KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 10. aprill 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-12-29

§ 9lg 2 kohaselt, kui Ts

ÜS-i või VÕS-i kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne

1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates
2. juulist
3. Alates
4. aprillist 2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni järgi on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Kuna kostja on esitanud nõude sundtäitmiseks, siis on TsÜS § 159 lg 1 kohaselt nõude aegumine katkenud ja alanud uuesti seoses nõude täitmisele esitamisega. Seega on nõude aegumise alguskuupäevaks täitemenetluse alustamise kuupäev ja nõue on aegunud, kui sundtäitmise algusest on möödunud 10 aastat. Seega on hageja vastu suunatud nõue aegunud, mistõttu tuleb lugeda aegunuks ka täituri tasu ja täitekulu nõuded. Koos hagiga esitatud hagi tagamise taotluses palus hageja hagi tagamiseks peatada täitemenetlus täiteasjas nr 140/2002/
5. Viru Maakohtu
6. juuli 2012 kohtumäärusega hagi tagamise taotlus rahuldati ja peatati täitemenetlus täiteasjas nr 140/2002/1867 kuni tsiviilasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
7. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata, kuna täitedokumendist tulenevad nõuded ei ole aegunud. Samuti ei ole hagiavalduses täpsustatud, millistele kohtutäituri otsustest tulenevate nõuete osas taotletakse aegumise kohaldamist. TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Täitedokument saabus täitmisele
8. juunil 2002, seega katkes ja algas aegumine uuesti nimetatud kuupäeval.

§ 9lg 4 alusel kohaldatakse nõude aegumisele 10-aastast tähtaega alates 1.

märtsist

1. Hageja suhtes tehti kohtuotsus 2002, seega oleks kuni
2. aprillini 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 nimetatud aegumistähtaeg lõppenud aastal
3. Kuna nimetatud tähtaeg on pikem kui
4. aprillil 2011 jõustunud 10-aastane tähtaeg, kohaldatakse nõude aegumisele 10-aastast tähtaega alates
5. märtsist
6. TMS § 2 lg 1 p 16 kohaselt on täitedokumentideks kohtutäituri otsus kohtutäituri tasu ja täitekulude ning sunniraha määramise kohta. Kohtutäitur on täiteasjas koostanud erinevaid täitekulude väljamõistmise otsuseid, kuid hageja on jätnud täpsustamata, millistest konkreetsetest otsustest tulenevatele nõuetele taotleb hageja aegumise kohaldamist ning võlgnik on piirdunud vaid üldistava määratlusega tunnistada aegunuks täiteasjas koostatud kohtutäituri tasu ja täitekulu otsused, lähtudes hagis esitatud ekslikust, nn automaatse aegumise kohaldumise, regulatsioonist. 2
7. Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja II vastuse kohaselt aegub

§ 9lg 4 alusel sissenõudja nõue võlgniku (hageja) vastu 1.

märtsil

1. TMS § 221 lg 1 alusel võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja poolt ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et täitmisele pööratud nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud, ning mis oleks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise aluseks. Kohtutäituri tasu määrab kohtutäitur kohtutäituri seaduse (KTS) § 31 lg 1 järgi oma otsusega. Ka muud täitekulud määrab TMS § 38 lg 2 järgi kindlaks kohtutäitur. Kohtutäituri otsused tasu ja muude kulude väljamõistmise kohta võib kohustatud isik KTS § 52 ja TMS § 217 alusel vaidlustada kaebuse esitamisega kohtutäiturile. Seega on seadusandja kehtestanud täitekulude väljamõistmiseks ja vaidlustamiseks eraldi korra ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga ei saa täitekulude küsimust lahendada. Pealegi ei ole kostjale teadaolevalt täitekulude väljamõistmise otsust veel tehtudki. MAAKOHTU LAHEND
2. Viru Maakohus jättis
3. novembri 2012 otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Otsuse põhjendustes märkis kohus, et TMS § 48 punktides 1-7 sätestatud aluseid täitemenetluse lõpetamiseks ei esinenud, mistõttu analüüsis kohus, kas esineb TMS § 48 p-s 8 toodud muu seaduses sätestatud alus avalduse rahuldamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks. Sissenõudja nõue ei ole aegunud.
4. märtsi 2002 otsuse alusel esitas sissenõudja avalduse täitemenetluse algatamiseks täiturile
5. juunil
6. Kuni
7. juulini 2002 TsÜS § 123 lg 1 järgi kohtuotsusega tunnistatud nõude aegumistähtaeg oli 10 aastat kohtuotsuse jõustumisest. See, et täitemenetlus algatati
8. juunil 2002, ei tähenda, et aegumisele tuleb kohaldada otsuse jõustumise või täitemenetluse algatamise ajal kehtinud TsÜS-is sätestatud aegumistähtaega.

