KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 29.1

§ 123lg 2 kohaselt oli aegumistähtaja kulg katkenud kuni 01.07.2002, s.o uue Ts

ÜS redaktsiooni jõustumiseni. Seega oli aegumistähtaja kulg katkenud 11.08.1998 - 01.07.

2. 01.07.2002 – 04.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 sätestas, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Siiski saab võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg-test 2 ja 3 järeldada, et ühelgi juhul ei saa aegumistähtaeg olla pärast 01.07.2002 pikenenud, s.t varem aegumata nõuete maksimaalne aegumistähtaeg saab olla vaid sama pikk, kui see oleks olnud 01.07.2002 jõustunud seaduse muudatuseta. Seega antud juhul kohaldub kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumisele 10 aastane aegumistähtaeg.
3. Alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Lähtuvalt VÕSRS § 9 lg-st 4, kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 159 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Seega TsÜS § 159 lg 1 järgi algas aegumine uuesti 01.07.
4. Kuigi kohtutäitur K. Vellet alustas kostja 19.03.2004 avalduse alusel täitemenetlust ja tegi arestimisakti 25.03.2004, on täitemenetlust kohtuotsuse täitmiseks alustatud juba 11.08.
5. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsusega tunnustatud nõue aegunud, sest aegumine algas uuesti 01.07.2002 ja nõue aegus 01.07.
6. Kostja vastuväited
7. Kostja hagi ei tunnistanud.
8. VÕSRS § 9 lg 1 lause 1 kohaselt kohaldatakse TsÜSi ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. TsÜS § 157 lg-te 1 ja 2 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat, mis algab kohtuotsuse jõustumisest. Samas TsÜS § 159 lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti, kui täitedokument esitatakse täitmiseks. Antud juhul algas Tallinna Linnakohtu 30.12.1997 otsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg otsuse jõustumisel 23.04.1998 ning nõue pidanuks täitemenetluse 2 algatamata jätmise korral aeguma seega 23.04.
9. Kostja esitas täitedokumendi täitmiseks ning seega on nõude aegumine vahepeal katkenud. Tallinna Linnakohtu 30.12.1997 otsusega tunnustatud nõude aegumine katkes 19.03.2004 täitemenetluse algatamiseks avalduse esitamisega ning algas vastavast kuupäevast uuesti. Seega ei ole Tallinna Linnakohtu 30.12.1997 otsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg saabunud.
10. VÕSRS § 9 lg-d 2 ja 3 ei ole antud tsiviilasjas kohaldatavad. VÕSRS § 9 lg 2 reguleerib olukorda, kus TsÜS-is on aegumistähtaeg lühem, kui 01.09.1994 - 30.06.

-is, kuid antud juhul see nii ei ole. 01.09.1994 - 30.06.

§ 123lg 1 kohaselt oli kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Kehtiva Ts

ÜS-i alusel on see samuti 10 aastat, mistõttu on aegumistähtajad võrdsed. TsÜS-i 01.07.2002 - 04.04.2011 kehtinud redaktsiooni § 157 lg 1 kohaselt oli kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 30 aastat, mis ei ole samuti lühem, kui 01.09.199430.06.

-is. VÕSRS § 9 lg 3 reguleerib olukorda, kus 01.09.199430.06.

-is on aegumistähtaeg pikem, kui TsÜS-is, kuid antud juhul see nii ei ole. 9. 01.09.1994 - 30.06.

§ 123lg 1 kohaselt kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat, kuid 01.07.2002 - 04.04.2011 kehtinud Ts

ÜS redaktsiooni § 157 lg 1 kohaselt oli see 30 aastat ning kehtiva TsÜS redaktsiooni kohaselt on see 10 aastat ehk võrdne enne 01.07.2002 kehtinud seaduses sätestatud aegumistähtajaga.

1. Põhjendatud ei ole hageja seisukoht, mille kohaselt hakkas aegumistähtaeg taas kulgema uue TsÜS-i jõustumisel 01.07.
2. Isegi, kui hageja seisukohaga nõustuda, siis TsÜS § 159 lg 1 alusel katkes aegumine ikkagi ning algas uuesti 19.03.2004 täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Esimese astme kohtu otsus
3. Harju Maakohus rahuldas 25.06.2013 otsusega hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.
4. VÕSR § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.07.2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01.07.2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01.07.
5. Kuna sissenõudja nõude aluseks olev kohtulahend on tehtud enne 01.07.2002 ning nõue on hakanud aeguma ja katkenud enne 01.07.2002, siis kohaldub nõude aegumise algamisel ja katkemisel kehtinud seadus.
6. Perioodil 01.09.1994 - 01.07.

§ 123lg 1 kohaselt on kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat.

