
lg 1 p 2 sätestab, et kohtutäitur kuulutab enampakkumise nurjunuks, kui ei tehta pakkumist vähemalt alghinna ulatuses. Täitemenetluse osalise tehtud pakkumine 40 eurot katab alghinna 0 eurot. Kohtutäitur on seetõttu põhjendamatult leidnud, et täitemenetluse osalise pakkumine on tühine ja enampakkumine seetõttu nurjunud. Eeltoodust tulenevalt on pakkumise tagasilükkamine ja enampakkumise nurjunuks kuulutamine seadusevastased. Kohus rahuldab kaebuse ning tühistab kohtutäituri 11.07.2013 otsuse. Kohtutäitur peab kaebuse uuesti läbi vaatama. 10. Kohtu hinnangul ei tulene täitemenetluse seadustikust keeldu panna asi enampakkumisele 0 euro suuruse alghinnaga. Madala alghinnaga enampakkumise läbiviimine võib olla põhjendatud suurema ostuhuvi tekitamise eesmärgil. Madala alghinnaga enampakkumise puhul võib tõesti esineda kohtutäituri viidatud oht, mille kohaselt vara kingitakse sisuliselt ära. Sellise ohu vältimiseks ongi
lg-s 1 sätestatud, et kohtutäitur võib arestimisaktis märgitud alghinnast erineva alghinna määrata põhjendatud juhtudel. Arestimisaktis märgitud hinnast teistsuguse hinna määramist peab kohtutäitur põhjendama. Kui täitemenetluse osaline leiab, et oksjonikeskkonnas alghinna märkimine (nt arestimisaktist erineva alghinna märkimine) on seadusevastane, on tal võimalik esitada kaebus kohtutäituri tegevuse peale. Kui kohtutäitur on oksjonikeskkonda ekslikult märkinud ebaõige alghinna (kasvõi näiteks tehnilistest probleemidest tingituna), on kohtutäituril pärast enampakkumise toimumist võimalik kaaluda, kas tegemist võib olla enampakkumise tingimuste olulise rikkumisega kohtutäituri enda poolt, mis annab aluse
Täitemenetluse osalistel on võimalik kaaluda, kas ekslikult oksjonikeskkonda märgitud alghind kujutab endast täitemenetluse tingimuste olulist 4
MS § 428 lg 1 p 5 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust või juriidiline isik on lõppenud õigusjärgluseta. Nimetatud säte reguleerib hagimenetlust ning kohtu hinnangul ei ole seda võimalik käesolevas asjas TsMS § 477 lg 1 alusel kohaldada. Kaebus on esitatud kohtutäituri tegevuse peale ning kohus saab anda hinnangu kohtutäituri tegevusele sõltumata juriidilisest isikust võlgniku äriregistrist kustutamisele. 12. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse ja notari ametitoimingu tegemise taotluse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus rahuldas kaebuse ning tühistas kohtutäituri otsuse. Seetõttu jätab kohus menetluskulud kohtutäituri kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.