Tsiviilasi nr 2-11-60748 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse avalikult teatavaks- 8. august 2012, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht 2-11-60748 Tsiv

) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p-d 1, 4 ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, öelda lepingu üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

§ 65

lg 4 sätestab, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
2. Võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist juhul, kui võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. Vastavalt

§ 103

lg-le 1 vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kuna rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel, siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. 5.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja ja kostjate vahel sõlmitud lepingu alusel oli kostjatel raha maksmise 3

§ 397

lg 1 esimese lause kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Lepingu p 4 kohaselt on intressi määraks hageja eesti krooni laenude baasintress, millele lisandub 1% aastas. Kostjad on lepingut sõlmides sellise (muutuva) intressimääraga nõustunud. Lepinguvabaduse põhimõtte kohaselt on isikud vabad ning õigustatud ise otsustama oma õiguste ja kohustuste üle.

§-s 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Leppides kokku eelnimetatud sätte alusel intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Hageja nõuab lepingu ülesütlemise ajaks (26.02.2009) sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summas 4657,98 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjatelt välja mõista 4657,98 eurot.

1. Hageja nõuab kostjatelt lepingu täitmise tagatise kindlustamise kulude väljamõistmist summas 703,12 eurot. Vaidlust ei ole selles, et lepingu täitmise tagatiseks seati hüpoteek kinnistule asukohaga XXX, Tartus (lepingu p 10). Lepingu p 22.1 kohaselt kohustusid kostjad kindlustama lepingu täitmise tagamiseks panditud vara ning tagama kindlustuslepingu ja kindlustuskaitse kehtivuse kuni lepingu lõppemiseni. Lepingu p-st 17.2 tuleneb, et kui kostjad ei ole sõlminud või pikendanud kindlustuslepingut lepingus või hageja vastavas nõudes toodud tähtpäevaks, siis on hagejal õigus sõlmida või pikendada kindlustusleping kostjate eest ja arvel ning kostjatel on kohustus hüvitada hagejale selleks tehtud kulutused. Laenumaksete aruande (tl 13-17) kohaselt on hageja perioodil 03.08.2009 kuni 16.05.2011 teinud kostjate eest lepingu tagatisvara kindlustamiseks kulutusi summas 703,12 eurot (22 × 31,96 eurot). Eeltoodust tulenevalt on hageja tagatisvara kindlustamise kulu hüvitamise nõue põhjendatud, mistõttu tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista 703,12 eurot.
2. Hageja nõuab kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivise ja lisanduva viivise väljamõistmist.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lepingu p 20 kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjatelt lepingu alusel tehtavate laenu tagasimaksete mittetähtaegsel tegemisel viivist tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lähtuvalt viivise määrast (lepingus sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas) ja maksmisega viivitatud päevade arvust. 27.05.2012 seisuga on põhinõudelt sissenõutavaks muutnud viivis 3202,95 eurot (tl 65). Kostja I taotles 19.06.2012 istungil viivise vähendamist.

§ 113

lg 8 kohaselt viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt

§-s 162 sätestatule.

§ 162

lg-st 1 tuleneb, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus leiab, et antud juhul viivis vähendamisele ei kuulu. Kohus märgib esmalt, et kostja I ei ole esitanud kohtule tõendeid oma majandusliku seisundi hindamiseks käesoleval ajal. Kostja II Anastassia Bernatskaja on töötu. Samas on isiku töötus ajutine Kohus kontrollis hageja laenu väljastamise alusdokumente ja tagatisi. Asjaolu, et hageja Valga kontori juhataja oleks kostjaid eksitanud, pole tuvastamist leidnud. Kostjad tulid üle Hansapangast ja said eluaseme soetamiseks laenu hagejalt. 4

§ 162lg 1 tähenduses.

Kohtu hinnangul ei ole tegemist ka ebamõistlikult suure viivisega (3202,95 eurot) põhinõudega võrreldes (84 369,65 eurot). Kohus arvestab siinjuures ka asjaoluga, et kostjad ei ole pärast 09.09.2009 teinud hagejale oma kohustuse täitmise katteks ühtegi makset. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjatelt hageja kasuks välja 27.05.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisenõude katteks 3202,95 eurot.

1. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on palunud mõista välja täiendava viivise määras 8% aastas. Kohus on seisukohal, et hageja lisanduva viivise nõue on põhjendatud. Kohus märgib, et viivise põhieesmärgiks on rahalise kohustuse täitmise rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine ja lisaks kahju hüvitamise nõude realiseerimise lihtsustamisele ka võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele. Reeglina ei saa viivis tagada võlausaldaja muud huvi. Viivise rakendumine on sõltunud kostjatest enesest (lepingu mittekohane täitmine) ning seetõttu on põhjendatud mõista kostjatelt hageja kasuks välja ka lisanduv viivis 8% aastas põhinõudelt alates 28.05.2012 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 81 166,70 eurot, sest kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet kokku 84 369,65 euroga.
2. Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 92 933,70 eurot, millest 84 369,65 eurot on tagastamata laenusumma (põhinõue), 4657,98 eurot intress, 703,12 eurot tagatisvara kindlustamise kulu ja 3202,95 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 27.05.2012 seisuga. Lisaks mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja lisanduva viivise 8% aastas põhinõudelt 84 369,65 eurolt alates 28.05.2012 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid mitte enam kui 81 166,70 eurot. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 esimene lause sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus rahuldas AS-i SEB Pank hagi, siis tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohtunik 5