§ 9lg 1 tulenevalt kohaldatakse Ts

ÜS-is ning VÕS-is aegumise kohta sätestatut ka enne

1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne
2. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne
3. juulit
4. TsÜS § 157 lg 1 kuni
5. aprillini 2011 kehtinud redaktsiooni järgi on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Selle sätte järgi on kohtulahenditest tulenevate lahendite aegumistähtaeg 30 aastat alates lahendi jõustumisest.

§ 9lg 4 sätestab, et Ts

ÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne

1. aasta
2. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne
3. aasta
4. märtsi kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne
5. aasta
6. märtsi kehtinud TsÜS § 157 lg-t
7. Kuna avaldaja suhtes kriminaalasjas 1/2-365/02 tehtud
8. märtsi 2002 kohtuotsuse aegumistähtaeg kuni
9. aprillini 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni alusel oli 30 aastat, mis ei lõpe TsÜS § 157 lg 1 alates
10. aprillil 2011 kehtivas redaktsioonis sätestatud tähtajast varem, siis kohaldatakse nõude aegumisele 10-aastast aegumistähtaega alates
11. märtsist
12. TsÜS § 157 lg 1 muutmisel oli seadusandja tahteks minna üle lühemale aegumistähtajale 10-aastase ülemineku perioodi kehtestamisega. Eeltooduga on tuvastatud, et puudub seadusest tulenev alus täitemenetluse lõpetamiseks nõude aegumise tõttu. Sellepärast puudub ka alus hagi rahuldamiseks. Hageja nõudeks on ka täituri tasu ja täitemenetluse kulude väljamõistmise otsuste aegunuks tunnistamine. Hageja ei ole nimetanud, milliste kuupäevadega täituri otsused on aegunud. Hageja ei ole täituri otsuseid hagiavaldusele lisanud. Kostja I vastuse kohaselt ei ole täitekulu väljamõistmise otsust tehtudki. Hageja ei ole seda asjaolu vaidlustanud. Seega on tõendamata 3 täituri tasu ja täitemenetluse kulude kohta otsuste tegemine. TMS § 218 lg 1 alusel kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt otseselt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Hageja ei ole väidetavate otsuste peale kohtutäiturile kaebust esitanud, mistõttu esineb TsMS § 423 lg 1 p 1 sätestatud alus selles osas hagi läbivaatamata jätmiseks, sest hageja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Eeltoodust tulenevalt tuleks hageja nõue täituri otsuste aegunuks tunnistamise osas jätta läbi vaatamata. Kuna hageja on tuginenud täituri otsuste aegumisele, siis asjas tehtava otsuse kõrgema astme kohtu formaalsetel alustel tühistamise vältimiseks lahendab kohus hagi ka selles osas sisuliselt. Hagi tuleb jätta rahuldamata põhjusel, et sissenõudja nõuded hageja vastu ei ole aegunud. Seetõttu ei saanud aeguda ka täituri tasu ja täitekulu sissenõudmise otsustest tekkinud nõuded hageja vastu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
13. Tõnis Urbas esitas Viru Maakohtu
14. novembri 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant palus maakohtu otsuse tühistada. Apellant palus teha uue otsuse, millega tunnistada aegumise tõttu lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 140/2002/1867, tunnistada aegunuks täiteasjas koostatud kohtutäituri tasu ja täitekulude otsused ning menetluskulud jätta vastustajate kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 sätestatut ka enne
15. aasta
16. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Eelnõu kohaselt on seadusandja näinud ilmselgelt vajadust lühendada nõuete aegumistähtaega. Eelnõu kohaselt on 30-aastane aegumistähtaeg koos TsÜS § 159 järgse aegumise katkemise regulatsiooniga võlgniku suhtes ebaproportsionaalselt pikk; 2) puudub seaduslik alus maakohtu väitele 10-aastase ülemineku perioodi kehtestamiseks. Ei eelnõu seletuskirjast ega ka seadusest ei selgu ülemineku perioodi kehtestamine; 3) tuleks lähtuda VÕRS § 9 lg 4 esimesest lausest mille kohaselt on sättel tagasiulatuv mõju. Sätet täpsustav teine lause on aga vastuolus esimese lausega. Samuti viitab teine lause hetkel kehtetule õigusnormile (TsÜS § 157 lg 1). Samuti kehtis enne VÕRS § 9 lg 4 teises lauses märgitud
17. märtsi 2011 kaks erinevat aegumistähtaega ning pole selge, kumba nendest on silmas peetud. Seega kui seadusandaja on

