Obsah (8)

§ 76§ 100§ 101§ 108§ 396§ 397§ 402§ 113

2-13-32346 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse avaldamise aeg ja koht 09.detsember 2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-13-32

§ 76lg 1 ja 3, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 397 lg 1.

1. Hageja märgib, et: • kostja ei ole tähtaegselt oma kohustusi täitnud ja laenu tagastanud; • hageja on saatnud kahel korral meeldetuletused, so 16.01.2013 ja 10.02.2013, kuid kostja ei ole kohustusi täitnud; • hageja peab kostja edasiseks distsiplineerimiseks otstarbekaks nõuda viivist edasiulatuvalt. Kostja vastuväited
2. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja märgib, et on nõus tasuma hagejale põhiosa ja mõistlikus suuruses intressi ja viivise. Kohtu põhjendused
3. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud. 2 2-13-32346
4. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg
5. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
6. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
7. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8. Kohus juhindub antud asja lahendamisel võlaõigusseaduse (

) § 52 lg 1 p-dest 1, 3 ja 4, mis sätestavad, et sidevahendi abil sõlmitud lepinguks loetakse lepingut eseme üleandmiseks või teenuse osutamiseks seda eset või teenust oma majandus- või kutsetegevuses pakkuva isiku (pakkuja) ja tarbija vahel, kui 1) leping sõlmitakse pakkuja poolt selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis; 3) pakkuja ja tarbija ei viibi lepingu sõlmimisel üheaegselt koos samas kohas ja 4) pakkumine ja tarbija tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused (tellimus) edastatakse sidevahendi abil.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 402

kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

1. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 28.11.2012 esitas kostja hageja veebikeskkonna kaudu www.minicredit.ee laenutaotluse 700 euro saamiseks, tagasimakse tähtajaga 26.02.2013 (tl 36). Kostja on eelnevalt allkirjastanud 17.03.2012 isikusamasuse tuvastamise ankeedi (tl 37-38). 28.11.2012 sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu nr XXX/XXX, mille alusel sai kostja hagejalt laenu summas 700 eurot. Laenulepingu punkti 2 kohaselt tuli laen summas 700 eurot ja intressid summas 420 eurot tasuda hiljemalt 26.02.2013 (tl 39-46). Laenulepingust tulenevalt oli kostjal seega laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustus. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostja on märkinud, et nõustub hagejale tasuma põhinõude ja lisaks mõistliku intressi ja viivise. Kohus leiab, et põhinõude osas on hagi põhjendatud ja tõendatud ning põhinõue summas 700 eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kohus leiab, et laenulepingu punktis 2 kokku lepitud intress summas 420 eurot kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Kostja oli laenulepingut sõlmides teadlik intressi maksmise kohustusest ning puudub alus intressi mitte välja mõista. Hageja on lisaks täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid, kontrollides kostja tausta 28.11.2012 Maksehäireregistris, mille väljavõttest nähtuvalt puudusid kostjal laenu taotlemise hetkel tasumata maksekohustused (tl 82). 3 2-13-32346
2. Hageja nõuab lisaks meeldetuletuste tasu väljamõistmist summas 26 eurot. Laenulepingu punkti 8.4 kohaselt võib laenuandja edastada laenusaajale meeldetuletuse laenu maksmise kohta laenutaotluses märgitud posti, e-posti aadressile ja/või SMS-i teel laenusaaja poolt laenutaotluses märgitud mobiiltelefoni numbrile. Kui laenusaaja ei tagasta laenu tähtaegselt, siis kohustub laenusaaja tasuma laenuandja nõudel võlgnevuse menetlemise tasu laenuandja hinnakirja kohaselt, mille järgi on iga väljastatud meeldetuletuse (mis on saadetud sms-ga, e-postiga või tavapostiga) tasu 13 eurot (tl 43). Hageja on märkinud, et saatis kostjale kaks meeldetuletust, so 16.01.2013 ja 10.02.2013 ning on lisanud meeldetuletuste väljasaatmise kohta tõendi (tl 48). Kostja ei ole meeldetuletuste saatmisele ega selle tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hageja poolt nõutav meeldetuletuste tasu summas 26 eurot on põhjendatud ja tõendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. 15.

§ 101

lg 1 p 6 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Laenulepingu punkti 13.1 kohaselt kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 1,5% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas (tl 45). Hageja on arvestanud viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, so 27.02.2013 kuni hagi esitamise seisuni 1 974 eurot ja vähendanud viivisenõuet põhinõude summani so 700 euroni. Lisaks taotleb hageja viivise väljamõistmist põhinõudelt alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kostja on leidnud, et viivis on ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et viivis on põhjendatud 700 euro, so põhinõude ulatuses. Kostja, rikkudes laenu tagasimaksmise kohustust, pidi arvestama lisanduva viivisega, mis tulenes ka laenulepingu punktist 13.

1. Kohus leiab, et põhjendatud ei ole hageja viivisenõue edasiulatuvalt alates hagi esitamisest, kuna sellisel juhul ületaks viivisenõue põhinõude suurust. Riigikohus on 14.06.2005 otsuse 3-2-1-66-05 punktides 18-19 leidnud, et põhivõlast suurema viivisenõude korral peab vastava kahju olemasolu tõendama võlausaldaja, kui nõutakse seaduses sätestatud määrast suuremat viivist. Antud juhul ei ole hageja vastava kahju olemasolu tõendanud. Hageja põhjendus põhinõudest suurema viivise nõudmise kohta, so kostja distsiplineerimine ei ole asjakohane. Eeltoodust tulenevalt on hageja viivisenõue põhjendatud osaliselt ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele viivis summas 700 eurot.
2. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue 700 eurot, intress 420 eurot, meeldetuletuste tasu 26 eurot ja viivis 700 eurot. Menetluskulud
3. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 73% ulatuses kostja kanda ja 27% ulatuses hageja enda kanda. Tulenevalt TsMS §-st 174 tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk Kohtunik 4