← Eesti

3-11-2348/17

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiit Lõhmus, Maili Lokk

  1. mai 2012, Tartu 3-11-2348 OÜ Vertrag kaebus Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30.12.
  2. a korralduse nr 434 tühistamiseks või õigusvastasuse tuvastamiseks ja Narva-Jõesuu Linnavolikogu 31.08.
  3. a otsuse nr 79 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 17.10.
  4. a määrus OÜ Vertrag määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja - OÜ Vertrag, esindaja advokaat Raul Ainla Vastustajad - Narva-Jõesuu Linnavalitsus ja NarvaJõesuu Linnavolikogu RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  5. oktoobri
  6. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Krundil XXX , Narva-Jõesuu asub OÜ-le Vertrag kuuluv ehitis. Ehitise omaniku esindaja J. Valme esitas Narva-Jõesuu linnavalitsusele 16.12.1997 maa XXX , Narva-Jõesuu ostueesõigusega erastamise avalduse. Narva-Jõesuu linnavalitsus lükkas 28.03.
  8. a korraldusega nr 81 edasi maa XXX ostueesõigusega erastamise avalduse läbivaatamise kuni ehitise kordategemiseni. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30.12.
  9. a korraldusega nr 434 kohustati kaebajat lammutama XXX ehitis omaniku kulul hiljemalt 31.12.
  10. Narva-Jõesuu Linnavolikogu 31.08.
  11. a otsusega nr 79 otsustati taotleda kaebajale kuuluva vallasvara asukohaga XXX , Narva-Jõesuu (ehitisregistri nr 118001345) sundvõõrandamist Narva-Jõesuu linna kasuks ümbrust tunduvalt kahjustava ehitise kõrvaldamiseks, kuna omanik ei ole seda tähtajaks korda teinud.
  12. OÜ Vertrag esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada või tunnistada õigusvastaseks Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30.12.
  13. a korraldus nr 434 ja tühistada Narva-Jõesuu Linnavolikogu 31.08.
  14. a otsus nr
  15. Kaebuse kohaselt on Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30.12.
  16. a korraldus nr 434 eelhaldusaktiks Narva-Jõesuu Linnavolikogu 31.08.
  17. a otsusele nr
  18. Vaidlustatud haldusaktid rikuvad kaebaja omandiõigust. Vaidlusalune ehitis ei ole lagunenud ja kasutusest väljalangenud ning ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustav ehitis MaaRS § 6 lg 3 mõttes. Seetõttu ei saa nõuda vaidlusaluse ehitise lammutamist ja selle sundvõõrandamist. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30.12.
  19. a korralduse nr 434 andmisel pole arvestatud ei ehitise tegelikku seisundit ega ka selle väidetava lagunemise ja kasutusest väljalangemise aega ja asjaolusid. Vaidlustatud haldusaktid ei sisalda diskretsiooniotsusena kaalutlusi, millest haldusorgan korralduse vastuvõtmisel lähtus ning puuduvad põhjendused, miks avalikud huvid kaaluvad üles kaebaja huvid või milles üldse avalik huvi väidetavalt seisnes. Seetõttu kuuluvad vaidlustatud haldusaktid tühistamisele ainuüksi motiveerimatuse tõttu. Lisaks on vaidlustatud haldusaktid vastuolus proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtetega. Kaebuses taotles OÜ Vertrag esialgse õiguskaitse korras otsuse nr 79 täitmise peatamist. Taotluse põhjenduste kohaselt on esialgse õiguskaitse kohaldamine vajalik, kuna vastasel juhul ei esine mingit takistust kaebajale kuuluva ehitise sundvõõrandamiseks ning kaebaja huvid saavad pöördumatult kahjustada. Kaebust ei saa pidada ilmselt perspektiivituks, sest kaebaja on viidanud vääralt kohaldatud õigusnormidele, millest tulenevalt on rikutud tema subjektiivseid õigusi. Antud ajas ei esine sellist olulist avalikku huvi, mille kaitset tuleks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel pidada kaalukamaks kaebaja õiguste kaitsest, samuti puuduvad kolmandate isikute huvid, mida tuleks kaebuse esitaja huvidele eelistada.
  20. Tartu Halduskohus jättis 17.10.
  21. a määrusega OÜ Vertrag taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt ei ole kaebaja põhjendanud, kuidas menetluse jätkumine tema subjektiivseid õiguseid kahjustaks või milliseid koormavaid tagajärgi talle kaasa tooks. Kaebaja õigused kohtumenetluse ajal on tagatud seadusega (KSVS § 5 lg 2), mis välistab vaidlusaluse kinnisasja, sh sellel asuva vallasasja omandiõiguse ülemineku sundvõõrandisaajale kohtumenetluse vältel. Vaidlustatud haldusakte ei ole alust pidada ilmselgelt õigusvastasteks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole OÜ Vertrag XXX kinnistu omanik. 01.10.
