lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast.
lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. 3. Kohus leiab, et hagi kuulub
§-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule kostja poolt 26.08.2013 koostatud lepingu, millega kostja võttis endale kohustuse tasuda hagejale võlgnevus 100 eurot 01.oktoobriks 2013 ( tl 4). VÕS §-de 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 100 eurot. Tulenevalt
MENETLUSKULUD 4.
lg 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 6 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni, mh hagi õigeksvõtmise puhul. Viidatud sätte lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna käesolevas asjas nähtub, et kostja on oma käitumisega, jäädes hagejale võlgu, andnud põhjust hagi esitamiseks, kohus rahuldab hagi, siis on põhjendatud
Tulenevalt
lg 5, kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hageja esitas 21.10.2013 kohtusse hagiavalduse isiklikult, mitte veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, ja tasus riigilõivu täismääras (lk 1,3). Kohus, rahuldades hagi ja arvestades
lg 1, 5 ja § 173 lg 1,1741 lg 1 sätestatut, jaotab menetluskulud järgmiselt: hageja kanda tuleb jätta riigilõiv osas, mis ületab täismäärast madalamat riigilõivu määra; muud menetluskulud, sh riigilõiv täismäärast madalama määra ulatuses, tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt
1 lg 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskulu, mis tsiviilasja materjalide kohaselt on riigilõiv hagiavalduse esitamisel 75 eurot (tl 1).
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Tulenevalt
lg 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja esitas hagiavalduse kohtusse isiklikult ning on tsiviilasja hinnalt 100 eurolt tasunud vastavalt RLS § 57 ja Lisa 1 riigilõivu täismääras 75 eurot. Avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tuleks nimetatud tsiviilasja hinnalt tasuda riigilõivu 60 eurot. Arvestades eeltoodut ja menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuluna riigilõivust 60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.