§ 9

lg 4 esimeses lauses sõnaselgelt määranud, et seadusel on tagasiulatuv mõju ka enne

1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele, siis tuleb seda ka selliselt kohaldada. Ebaselge ning vastuoluline teine lause tuleks jätta kohaldamata; 4) on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium lahendi nr III-4/A-5/94 kohaselt Eestis õiguse üldpõhimõtteks õiguspärase ootuse printsiip. Selle printsiibi kohaselt on igaühel õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima. Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Seaduses tehtav muudatus või täpsustus ei tohi olla õiguse subjektide suhtes sõnamurdlik. TsÜS § 158 lg 2 tulenevalt on nõude aegumise alguskuupäevaks täitemenetluse algatamine
2. juunil
3. Seisuga
4. juuli 2012 on nõude sundtäitmise algusest möödunud 10 aastat, seega on nõue aegunud; 5) tuleb lugeda aegunuks ka kohtutäituri tasu ja kulu nõuded.
5. Kohtutäitur K. Laiõun (vastustaja I) vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Vastustaja I vastuväidete kohaselt: 4 1) ei ole täitedokumentidest tulenevad nõuded aegunud. Kuna hageja suhtes kriminaalasjas nr 1/2-365/02 tehtud
6. märtsi 2002 kohtuotsuse aegumistähtaeg kuni
7. aprillini 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni alusel oli 30 aastat, mis ei lõpe TsÜS § 157 lg 1 alates
8. märtsist 2011 kehtivas redaktsioonis sätestatud tähtajast varem, siis kohaldatakse nõude aegumisele 10-aastast aegumistähtaega alles alates
9. märtsist
10. Kohtuotsus tehti 2002, seega oleks kuni
11. aprillini 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 nimetatud aegumistähtaeg lõppenud aastal
12. Kuna nimetatud tähtaeg on pikem kui
13. aprillil 2011 jõustunud 10-aastane tähtaeg, siis kuulub kohaldamisele uus redaktsioon ja nõue aeguks aastal 2021; 2) kuivõrd TsÜS § 157 lg 1 märgitud aegumine allub ka katkemise regulatsioonile, siis TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Täitedokument saabus täitmisele
14. juunil 2002, seega katkes ja algas aegumine uuesti nimetatud kuupäeval ning täitedokumendist tulenev nõue ei ole seega hageja hagi esitamise ajaks aegunud. Selline käsitlus on kooskõlas ka lahendustega analoogsetes õigusvaidlustes; 3) ei ole samadel alustel aegunud ka täituri tasu ning täitekulude nõue.
15. Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. (vastustaja II) vaidles samuti Vastustaja II vastuväidete kohaselt: 1) kohaldatakse vastavalt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirjale ka enne seadusemuudatust jõustunud täitedokumentidest tulenevate nõuete osas

§-s 9 sätestatut.

