← Eesti

2-13-10260/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number Tsiviilasi 2-13-10260 Määruse tegemise aeg ja koht 26.08.2013, Tallinn Kohtukoosseis Kohtunikud Gaida Kivinurm, Toomsalu, Reet Allikvere Kohtuasi Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotihalduri hagi Deckol Ehitus OÜ vastu rahalise kohustuse tagasivõtmiseks Hagi hind 1331,15 eurot Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 11.06.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotihalduri apellatsioonkaebus Menetlusosalised esindajad Menetluse liik ja Imbi Sidok- nende Hageja Ekosüsteemide OÜ (pankrotis, registrikood 11146497) pankrotihaldur Ly Müürsoo (IK 46208220284, asukoht Väike – Ameerika 8-203, Tallinn) Kostja Deckol Ehitus OÜ (registrikood 10800687, asukoht Nõva 2A-30, Tartu, e-post info@deckol.ee), lepinguline esindaja advokaat Andi Tubin Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

  1. Keelduda Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotihalduri apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada see apellandile.
  2. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte apellandile ja saata vastustajale.
  3. Määruse peale võib vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. 2 Asjaolud ja menetluse käik
  4. 04.03.2013 esitas Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Ly Müürsoo hagi Pärnu Maakohtusse Decol Ehitus OÜ vastu rahalise kohustuse 1331,15 euro tagasivõtmiseks.
  5. 25.11.2009, s.o perioodil kolm kuud enne pankrotimenetluse algust, on tehtud väljamakse Ekosüsteemide OÜ arvelduskontolt Swedbank AS-is Deckol Ehitus OÜle 20 828 krooni ehk 1331,15 eurot. Ülekandega tasuti OÜ Deckol Ehitus 31.10.2009 arve. Ekosüsteemide OÜ-l (pankrotis) on 28 võlausaldajat ja nende hulgas ei ole Deckol Ehitus OÜ-t. Seega on Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) rahuldanud Deckol Ehitus OÜ nõude enne pankrotimenetluse algatamist täies ulatuses ja sellise nõude rahuldamisega on eelistatud Deckol Ehitus OÜ-d teistele võlausaldajatele. Kostja vaidles hagile vastu.
  6. Pärnu Maakohus jättis 11.06.2013 otsusega hagi rahuldamata. Kohus tugines Pankrotiseaduse (PankrS) § 55 lg 3 p-le 1 , § 108 lg-le 2, § 109 lg-le 1, § 113 lg 1 p-le
  7. Poolte vahel oli vaidlus selle üle, kas esineb alus rahalise kohustuse täitmise tagasivõitmiseks. Hageja tõi välja rea võlausaldajaid, kelle nõuded olid sissenõutavaks muutunud enne kostja nõuet (06.11.2009). Hageja leidis, et kostjale arve osalise maksmisega kahjustati teiste võlausaldajate huve, kuna seda tehti kostjat teistele võlausaldajatele eelistades. Maakohus leidis, et hageja ei ole oma väidet teiste võlausaldajate kahjustamise kohta tõendanud. Tõendamiseks ei piisa ainult mitmete võlausaldajate olemasolu tõendamisest, kelle nõuded on jäänud rahuldamata. Kostja on vastuväitena esitanud väite, et kostjale arve osaline tasumine oli hageja majandustegevuse jätkuvuse seisukohast lähtudes oluline, sest kostja keeldus edasisest koostööst. Nimelt pöördus hageja alltöövõtja kostja poole palvega teostada Harjumaal, Kakumäel, Kilu 18 objektil objekti valmimise eelduseks olevaid lisatöid, milliste teostamisest sõltus objekti vastuvõtmine ja kokkulepitud summa väljamaksmine hagejale. Kuna eelnevate lepinguliste tööde eest ei olnud hageja tasunud, keeldus kostja lisatöid teostamast. Kokkuleppele saadi alles siis, kui hageja võlgnetava summa osaliselt tasus. Hageja ei ole kostja väidet ümber lükanud ja ei ole tõendanud, et muude võlausaldajate hulgas oli neid, kelle nõuete rahuldamine oli hageja majandustegevuse jätkamiseks sama oluline või olulisem. Ka ei ole tõendatud, et peale kostja nõude osalist rahuldamist ei jätkunud hagejal rahalisi vahendeid teiste võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
  8. 10.07.2013 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse Ekosüsteemide OÜ (pankrotis) pankrotihalduri apellatsioonkaebus Pärnu Maakohtu otsuse peale tsiviilasjas nr 2-
  9. Hageja leidis, et maakohus on otsuse tegemisel kohaldanud vääralt PankrS § 113 lg 1 p 2 sätet, kui asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud kostja eelistamist teistele võlausaldajatele. Kohus ei ole analüüsinud ega andnud hinnangut asjaolule, et vaatamata rahalise kohustuse täitmisele kostjale, ei taganud see võlgniku majandustegevuse jätkumist, sest juba 26.01.2010, s.o kaks kuud pärast arve tasumist kostjale, esitas võlgnik enda pankrotiavalduse. Kostjale rahaline kohustuse täitmisega saavutas kostja eelisolukorda võrreldes teiste pankrotimenetluse võlausaldajatega. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks kohus hageja väitega ei nõustu. Määruse põhjendused
  10. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
  11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lõike 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on 3 varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Hageja esitas maakohtusse 1331,15 euro nõude. Et vaidlusaluses asjas on tegemist rahalise nõudega, mis ei ületa 2000 eurot, siis on tegemist TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjaga. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Et maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lõikega 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks, siis ei ole taolist luba antud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust.
  12. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Gaida Kivinurm Imbi Sidok-Toomsalu Reet Allikvere

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.