Lisaks on hageja jätnud kostjale esitamata töövõtulepingute nr 2009.01EL ja 2009.08El alusel dokumentatsiooni, mistõttu alandab kostja hinda ka tulenevalt nendest lepingutest. Maakohtu otsuse põhjendused
) § 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 24.05.2011 ehituse töövõtulepingu nr XXX (tlk 2435), mille esemeks oli muinsuskaitse alal asuva ehitise Põllumajandusameti büroohoone asukohaga Jaani tn 10, Haapsalus, Läänemaal ventilatsiooniruumi välistrepi, puhkeruumi välistrepi ja maja peatrepi (koos ratastoolipandusevundamendiga) ehitusega seonduvad ehitustööd koos kõigi tööde teostamiseks vajalike täiendavate projekteerimistöödega, materjalide (v.a saematerjali ja antiseptik), ehitustoodete ja –konstruktsioonide ning ehituse käigus paigaldatavate seadmete hangetega (edaspidi ehitustööd). Leping sätestab lepingu esemena kõik tööd ja toimingud, mille teostamine ning teostamise korraldamine on töövõtja kohustuseks lepingu raames. Lepingu punkti 1.4 alusel ehitustööde alustamise kuupäev oli 16.05.2011 ja lepingu eseme üleandmise kuupäev 16.06.
Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 9.1.4 alusel ehitustööd loetakse lepingu tingimustele mittevastavaks ka juhul kui töövõtja ehitustööde üleandmisel-vastuvõtmisel ei esita ehitustööde juurde kuuluvaid lepingu või õiguskaitse alusel üleandmisele kuuluvaid dokumente.
lg 1 alusel vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Riigikohus on leidnud, et tellija saab töövõtja suhtes kasutada puudustega töö puhul õiguskaitsevahendeid, kui töövõtja vastutab kohustuste rikkumise eest (RK 28.02.2012 lahend nr 3-2-1-177-11, p 11).
See kohustus on töövõtja põhikohustus. Puudub vaidlus, et kostja on täitnud oma põhikohustuse ja valmistanud muinsuskaitse alal asuva ehitise Põllumajandusameti büroohoone asukohaga Jaani tn 10, Haapsalus, Läänemaal ventilatsiooniruumi välistrepi, puhkeruumi välistrepi ja maja peatrepi, mis on üle vaadatud töövõtja, alltöövõtja ja tellija/järelevalve poolt ja vastu võetud kaetud tööde aktiga nr 0171963 18.05.2011 (tlk 36) ja kaetud tööde aktiga 0171964 14.06.2011 (tlk 38). Puuduseid aktides fikseeritud ei ole. Tööd on lõplikult hageja poolt kostjale üle antud 01.06.2011 (tlk 40, 42) ja 01.07.2011 (tlk 43-44). Puuduseid aktides fikseeritud ei ole. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, 4 2-12-18773 et kostja oleks hilisemalt osundanud töödes esinenud puudustele. Puudub vaidlus, et muinsuskaitse all olev objekt Jaani 10, Haapsalu on tervikuna vastu võetud ja kasutuses. Seega ei ole vaidlust seoses puudustega hageja poolt valmistatud treppide kasutuses, vaid üksnes dokumentatsiooni üleandmise osas. 18.
lg 1 järgi, kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
lg 1 alusel tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.
lg 2 kohaselt oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.
lg 3 kohaselt, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Riigikohus on leidnud, et lepingulise kõrvalkohustuse rikkumisest võib tuleneda kahju hüvitamise kohustus ka juhul kui poolt on põhikohustuse täitnud nõuetekohaselt (RK 28.03.2011 lahend nr 3-2-1-180-10 p 9). Kõrvalkohustuse rikkumisest ei pea teatama
Seega on kostjal õigus viidata hageja lepingurikkumistele kohtumenetluse käigus. Analüüsides poolte väiteid ning asjas kogutud tõendeid leiab kohus, et tõendatud on, et hageja ei ole kostjale esitanud lepingu punktist 1.3.3.1 tulenevat ehitustööde vastutus ja koguriski (CAR) kindlustuse poliisi, mida hageja tunnistab oma 24.01.2013 seisukohtade punktis 3.1 (tlk 89-90). Samas nõustub kohus hagejaga, et kostja oleks pidanud sellele juhtima tähelepanu enne ehitustööde alustamist, kuid nimetatu ei muuda asjaolu, et hageja ei ole esitanud kostjale kindlustust.
lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
lg 2 järgi toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele lepingupoolele.