  22. a haldusaktiga on tunnistatud kehtetuks kaebaja ehitise kasutusluba aadressil XXX . 12.11.
  23. a haldusaktiga on keeldutud kaebajale ostueesõigusega maa erastamisest. Ülalmärgitud haldusakte pole kaebaja halduskohtus vaidlustanud, kuigi on haldusaktid kätte saanud. Isegi kui kohus tuvastaks Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30.12.
  24. a korralduse nr 434 õigusvastasuse, ei tooks see kaasa maa erastamist, kuna XXX on lagunenud ja kasutusest väljalangenud ehitis. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  25. OÜ Vertrag esitas määruskaebuse, milles palutakse Tartu Halduskohtu 17.10.
  26. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohtu viide KSVS § 5 lg-le 2 asjakohane, kuna vaidlustatud haldusaktidega ei ole veel otsustatud kaebajale kuuluvate ehitiste sundvõõrandamine. Narva-Jõesuu Linnavolikogu 31.08.
  27. a otsuse nr 79 täitmise mittepeatamise korral ei ole Siseministril mingit takistust kaebajale kuuluvate ehitiste sundvõõrandamise otsustamiseks. Seega peab kaebaja oma omandiõiguse säilitamiseks vaidlustama ka Siseministri haldusakti. Kohus on jätnud tähelepanuta ja analüüsimata kaebaja väite, et antud ajas ei esine sellist olulist avalikku huvi, mille kaitset tuleks esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel pidada kaalukamaks kaebaja õiguste kaitsest, samuti puuduvad kolmandate isikute huvid, mida tuleks kaebuse esitaja huvidele eelistada. Arvestada tuleb ka asjaolu, et vastustaja ei ole aastaid 2 midagi ette võtnud, et olukorda lahendada ning seetõttu ei saa rääkida kaalukast avalikust huvist, mille tõttu ei saaks kohtuvaidluse ajal Narva-Jõesuu Linnavolikogu 31.08.
  28. a otsuse nr 79 täitmine oodata. Kohus on lubamatult asunud eelmenetluse staadiumis ekslikule seisukohale, et kaebajale kuuluv ehitis on lagunenud ja kasutusest väljalangenud. Mõlema vaidlustatud haldusakti andmisel oleks pidanud haldusorganid ehitise seisukorda arvestama, mitte lähtuma automaatselt varasematest haldusaktidest ning seetõttu tuleb asuda seisukohale, et vastustajad on kohaldanud vääralt MaaRS § 6 lg 3 ja lg 31, ehitusseaduse (EhS) § 40 lg 1 ja lg 4 ning kinnisasja sundvõõrandamise seaduse (KSVS) § 3 lg 1 p
  29. Kohtu seisukoht kaebuse perspektiivituse kohta on ilmselgelt ennatlik. Kaebajale kuuluvate ehitiste juurde maa erastamata jätmine ei tähenda, et vastustaja ei saa vastavat haldusakti tühistada ja kaebajale positiivset otsust teha või kaebaja kasuks hoonestusõigust seada.
  30. Narva-Jõesuu Linnavalitsus ja Narva-Jõesuu Linnavolikogu olid esitatud ühisvastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Vastuse põhjenduste kohaselt on Tartu Halduskohtu 17.10.
  31. a määrus antud kõiki asjaolusid arvestades ja kaalutletult ning vastustaja nõustub määruses toodud põhjendustega. Viide KSVS § 5 lg-le 2 on igati kohane ja tagab selle, et kohtumenetluse vältel on välistatud vaidlusaluse vallasasja üleminek sundvõõrandajale. Narva-Jõesuu linnavalitsus on 02.11.
  32. a vastuses viidanud kõigile asjaoludele, mida linn on teinud antud vaidluse lahendamiseks, samuti juhtinud tähelepanu avalikule huvile linna maastikupilti ja ümbrust kahjustavate ehitiste lammutamiseks või kordategemiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  33. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust ning halduskohtu vaidlustatud määrus tuleb jätta muutmata.
  34. Esialgse õiguskaitse kohaldamise eelduseks on HKMS vr § 121 lg-st 2 ja HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt see, et õiguskaitse kohaldamata jätmisel oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
  35. novembri
  36. a määrust haldusasjas nr 3-3-1-76-04, p 6). Lisaks tuleb esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel arvestada avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi (HKMS vr § 122 lg 2, HKMS § 249 lg 3).
  37. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebaja poolt vaidlustatud haldusakte ei ole alust pidada ilmselgelt õigusvastasteks ja kaebust seega väga perspektiivikaks. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole OÜ Vertrag XXX kinnistu omanik, vaid üksnes sellel asuva ehitise omanik. Juba
  38. a korraldusega nr 81 anti XXX ehitise omanikule lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitise kordategemiseks MaaRS § 6 lg 31 alusel tähtaeg 15.10.
