3-11-2716/12

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2716 Otsuse kuupäev

1. juuni 2012 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi A.S.i kaebus kirikus käimise keelamises seisnenud Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Menetlusvorm Kohtuistung 07.06.2012 Menetlusosalised Kaebaja: A.S. /isikukood xxx/ Vastustaja: Viru Vangla /registrikood 70008144/ Resolutsioon Jätta A.S.i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega hiljemalt 16.07.
2. Apellatsioonkaebuse võib lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
3. 14.11.2011 esitas A.S. Viru Vanglale taotluse (tl 14), milles palus tõendit selle kohta, et tal keelatakse kirikus käia. 17.11.2011 koostatud kirjas nr 6-13/45551-1 (tl 15) selgitas Viru Vangla A.S.ile, et tal pole võimalik vangla kirikus usulistel üritustel osaleda, kuna vangistusseaduse § 65’ lg 3 tulenevalt ei ole kartserisse paigutatud kinnipeetaval õigust liikuda vangla territooriumil sama seaduse § 8 ja § 10 sätestatud korras. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED
4. 22.11.2011 esitas A.S. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (tl 1), milles kurtis, et Viru Vangla ei arvesta rumalate kaalutluste ja rahvusliku vaenu tõttu tema arvamuste ja veendumustega ning takistab tal järgimast õigeusu tavasid. Vangistusseaduse § 62 ja põhiseaduse § 12, § 13, § 19, § 40 ja § 41 rikkumisele viidates märkis kaebaja, et tal on kartseris viibimise ajal kirikus käimine põhjendamatult keelatud, kuid teised vangid käivad kartsast tööl ja õppimas ning lisas, et esitab hiljem taotluse talle tekitatud kahju hüvitamiseks.
5. Viru Vangla vastuses (tl 11-13) peeti kaebust põhjendamatuks, paluti seda mitte rahuldada ning väideti põhiseaduse § 40 ja kirikute ja koguduste seaduse § 9 lg 1 tuginedes, et õigus usutalituste täitmiseks ei ole piiramatu ja vangistusseaduse § 62 sätestatud kohustus ei tekita kinnipeetavale õigust nõuda usuliste vajaduste rahuldamist ükskõik millisel viisil. Veel viidati vangistusseaduse § 8 lg 1 ja 2, § 65’ lg 3, vangla sisekorraeeskirja § 8 lg 1 ja 4, § 60 lg 1 sätestatule ja kohtute praktikale, peeti usuliste vajaduste rahuldamise piiramist aktsepteeritavaks nii Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika kui Eestis kehtiva õigusliku regulatsiooni kohaselt ning lisati, et usukirjandus oli kaebajal kambris lubatud ja ta sai korduvalt ka kaplanitega kohtuda.
6. Kohtuistungil jäi A.S. kirjalikult esitatu juurde ning väitis, et soovib saavutada kohtu abil vangla õigusvastase tegevuse muutmist. Tekitatud kahju väitis ta seisnevat kirikus käimise keelamisega põhjustatud üleelamistes ja mures ning lisas, et tema arvates on kirikus käimine samaväärne kooliga. Viru Vangla kedagi kohtuistungile ei saatnud, palus vastavas taotluses (tl 27) kaebust ilma tema esindajata arutada ja teatas, et jääb kirjalikult esitatu juurde. KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kinnipeetava usuliste vajaduste rahuldamisega seonduv on reguleeritud vangistusseaduse §
8. Selle kohaselt peab vangla küll tagama kinnipeetavale tema usuliste vajaduste rahuldamise, kuid kuidas täpselt ja millises ulatuses seda teha, ei ole seaduseandja ära määranud. Tegemist pole siiski piiramatu subjektiivse õigusega, sest põhiseaduse § 40 võimaldab usutalituste täitmist avaliku korra, tervise ja kõlbluse huvides ka piirata. Kinnipidamisasutustes viibivate isikute suhtes tuleneb piirangute lubatavus veel ka kirikute ja koguduste seaduse § 9 lg 1, milles on kehtestatud, et vastaval isikul on küll õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kuid üksnes nii, et see ei kahjustaks vanglas kehtestatud korda. Vangistusseaduse § 65’ lg 3 kohaselt ei laiene kinnipeetavale sama seaduse § 8 lg 1 kehtestatud õigus liikuda väljaspool kambrit vangla territooriumil vangla sisekorraeeskirjas ja kodukorras määratud kohtades ja ajal. Ainsaks erandiks on vabas õhus viibimise õigus, mis tuleb võimaldada kartserisse paigutatud isikule päevas vähemalt ühe tunni ulatuses. Vabariigi Valitsuse 30.11.2000 määrusega nr 72 kehtestatud Vangla sisekorraeeskirja“ 8 lg 4 on samuti kehtestatud, et väljaspool kambrit liikumise õigust ei ole kinnipeetaval, kes viibib kartseris, eraldatud lukustatud kambris või raske distsiplinaarrikkumise korral enne menetluse lõpetamist eraldi kambris. Viru Vangla kodukorra punkt 20.1 kohaselt tagatakse võimalus osaleda vangla kabelis toimuvatel jumalateenistustel ainult S-hoonete kinnipeetavatele, E-hoonete avatud osakondade kinnipeetavatel toimuvad jumalateenistused osakonnas ning kartseris viibiva isiku suhtes on sätestatud üksnes see, et tal on võimalik saada kaplanilt pühakirja ning soovi ja võimaluse korral ka ühte selle juurde kuuluvat religioosse sisuga õpperaamatut, kui tal neid kambris veel ei ole. Seega on vangla kabelis käimise võimalus vaid piiratud hulgal kinnipeetavatel. Selle kasutamine eeldab vangla territooriumil liikumise õigust ega ole seetõttu kartseris viibivale kinnipeetavale üldse lubatud. Niisugune liikumisvabaduse piiramine tuleneb kartserikaristuse iseloomust, peab tagama vangladistsipliini, ei koorma kinnipeetavat ülemääraselt ega saa talle kahju põhjustada.
9. Eeltoodust tulenevalt pole A.S.i kaebus põhjendatud ja jääb seetõttu täies ulatuses rahuldamata. Kaebaja on kohtumääruse (tl 7) alusel täielikult vabastatud riigilõivu tasumisest. Viru Vangla oma menetluskulude hüvitamiseks taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole. Raili Randlane Kohtunik 2