lg 5 kohaselt ei või üks lepingupool alandada hinda ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas. Seega saab hinna alandamist kasutada siis, kui pool on vastu võtnud mittekohase täitmise. Käesoleval juhul on kostja tööd vastu võtnud ning sellest tulenevalt on kostjal olemas õigus esitada hinna alandamise avaldus. Seadus ei kohusta enne hinna alandamist võimaldama teisel poolel puudus kõrvaldada, puudustega asi parandada või ümber vahetada. Samas tuleneb see kohustus hea usu põhimõttest. 27. Lepingu punkti 5.3 alusel juhul, kui tellija avastab tööde vastuvõtmisel teostatud tööde mittevastavuse lepingu tingimustele, on tellijal õigus puudustega ehitustöö maksumust kinni pidada kuni töövõtja poolt ehitustööde lepingutingimustega vastavusse viimiseni ja tööde üleandmiseni tellijale lepingu punktist 7 ette nähtud korras. Punkti 7 järgi juhul kui tellija avastab ehitustööde üleandmisel-vastuvõtmisel tööde mittevastavuse lepingu tingimustele ja lepingu lisadele (tööd on ebakvaliteetsed või töövõtja on teostanud töid väiksemas mahus) on tellijal õigus keelduda tööde vastuvõtmisest, nende eest tasumisest ja kohustus fikseerida esitatud aktis avastatud puudused, näidates ühtlasi ära mõistliku aja puuduse kõrvaldamiseks. Punkti 7.5 kohaselt juhul kui töödes ilmnevad puudused vastuvõetud tööde kasutusse võtmisel kuid garantiiajal, kohustub tellija kirjalikult teavitama töövõtjat kümne päeva jooksul peale tööde lepingutingimustele mittevastavusest teadasaamisest ja andma töövõtjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Lepingu punkti 7.5.1 alusel kui tellijale üleantud asjad ei vasta lepingutingimustele on tellijal õigus nõuda töövõtjalt asja tasuta väljavahetamist või parandamist. Kuigi leping nägi kostjale ette kohustuse teavitada hagejat lepingu rikkumisest, ei teinud kosta seda enne kohtumenetluse algust. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, millised kulud on kostjale kaasnenud seoses dokumentatsiooni esitamata jätmisega. Kostja ei ole hinna alandamise avaldust sisuliselt põhistanud ega tõendanud hinna alandamise eelduseks olevate asjaolude esinemist. Riigikohus on leidnud, et hinna alandamise korral peab hinda alandada sooviv menetlusosaline tõendama
lõikes 1 sätestatud hinna alandamise eelduseks olevate asjaolude esinemist (RK 26.09.2007 lahend nr 3-2-1-71-07). Hinna alandamise eesmärgiks on mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus üks pool on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda (RK 30.11.2005 lahend nr 3-2-1-131-05, p 18). Hinna alandamisel tuleb arvestada kohase ja mittekohase täitmise väärtuste omavahelist suhet (RK 30.11.2005 lahend nr 3-2-1-131-05, p 20). Mittekohase ja kohase täitmise väärtuse peab tõendama hinna alandamise avalduse esitanud isik. Kui neid väärtusi pole võimalik kindlaks teha, siis peab ka seda tõendama hinna alandamise avalduse esitaja (RK 27.04.2010 lahend nr 3-2-1-29-10, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja põhistanud ega tõendanud, millised on kohase ja mittekohase täitmise väärtused ehk miks vähenes kostja hinnangul täitmise väärtus mittekohasuse ehk dokumentatsiooni esitamata jätmise tõttu nimelt 3048 euro võrra. Kohus märgib, et teised pooltevahelised lepingud ei puutu antud vaidlusesse, seega jätab kohus kostja väited muudele poolte vahelistele lepingutele tähelepanuta. Kui kostjal 7 2-12-18773 oli enda arvates õigus jätta tasu maksmata, kuna ta alandas kogu antud summa võrra hinda, tuli kostjal sellist väidet põhistada ja tõendada, mida kostja teinud ei ole. Kostja ei ole käesolevas asjas tõendanud ei kohase ega mittekohase täitmise väärtusi ega seda, et neid väärtusi ei ole võimalik kindlaks teha. Riigikohus on leidnud, et juhul, kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi on võimalik kindlaks teha, kuid avaldaja ei ole neid asjaolusid tõendanud, tuleb asuda seisukohale, et avaldajal tuleb maksta lepingus märgitud summa (RK 27.04.2010 lahend nr 3-21-19-10, p 12). Kohus leiab, et käesoleva vaidluse asjaolude pinnalt oli kostjal võimalik välja tuua ning tõendada, millised olid hageja lepinguliste kõrvalkohustuste rikkumise korral kohase ja mittekohase täitmise väärtused. Kostja on väitnud, et kostja alandab hinda 3048 euro võrra, kuid oma väiteid kostja tõendanud ei ole. Seetõttu tuleb vaatamata kostja poolt esitatud hinna alandamise avaldusele hageja nõue kostja vastu rahuldada. Kostja ei ole käesolevas menetluses esitanud muid argumente, millest tulenevalt oleks kostjal õigus jätta lepinguline tasu maksmata. Seepärast tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 3048 eurot põhivõlgnevusena. 28.
lõikele 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.
lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse
§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kohaldatakse lepingulist määra. Lepingu punkti 9.2.1 (tlk 33) kohaselt kui tellija ei tasu teostatud ehitustööde eest lepingus ettenähtud tähtajaks, peab tellija tasuma Viivist 0,25% ulatuses tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Kohus leiab, et hageja viivisenõue kostja vastu tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja nõuda viivis perioodi 28.03.2012 – 14.09.2012 eest summas 1287,78 eurot.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.