3-12-1306/11

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maarika Kuusk, Maili Lokk

1. juuli 2012, Tartu 3-12-1306 AS H.A.K.S. kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 22.05.
2. a maksuotsuse nr 12.2-3/4914-6 kehtetuks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu 27.06.
3. a määrus AS H.A.K.S. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja – AS H.A.K.S., esindaja vandeadvokaat Helmut Pikmets Vastustaja – Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 27.06.
4. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (LMTK) viis AS H.A.K.S. suhtes läbi käibe- ja tulumaksu arvestamise ning tasumise õigsuse kontrolli maksustamisperioodide jaanuar 2006 kuni veebruar 2008 (k.a) kohta. 22.05.
6. a maksuotsusega nr 12.2-3/4914-6 suurendati AS H.A.K.S. maksukohustust kokku 89 743,87 eurot, sellest käibemaksu 31 199,60 eurot ja tulumaksu 58 544,27 eurot.
7. AS H.A.K.S. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada LMTK 22.05.
8. a maksuotsus nr 12.2-3/4914-
9. Kaebuse kohaselt on maksuotsus tehtud materiaal- ja menetlusõigust valesti kohaldades, samuti ei ole maksuhaldur maksuotsuse tegemisel arvesse võtnud kõiki asjasse puutuvaid faktilisi asjaolusid ega hinnanud kõiki tõendeid. Kaebuses taotles AS H.A.K.S. esialgse õiguskaitse korras vaidlustatud maksuotsuse täitmise peatamist. Taotluse põhjenduste kohaselt on kaebusel väga head perspektiivid. Maksuotsuse täitmise korral realiseeruvad kaebaja jaoks pöördumatud kahjulikud tagajärjed. Maksuotsusega määratud maksusumma sissenõudmisel muutub kaebaja püsivalt maksejõuetuks, mis tähendaks tarnijatele tasumata jätmist ning millele järgneks tarnijate poolt sissenõude või pankrotimenetluse algatamine. Tulenevalt tegevuse spetsiifikast koosneb kaebaja vara valdavas osas käibevarast, sh müügiks ostetud kaubad, nõuded ostjate vastu ja ettemaksed tarnijatele. Kaebaja kontodel olev vaba jääk on 6690,46 eurot. Kassa jääk moodustab 841,27 eurot. Igasugused viivitused tarnitud kauba eest tasumisega tähendavad usalduse kaotamist tarnijate silmis. Maksuvõla kohese sissenõudmise puhul on kaebaja pankroti väljakuulutamine möödapääsmatu. Seda ka võlausaldajate võrdse kohtlemise seisukohast, eeldusel, et MTA nõue on põhjendatud. Kaebaja leiab, et vaidlustatud korralduse täitmise peatamine ei mõjuta kolmandate isikute õigusi ning kaebaja õiguste tagamine esialgse õiguskaitse korras ei astu kollisiooni avalike huvidega. Pigem on antud juhul esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine avalikes huvides. Avalik huvi seisneb selles, et kaebaja ei muutuks maksejõuetuks. Samas ei esine olulist avalikku huvi maksuvõla koheselt sundtäitmisele pööramiseks. Kaebaja maksuvõla kohene sundtäitmisele pööramine teeb oluliselt raskendatuks kaebaja jaoks positiivse kohtuotsuse täitmise. Seetõttu on vaidlustatud otsuse täitmise peatamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni proportsionaalne ja eesmärgipärane abinõu.
