ei näe ette õigusabikulude hüvitamist poolele, kes ise ennast kohtumenetluses esindab. Kohtu seisukohad 4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesolevas tsiviilasjas 27.07.2013 jõustunud kohtuotsusega jättis Harju Maakohus kõik menetluskulud kostja kanda. 31.07.2013.a, seega tähtaegselt, esitas XXX menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. Avaldus vastab
lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuivõrd hageja lepingulise esindaja kulude kohta on esitatud vastuväide ning menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu, kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. 7. Kohus märgib siinkohal, et menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-16111, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus
lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus
lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus (
8. Tsiviilasja nr 2-13-4367 toimiku materjalid ei sisalda dokumente, millest nähtuks, et hagejal XXXil oleks olnud lepinguline esindaja. Riigikohtu 23.11.2011 määruse nr 3-2-1-112-11 p-s 17 on kohus asunud seisukohale, et “menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai isik ette näha.” Kohus on seisukohal, et lepingulise esindaja kulusid saab põhjendatud ja vajaliku kuluna välja mõista üksnes siis, kui 2 2-13-4367 lepingulise esindaja olemasolu on toimikust nähtav ja kohtu poolt kontrollitav. Kõik hageja esitatud menetlusdokumendid (hagiavaldus tl 36-39, hagiavalduse täiendus tl 80-83, hageja seisukoht kostja vastusele tl 90-92 jm) on XXXenda allkirjastatud. Riigkohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11 15.02.2012 tehtud määruse punktis 8 väljendanud seisukohta, et kuivõrd hagivastuse allkirjastas kostja, ei olnud hagivastuse koostamise ajal ning ka juunis 2006 õigusteenuse osutaja kostja esindaja ning selle aja eest ei olnud õigust nõuda esindaja kulude hüvitamist. Nimetatust tulenevalt ei ole XXXil lepingulise esindaja kulusid, mille hüvitamist tal oleks õigus nõuda ning XXXavaldus tuleb jätta rahuldamata. 9.
lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.