  39. 15.10.2008 seisuga oli vaidlusalune ehitis endiselt korda tegemata (tl 51-52). 01.10.
  40. a haldusaktiga on tunnistatud kehtetuks kaebajale kuuluva ehitise kasutusluba ja 12.11.
  41. a haldusaktiga on keeldutud kaebajale maa ostueesõigusega erastamisest. Ülalmärgitud haldusakte pole kaebaja halduskohtus vaidlustanud, kuigi on haldusaktid kätte saanud. Narva-Jõesuu Linnavalitsuse 30.12.
  42. a korraldusega nr 434 kohustati kaebajat EhS § 22 ja § 40 alusel lagunenud ja kasutusest välja langenud ning ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustavat ehitist lammutama hiljemalt 31.12.
  43. Ehitise omanik seda ei teinud ja on 3 vastustaja selgituste kohaselt keeldunud ka kohaliku omavalitsuse poolt pakutava kokkuleppega nõustumast väides, et ta on nõus ehitise korda tegema alles pärast seda, kui talle on hoone juurde maa erastatud. Nagu juba varem märgitud, ei ole kaebaja vaidlustanud ühtegi 2007-2008 vaidlusaluse hoonega seotud haldusakti, sh linnavalitsuse korraldust, millega keelduti XXX juurde maad erastamast ja seega on nimetatud haldusaktide näol tegemist kehtivate haldusaktidega. Lisaks on vastustajad põhjendatult seadnud kahtluse alla võimaluse vaidlustada linnavalitsuse 30.12.
  44. a korraldust nr 434 30.09.
  45. a seisuga tühistamiskaebusega, sest seda ei ole tehtud 30 päeva jooksul haldusakti kättesaamisest ega ka mõistliku aja jooksul haldusaktist muul viisil teadasaamisest, kui osutub õigeks kaebuses esitatud väide, et kaebaja sai korraldusest nr 434 teada
  46. a jaanuaris. Tuvastamiskaebus on esitatud küll tähtaegselt, kuid isegi korralduse nr 434 õigusvastasuse tuvastamine ei annaks iseenesest kaebajale alust seada seetõttu kahtluse alla linnavolikogu 31.08.
  47. a otsust nr 79, sest HMS § 60 mõistes on isegi õigusvastase haldusakti näol tegemist kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Otsus nr 79 ehitise sundvõõrandamiseks ettepaneku tegemise kohta on tehtud KSVS § 3 lg 1 p-i 8 alusel ja just sel põhjusel, et kaebaja on jätnud kohaliku omavalitsuse poolt antud tähtaegadeks talle kuuluva lagunenud ja kasutusest välja langenud ehitise korda tegemata ja ka kõrvaldamata.
  48. Samuti on halduskohus põhjendatult viidanud KSVS §-le 5 lg 2, sest selle kohaselt ei või enne vaidluse lahendamist kinnisasja või ka sundvõõrandatava vallasasja valdust üle anda ega omandiõigust sundvõõrandisaajale üle kanda juhul, kui kohtus on vaidlustatud sundvõõrandamise otsus või sundvõõrandamismenetluse käigus tehtud otsus või toiming. Käesoleval juhul ongi kaebaja vaidlustanud linnavolikogu 31.08.
  49. a otsuse nr 79, millega otsustati siseministeeriumilt taotleda kaebajale kuuluva vallasvara asukohaga XXX sundvõõrandamist Narva-Jõesuu linna kasuks.
  50. Kuna juba
  51. a seisuga leidis kohalik omavalitsus, et XXX asuva ehitise näol on tegemist lagunenud ja kasutusest välja langenud ning ümbrust ja maastikupilti tunduvalt kahjustava ehitisega ning on jäänud sellele seisukohale ka 31.08.
  52. a otsuses nr 79 ja ehitise omanik ei ole alates
  53. a täitnud kehtivatest haldusaktidest tulenevaid ettekirjutusi ehitise kordategemiseks või lammutamiseks, siis esineb ringkonnakohtu hinnangul asjas ka oluline avalik huvi selleks, et linnavolikogu 31.08.
  54. a otsus nr 79 sundvõõrandamise taotluse esitamise kohta oleks kehtiv ja täidetav ka kohtumenetluse käigus. Ringkonnakohus nõustub vastustajate seisukohaga, et sellised ehitised, mis on linna ilmet omaniku tegematajätmiste tagajärjel pikaajaliselt rikkunud, ei peaks linnapilti kuuluma ja avalikkuse huvidele vastab pigem nende sundvõõrandamine linna kasuks ning siis kas ehitise lammutamine, kordategemine või muu toiming eesmärgiga kõrvaldada linnapildist lagunenud ja korrastamata ning seetõttu ohtlikud ehitised. Agu Timmi Tiit Lõhmus 4 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.