10. Tartu Halduskohus jättis 27.06.
11. a määrusega AS H.A.K.S. taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt puudub praeguses menetlusstaadiumis alus pidada kaebust ilmselt perspektiivituks. Siiski ei järeldu kohtule esitatud andmetest kaebaja arvelduskontode ja kassa jäägi kohta, et maksuotsusega määratud maksukohustuse täitmine tooks kaasa kaebaja maksjõuetuse väljakuulutamise ning kaebaja püsiva maksejõuetuse saabumine maksuotsuse täitmise peatamata jätmise korral ei ole tõendatud. Olukorras, kus kaebaja ei ole maksejõuetu ning jätkab olulises mahus majandustegevust, on kaebajal võimalik taotleda maksuvõla ajatamist maksukorralduse seaduse
12. peatükis sätestatud korras. Kohtu hinnangul oleks kaebaja õiguste kaitse vajadus ja avalikud huvid tasakaalustatud sel juhul, kui kaebaja annaks maksuotsuse täitmise peatamise vastu MTA-le tagatise, mis kindlustab maksuotsuse täitmise pärast kohtumenetluse lõppu. Kaebaja ei ole käesolevas asjas taotlenud maksuvõla ajatamist ega pakkunud tagatist. Käesolevas asjas on avalik huvi maksude laekumiseks ning vajadus vältida maksunõude sissenõudmise võimatust tulevikus kaalukam kaebaja õigusest ettevõtlusvabadusele. Määrav siinjuures on see, et kaebaja saab kasutada muid võimalusi majandustegevuse jätkamiseks ning kaebuse rahuldamise korral on tagatud MTA-le tasutud maksusumma tagastamine. Samas ei ole vastustajal esialgse õiguskaitse kohaldamise korral vahendeid maksude laekumise tagamiseks ning kaebuse rahuldamata jäämise korral ei ole garanteeritud maksuotsuse tegelik täidetavus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
13. AS H.A.K.S. esitas määruskaebuse, milles palutakse Tartu Halduskohtu 27.06.
14. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega tema esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt toob maksuotsuse sundtäitmise peatamata jätmine kaasa kaebaja maksejõuetuse, sest tal puuduvad likviidsed vahendid maksuotsusega määratud summa koheseks tasumiseks. Bilansist nähtuv eelmiste aastate jaotamata kasum on reinvesteeritud kaebaja majandustegevuseks vajalikku põhivarasse, mille müümine tähendaks majandustegevuse jätkamise võimatust ja tooks ikkagi kaasa pankrotiavalduse esitamise, kuna kaebajal ei oleks võimalik enda koostööpartnerite ees kohustusi täita. Kohus ei ole arvestanud, et kaebaja bilanss on koostatud eeldusel, et vastustajal nõue puudub ning maksuotsusest tuleneva nõude täitmisel muutuks käsitlus kasumlikust bilansist. Kaebajal puudub vara, mida tagatiseks anda ning mida kohustuste täitmise vabalt võõrandada. Kohtu 2 seisukohad on otseses vastuolus ning kohus ei ole märkinud, millised on alternatiivsed võimalused kaebaja maksejõuetuse vältimiseks. Vastustaja väide laenurahaga maksuotsuse täitmisest on asjakohatu, kuna krediidiasutused ei ole valmis äriühingute maksuotsustega määratud kohustusi ilma tagatiseta finantseerima. Kaebaja kasumlik ja jätkusuutlik majandustegevus on maksuotsuse täitmise peatamist õigustav asjaolu, kuna see tagab kohtu poolt maksuotsuse põhjendatuse tuvastamisel korral maksuotsuse hilisema täidetavuse. Samas peab kaebaja vajalikuks rõhutada, et tema majandustegevus ei ole aga sedavõrd kasumlik, et oleks võivalik maksuotsus koheselt täita. Maksuvõla ajatamise ja tagatise andmise taotlemata jätmise põhjendusel ei saa jätta esialgse õiguskaitse taotlust rahuldamata, sest nii maksuvõla ajatamine kui ka tagatise aktsepteerimine on maksuhalduri kaalutlusotsus, mille edukust ei ole võimalik taotlemise hetkel prognoosida. Kohus on rikkunud oluliselt menetlusnormi, kuna esialgne õiguskaitse kohaldamisel ei ole nõutav, et kaitse saamiseks vastustaja huvid tagatakse. Kohtupraktikas on samuti märgitud, et kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus ei vähene üksnes põhjusel, et ta pole oma õiguste tagamiseks kasutanud kõiki alternatiivseid kohtuväliseid võimalusi. Kaebaja ei nõustu kohtu seisukohaga, et kaebaja pankrotistumise vältimine on eelkõige kaebaja, tema töötajate ja võlausaldajate erahuvides. Maksuotsuse täitmise peatamine on avalikes huvides, kuna kaebaja tegevuse jätkamine on Eesti riigile kasulik nii laekuva maksutulu kui ka töökohtade säilimise ja juurde tekitamise osas. Maksuotsuse koheseks täitmiseks puudub avalik huvi, kuna riik on kaebajast paremas positsioonis eelkõige finantsilises mõttes. Kohtupraktika kohaselt saab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks olla vaid kaebuse ilmne perspektiivitus. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et tegemist ei ole perspektiivitu kaebusega. Võlausaldajate ees olevate kohustuste täitmine on kaebaja tegevuse jätkumise hädavajalikuks eelduseks ning erinevalt maksunõudest peab kaebaja tarnijate nõudeid põhjendatuks. Maksuotsuse sundtäitmise peatamata jätmise puhul on kaebaja pankroti väljakuulutamine möödapääsmatu. Pankroti väljakuulutamisel ei ole kohtuotsuse täitmine võimalik ning menetlus kuulub lõpetamisele pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 ja halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 24 lg 1 p 1 alusel.
15. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus oli esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Vastuse põhjenduste kohaselt jääb vastustaja oma 25.06.
16. a esitatud seisukohtade juurde ning leiab, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu 27.06.
17. a määruse muutmiseks. Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 27.06.
19. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
20. HKMS § 249 lg 1 sätestab, et kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lg 3 alusel arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel ka avalikku huvi. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et maksuotsuse täimise peatamata jätmine toob kaasa olukorra, et kaebaja muutub maksejõuetuks. Kaebaja on ise kinnitanud, et tema tegevus on kasumlik ning seega on tal olemas rahalised vahendid maksuotsuse täitmiseks. Kaebaja poolt esitatud dokumentide alusel on kaebajal olemas eelmiste perioodide jaotamata kasum, millega 3 on võimalik maksuotsust täita ja samuti jätkata ka oma majandustegevust. Seega puudub alus väiteks, et maksusumma kohene tasumine tooks kaasa olukorra, kus kaebaja õigused saaks oluliselt rikutud.
21. Halduskohus on õigesti viidanud ka sellele, et kaebajal on õigus pöörduda maksuhalduri poole taotlusega maksuvõla ajatamiseks. Asjaolu, et kaebajal ei ole võimalik prognoosida seda, kas maksuhaldur rahuldab tema maksuvõla ajatamise taotluse või mitte, ei anna veel alust väita, et seetõttu on vajalik maksuotsuse täitmise peatamine esialgse õiguskaitse korras.
22. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et esialgse õiguskaitse kohaldamisel tuleb arvestada ka avalike huvidega. Avalikes huvides on maksukohustuslase poolt maksude tasumine, sest maksudest saadavate summade eest on võimalik riigil täita kohustusi, mille tarbeks vajalik raha laekub riigieelarvest. Antud juhul oleks maksuotsuse täitmise peatamise korral maksude laekumine edasi lükatud määramatuks tähtajaks ja seega ei oleks nende summade arvelt võimalik rahuldada avalikke huve. Samuti võib maksuotsuse täitmise peatamise korral tekkida olukord, kus kaebaja viib end teadlikult sellisesse majanduslikku seisu, kus maksuhalduri jaoks positiivse kohtuotsuse korral ei oleks kaebajalt võimalik määratud maksusummat kätte saada. Agu Timmi Maarika Kuusk 4 Maili Lokk