§ 9lg 4 tulenevalt kohaldatakse Ts

ÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne

1. aasta
2. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne
3. aasta
4. märtsi kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne
5. märtsi 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg-t
6. Kuna enne
7. märtsi 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane 30-aastane aegumistähtaeg ei lõpeks käesoleval juhul varem kui praegu kehtivas TsÜS § 157 lg-s 1 nimetatud aegumistähtaeg, siis kuulub kohaldamisele TsÜS § 157 lg 1 kehtiv redaktsioon ning nõude aegumistähtaeg on 10 aastat alates
8. märtsist 2011; 2) on Riigikohus
9. novembril 2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-91-08 tehtud määruse p-s 12 leidnud, et seaduse rakendussätte puudumisel tuleb kohaldada eraõiguse põhimõtet, mille kohaselt kord tekkinud nõue lahendatakse tekkimise aja õiguse järgi, erandiks on aga seadusjärgsed tulevikku suunatud nõuded. T. Urbase nõude kehtivust reguleerib

§ 9lg 4 koosmõjus kehtiva Ts

ÜS § 157 lg-ga

1. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ega hakka neid TsMS § 654 lg 6 alusel täies ulatuses üle kordama.
3. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väidetele. Õige on maakohtu seisukoht, et nõue hageja vastu ei ole aegunud. Seetõttu puuduvad ka alused sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
4. aprillini 2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohaselt oli jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 30 aastat. Kehtiva TsÜS § 157 lg 1 (jõustunud
5. aprillil 2011) kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt algab lg-s 1 nimetatud aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Asja materjalide kohaselt algatati täitemenetlus hiljemalt
6. juunil
7. 5

§ 9lg 4 esimesest lausest tulenevalt kohaldatakse Ts

ÜS § 157 lõikes 1 aegumise kohta sätestatut ka enne

1. aasta
2. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Teise lause kohaselt kui enne
3. aasta
4. märtsi kehtinud TsÜS § 157 lõike 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne
5. aasta
6. märtsi kehtinud TsÜS § 157 lõiget
7. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga II, et käesoleval juhul on tegemist

§ 9lg 4 esimeses lauses nimetatud juhtumiga.

Maksu- ja Tolliameti nõue T. Urbase vastu oleks aegumise katkemist arvestades tollase TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni järgi aegunud hiljemalt 13. juunil 2032. Seega on tegemist enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõudega ning

§ 9lg 4 esimese lause järgi on nõude aegumistähtaeg 10 aastat alates 1.

märtsist

1. Seega aegub Maksu- ja Tolliameti nõue T. Urbase vastu
2. märtsil
4. Apellandi viited Riigikohtu lahendile nr III-4/A-5/94 on asjakohatud. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 9

lg 4 teine lause loob erandi puhuks, kui eelmise redaktsiooniga sätestatud 30-aastane aegumistähtaeg lõppeks enne

1. märtsi
2. Sellisel juhul tuleks kohaldamisele vana aegumistähtaeg, st et uus regulatsioon küll lühendab aegumisperioodi, kuid ei pikenda seda. Seadusandja tahe oli lühendada jõustunud kohtulahendist tulenevate nõuete aegumisperioodi, kuid lühemale aegumistähtajale üleminek ilma nn üleminekuperioodita jätaks kaitseta võlausaldaja huvid.
3. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks