Obsah (4)
§ 137§ 145§ 118§ 123KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number Tsiviilasi 2-12-24454 Määruse tegemise aeg ja koht 06.11.2013, Tallinn Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ele Liiv, Margo Klaar Kohtuasi X Xi aval
§ 137lg-test 1 ja 3, ei vasta lapse huvidele ja seaduse nõuetele ning on põhjendamatu. Kohus ei täitnud Ts
MS § 442 lg-s 8 sätestatud nõudeid kohtulahendile. Kohus ei ole kõiki esitatud tõendeid analüüsinud. Määrusest ei nähtu kohtu järeldusi, analüüsi ega põhjendusi ja seda, millele tuginevalt kohus seisukohale jõudis ja millistele tõenditele seejuures tugines. Nimetatust tulenevalt ei ole aga võimalik jälgida vastuavalduse rahuldamata jätmise põhjendusi. 3
(7)Umbmääraselt ja tõenditele viitamata väitis kohus, et arvestas esitatud dokumentaalseid tõendeid, kuid milliseid tõendeid ja millise järelduse osas, määrusest ei nähtu. Samuti ei nähtu, millele tuginevalt leidis kohus, et antud juhul ei ole põhjendatud anda X Xile üle otsustusõigust lapse elu- ja viibimiskoha ning kooli valiku osas. Kohus leidis ekslikult, et vanemad jõudsid üksmeelele, et laps hakkab käima Nõmme Gümnaasiumis. X X selgitas kohtule ja esitas täiendavate tõenditena dokumendid, et nimetatud kooli osas ei saanud vanemad kokkuleppele ja X X tegi koolikoha saamiseks taotluse. Kuivõrd vastustaja taotlust ei teinud, siis määrati lapse koolikoht vastavalt X Xi taotlusele. X Xi üksinda tegutsemist ja vastustaja tegevusetust ei saa käsitleda kui vanemate kokkuleppele jõudmist. 26.06.2013 istungil selgitas vastustaja, et on nõus, et sellel õppeaastal on lapse kooliks Nõmme Gümnaasium, kuid seda, mis saab järgmisel aastal, ei ole ette teada. Vastustaja hinnangul oleks laps pidanud minema Ristiku Põhikooli. Nimetatud istungil avaldasid nii lapse esindaja kui eestkosteasutuse esindaja arvamust, et lapse huvides ei ole haridust puudutavate küsimuste osas edaspidine vaidlemine. Ka X X selgitas kohtule nii kirjalikult esitatud menetlusdokumentides kui 26.06.2013 istungil, et lapse huvides ei ole, et vanemad igal aastal vaidleksid selle üle, millises koolis laps käib, nagu toimus lasteaia puhul. Haridust puudutavate küsimuste ühise otsustusõiguse edaspidine jätkumine ei lahenda tõusetunud vaidlust ja võimaldab ühel vanemal teise vanema tagaselja lapse koolikohta muuta, nagu vastustaja tegi lapse lasteaiakoha puhul, pannes lapse tagaselja tasandusrühma. Lapsevanemate pidevad vaidlused tekitavad lapsele keskendumishäireid ja muid psühholoogilisi probleeme. Asjaolu, et vanemad ei suutnud saavutada kompromissi ning ka vastustaja nentis 26.06.2013 istungil, et vanemad ei ole võimelised omavahel isegi suhtlema, kokkulepetest rääkimata, kinnitab, et on põhjendatud anda otsustusõigus lapse haridust puudutavates küsimustes üle ühele vanemale. Vanemad ei ole suutelised ühiselt nimetatud osas hooldusõigust teostama ja ühiselt otsustama lapse haridust puudutavaid küsimusi. X X on veendunud, et just tema on see vanem, kellele peaks nimetatud otsustusõiguse üle andma, kuna laps elab tema juures ja ta on teinud kõik endast oleneva, et lapse hariduslike puudustega tegeleda, neid leevendada ja kõrvaldada. Määrusest ei nähtu, millistele tõenditele tuginevalt jõudis kohus arvamusele, et vastustaja pidevalt osales lapse kasvatamisel, pööras tähelepanu lapse arengut puudutavatele probleemidele ning tegeles aktiivselt lapsele paremate võimaluste otsimisega. 26.06.2013 istungil kinnitas vastustaja ka ise, et osaleb lapse ülalpidamises üksnes lasteaiatasu maksmise teel, s.o umbes 50 euroga kuus. Muud tõendid lapse eralogopeedi teenuse leidmise ja tasumise osas, eelkoolis käimise ja sellega seonduvate kulude tasumise osas kinnitavad, et nimetatud küsimustega tegeles ja nende eest tasus X X. Vastustaja kinnitas 26.06.2013 istungil, et ta ei viinud last eralogopeedi juurde ajal, mil laps oli tema juures suhtlemise raames, kuna ta väidetavalt ei teadnud neid aegasid. Hiljem väitis vastustaja, et talle ei sobinud päevased ajad. Seega ei esitanud vastustaja ühtegi tõendit, mis tõendaksid tema poolt tegelikult lapse probleemidega tegelemist. Laps elab koos emaga ning X X esitas kohtule tõendeid selle kohta, et ta on tegelenud lapse arengu- ja õpiprobleemidega. Vastustaja ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta oleks osalenud või tegelenud lapse probleemide lahendamisega, vaid esitas menetluses selgitusi, mille kohaselt lasteaed (hiljem koolikoht) on see, mis iseenesest kõik lapse probleemid tasuta lahendaks. Konkreetne vastustaja poolt esitatud soov teatud lasteaia või koolikoha osas ei lahenda iseenesest lapse probleeme ning nimetatud lasteaia või koolikohaga tegelemist ei saa käsitleda kui lapse haridusküsimustega aktiivset tegelemist, mis oleks lapse huvides. Lapsele on vajalik olnud ka menetluse jooksul pidevalt toe ja lahenduste leidmine, kuid vastustaja ei ole selles osas midagi teinud ning keeldus X Xi poolt tagatud eralogopeedi 4
(7)ja ka eelkooli teenuste tasumises osalemisest. X Xi hinnangul tuleb seda käsitleda kui vastustaja poolt lapse huvide olulist rikkumist, mitte vastupidi. Vastustaja kinnitas 26.06.2013 ja ka sellele eelneval istungil korduvalt, et lapse peamine elukoht on ema juures. Samuti leidsid lapse esindaja ja eestkosteasutuse esindaja 26.06.2013 istungil, et vaidlus puudub, et laps elab ema juures. Olukorras, kus ei ole vaidlust, et lapse peamine elukoht on ema juures, on üllatuslik kohtu seisukoht, et nõue lapse elu- ja viibimiskoha otsustusõiguse üleandmiseks emale jääb rahuldamata, seejuures ilma kohtu põhjendusteta. Kohtu poolt elu- ja viibimiskoha otsustusõiguse üleandmata jätmine ei ole kuidagi lapse huvidest lähtuv, kui pooled ei ole võimelised selles osas kompromissi saavutama ja vastustaja vaidleb nimetatule vastu, nentides vastuoluliselt, et lapse peamine elukoht on ema juures ning vastustajal takistatakse lapsega isegi suhelda. Seejuures pidas ka kohus vajalikuks suhtlemiskorra kindlaksmääramist ja kirjutas määrusesse sellesisulise põhjenduse, kuigi ei lahendanud nimetatud nõuet. Kohus jättis ebaõiglaselt menetluskulud poolte endi kanda, viidates seejuures TsMS § 168 lg-le 2, mille kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Avaldusest loobumise tõttu oleks kohus pidanud avaldusega seonduvad menetluskulud jätma täielikult vastustaja kanda tulenevalt TsMS § 168 lg 4. Vastuavalduse menetluskulud peaksid samuti jääma täielikult vastustaja kanda, kuivõrd tegemist oli vastuavaldusega ja lähtudes lapse huvidest oli X Xi vastuavalduse esitamine vajalik. Lisaks sellele tuleks menetluskulud jätta vastustaja kanda, kuivõrd vastustaja keeldus asja lahendamisest kompromissiga. Määruskaebuse esitaja esitas määruskaebuses kohtuastmes enam tasutud riigilõivu tagastamiseks. ühtlasi ka taotluse esimeses Vastused määruskaebusele Mustamäe Linnaosa Valitsus ei toetanud määruskaebust ja leidis, et kohus langetas otsuse lähtuvalt lapse huvidest, mitte vanemate soovidest ja ambitsioonidest. Haabersti Linnaosa Valitsus ei pidanud määruskaebust põhjendatuks ja leidis, et 05.07.2013 määrus on kooskõlas lapse huvidega. Avaldaja X X palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Lapsele menetluses määratud esindaja määruskaebusele ei vastanud. Menetluse edasine käik Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus ei korda tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks täiendada maakohtu määruse põhjendusi, vastates ühtlasi ka määruskaebuse väidetele. Ringkonnakohtu arvates on maakohus jätnud põhjendatult rahuldamata X Xi avalduse anda lapse elu- ja viibimiskoha ning haridust puudutavate küsimuste otsustusõigus üle X Xile.
§ 145lg 1 järgi ühist hooldusõigust omavad alaliselt lahus elavad vanemad 5
(7)otsustavad lapsega seotud olulisi asju ühiselt.
§ 118
lg 1 järgi teostavad vanemad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.
§ 123
lg 1 järgi teeb kohus kõiki lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Ringkonnakohus leiab, et asjaoludest nähtuvalt puudus kohtul alus lapse elu- ja viibimiskoha suhtes otsustusõiguse andmiseks ühele vanematest, kuna lapse vanematel puudub selles küsimuses sisuline vaidlus. X X ei ole oma avalduses lapse lasteaia suhtes otsustusõiguse saamiseks tõstatanud küsimust lapse elu- ja viibimiskoha otsustamisõiguse üleandmisest ühele vanematest. X X avaldas 26.03.2013 kohtuistungil, et ta ei ole selle vastu, et lapse peamine elukoht on ema juures ja vanemad ühiselt otsustavad, kumma juures laps elab. Seega on lapse vanemad sisuliselt kokku leppinud, et lapse elukoht on ema juures. X X ei ole esitanud menetluses oma väidete tõendamiseks selliseid asjaolusid ja tõendeid, mis ringkonnakohtu arvates näitaksid vajadust anda lapse elu- ja viibimiskoha otsustusõigus ainult temale. Ringkonnakohtu arvates tuleb kohtu tarbetut sekkumist vanemate poolt lapse üle ühise hooldusõiguse teostamisse vältida ja soodustada võimalikult ühise hooldusõiguse teostamist ja lapsega seotud oluliste asjade otsustamist vanemate poolt ühiselt, mis vastab ka kõige paremini lapse huvidele. Vanemad on seni teostanud lapse ühist hooldusõigust lapse elu- ja viibimiskoha küsimuses tulenevalt
§ 118
lg-st 1 sisuliselt üksmeeles ja väidetavad lahkhelid ei ole sellise kaaluga, mis tingiks vajadust otsustada lapse elu- ja viibimiskoha otsustusõiguse osas teisiti. Samuti on ringkonnakohtu arvates raskesti põhjendatav X Xi poolt vastuavalduses taotletud lapse elu- ja viibimiskoha otsustamisõiguse üleandmise küsimuse seostamine X Xi poolt avalduses taotletud lapse lasteaia otsustamisõiguse üleandmise küsimusega. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud rahuldamata ka X Xi taotluse lapse haridusküsimuste otsustusõiguse üleandmiseks. Asjaoludest ja esitatud tõenditest nähtub, et lapsel on arenguhäired, mistõttu Tallinna Laste Nõustamiskomisjoni 13.04.2012 otsusega lükati lapse suhtes koolikohustuse täitmine edasi ühe aasta võrra ning soovitati kooliks ettevalmistumiseks kas lasteaia tasandusrühma või üldrühma tingimustes ettevalmistust individuaalse arengukava alusel ja regulaarse kõneraviga. Lapse vanemate vaheliseks peamiseks vaidlusküsimuseks kujuneski küsimus sellest, kas panna laps tasandusrühma, mida toetas X X, või leida võimalusi individuaalseks ettevalmistuseks, mida toetas X X. Asjaoludest nähtuvalt last tasandusrühma ei paigutatud, kuid laps käis ema poolt organiseeritud eralogopeedi juures. Vaidlus selle üle, kuhu kooli laps paigutada, on käesolevaks ajaks lõppenud sellega, et laps hakkas ema soovil käima Nõmme Gümnaasiumis, millega avaldaja ka lõpuks nõustus. Sellega on ka lapse kooli küsimuse vanemad lahendanud sisuliselt kokkuleppeliselt. Määruskaebuse väide, et kuna laps määrati kooli vastavalt ema taotlusele ja isa ei teinud selleks midagi, siis ei ole see käsitatav lapse kooli osas kokkuleppele jõudmisena, ei ole põhjendatud. Avaldaja soovis paigutada last Ristiku Põhikooli, kus klassi suurus oleks olnud väiksem, kuid nõustus siiski sellega, et laps läheb Nõmme Gümnaasiumi. Ringkonnakohus leiab, et avaldaja nõustumist X Xiga sellises olukorras, kus mõlemad pakkusid välja kooli, saab siiski pidada kokkuleppeks. Alusetud on X Xi väited, et avaldaja ei ole tegelenud lapse arenguprobleemidega. Juba ainuüksi sellise vaidluse, kas panna vastavalt logopeedide ja nõustamiskomisjoni soovitustele laps lasteaia tasandusrühma või mitte, tõusetumise fakt annab tunnistust sellest, et ka X X tegeles ja tegeleb lapse arenguprobleemile lahenduste otsimisega. Sellises olukorras, kus mõlemad vanemad on tegelenud lapse arenguprobleemidega ja püüdnud leida lahendusi, ei oleks õige jätta X Xi ilma lapse haridusküsimuste otsustamise võimalusest, andes otsustamisõiguse ainult lapse emale. Selline lahendus ei oleks asjaolusid arvestades kooskõlas lapse huvidega. Määruskaebuse väide, et ainult puudatud isik on teinud kõik endast oleneva, 6
(7)et lapse hariduslike puudustega tegeleda, neid leevendada ja kõrvaldada, kuid avaldaja ei ole selleks teinud midagi, lootes, et vastav lasteaed ja kool lahendavad kõik lapse probleemid iseenesest ja tasuta, ei ole põhjendatud. Ka lapsele sobiva lasteaia ja kooli otsimine avaldaja poolt on olnud käesoleval juhul vajalik tegevus. Sellist seisukohta toetab kohtu määratud ekspertiisi teostanud ekspertide arvamuse põhjendustes märgitu, et lapsele on näidustatud aju funktsionaalsetest iseärasustest põhjustatud kõne arenguhäire korrigeerimiseks süstemaatiline ja kompleksne eripedagoogiline abi, mida laps ei ole saanud, kusjuures ekspertide arvates lapse kõne arenguhäire iseeneslikku taandumist normaalse kõnega eakaaslastega suhtlemise käigus ei ole alust loota. Oma arvamuses märgivad eksperdid lisaks, et lapsel täheldatud tähelepanu hajuvus ja vähene keskendumisvõime on tõenäoliselt seotud lapse hariduslikke erivajadusi mittearvestava õpikeskkonna mõjuga (I kd, lk 139). Alusetu on ka määruskaebuse väide, et lapse keskendumishäireid ja muid psühholoogilisi probleeme põhjustab vanemate pidev vaidlemine. Ekspertide arvamuse kohaselt ei ole lapse arenguhäired põhjuslikult seotud kasvukeskkonna mõjudega (I kd, lk 139). Seega saab järeldada, et avaldaja seisukohad ja ettepanekud lapse arenguhäirete ületamise ja kõrvaldamise võimaluste ja vahendite osas on paremini kooskõlas esitatud tõenditega ja eriti ekspertarvamusega, kui X Xi seisukohad. Määruskaebuse väide, et maakohus jättis ebaõiglaselt menetluskulud poolte endi kanda, ei ole ringkonnakohtu arvates samuti põhjendatud. Maakohus on õigesti jätnud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, kuna avaldaja avaldus jäeti läbi vaatamata avaldusest loobumise tõttu ja vastuavaldus jäeti rahuldamata ehk siis kumbki avaldaja ei saavutanud seda, mida taotles. Sellises olukorras oleks ühe menetlusosalise menetluskulude teise menetlusosalise kanda jätmine tulenevalt TsMS § 162 lg-st 4 ebaõiglane. Määruskaebuses esitatud X Xi taotlus esimeses kohtuastmes enam tasutud riigilõivu tagastamiseks ei kuulu lahendamisele määruskaebuse menetluses. Taotlejal tuleb soovi korral esitada nimetatud taotlus maakohtule. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda. Reet Allikvere Margo Klaar Ele Liiv 7
(7)