Lähtuvalt sama paragrahvi lg-st 2 katkeb aegumistähtaja kulg täitemenetluse algatamisel; täitemenetluse peatumisel sissenõudja süül algab aegumistähtaja kulg uuesti.

1. Poolte vahel puudus vaidlus, et Tallinna Linnakohtu 30.12.1997 otsus kriminaalasjas nr 1/2 797, millega mõisteti R Klt mh Eesti Riiklik Autoregistrikeskusele välja 146 883 Eesti krooni, jõustus 23.04.
2. Enne 01.07.

§ 123lg 1 kohaselt hakkas nõude 10-aastane aegumistähtaeg kulgema 24.04.1998.

Tallinna Linnakohtu 30.12.1997 otsus kriminaalasjas nr 1/2 797 saadeti vastavalt kehtivale korrale täitmiseks Rapla Maakohtu Täitevosakonnale, kes alustas menetlust 07.07.1998 ja saatis 11.08.1998 R. K kinnipidamiskohta ettepaneku võlgniku tuludest kinnipidamiseks.

1. Kuigi Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur K. Vellet on võtnud täiteasja menetlusse 25.03.2004, on täitemenetlust Tallinna Linnakohtu 30.12.1997 otsuse alusel alustatud juba 11.08.
2. Seega tuleb sissenõudja nõude aegumise katkemise hetke määratlemisel lähtuda Rapla Maakohtu Täitevosakonna ettepanekust. Täitemenetluse algatamisega aegumistähtaja kulg katkes TsÜS § 123 lg 2 kohaselt 11.08.
3. Kuni 3 01.07.

§ 123lg 2 kohaselt oli aegumistähtaja kulg katkenud kuni 01.07.2002, s.o Ts

ÜS uue redaktsiooni jõustumiseni, sest asja materjalidest ei nähtu, et täitemenetlus oleks peatunud sissenõudja süül ning seetõttu oleks alanud aegumistähtaja kulg uuesti (TsMS § 123 lg 2 teine lause). Lähtudes eeltoodust oli aegumistähtaja kulg katkenud ajavahemikul 11.08.1998 – 01.07.

2. Perioodil 01.07.2002 - 04.04.2011 kehtinud TsÜS § 157 lg 1 sätestas, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg on 30 aastat. Seega 01.07.2002 jõustunud TsÜS-ga pikendati kohtuotsusest tuleneva nõude aegumistähtaega 10 aastalt 30 aastani. Siiski saab VÕSR § 9 lg-test 2 ja 3 järeldada, et ühelgi juhul ei saa aegumistähtaeg olla pärast 01.07.2002 pikenenud, st varem aegumata nõuete maksimaalne aegumistähtaeg saab olla vaid sama pikk, kui see oleks olnud 01.07.2002 jõustunud seaduse muudatuseta, s.o antud juhul kohaldub kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumisele 10-aastane aegumistähtaeg.
3. Alates 05.04.2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg 10 aastat. Lähtuvalt VÕSR § 9 lg-st 4 kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 01.03.2011 tekkinud aegumata nõuetele. 01.07.2002 jõustunud TsÜS § 159 lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Seega TsÜS § 159 lg 1 järgi algas antud juhul aegumine uuesti alates 01.07.2002, s.o vastava seaduse sätte jõustumisega. Kuigi Tallinna ja Harjumaa kohtutäitur K. Vellet on võtnud täiteasja menetlusse 25.03.2004, on täitemenetlust kohtuotsuse alusel alustatud juba 11.08.1998 Rapla Maakohtu Täitevosakonna poolt. Lähtudes eeltoodust, on Tallinna Linnakohtu jõustunud otsusega kriminaalasjas nr 1-205 tunnustatud nõue aegunud 01.07.2012, sest aegumine algas uuesti 01.07.2002 ning nõude aegumistähtajaks on 10 aastat. Apellatsioonkaebus
4. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta vastustaja kanda.
5. Maakohus on jätnud arvestamata Maanteeameti vastuväite, et TsÜS § 159 lg 1 kohaselt katkes aegumine ja algas uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega 19.03.
7. Maakohus on ebaõigesti rakendanud TsÜS § 159 lg-t 1 leides, et vastava sätte kohaselt algas kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumine uuesti alates 01.07.2002, s.o vastava seaduse sätte jõustumisega. Kõnealuse normi kohaselt algab aegumine uuesti üksnes täitedokumendi täitmiseks esitamisega, kuid asjas ei ole tuvastamist leidnud täitedokumendi täitmiseks esitamine 01.07.
9. Maakohus ei ole põhjendanud järeldust, mille kohaselt oli enne 01.07.

§ 123

lg 2 kohaselt kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaja kulg katkenud kuni 01.07.2002. Maanteeameti hinnangul on niisugune järeldus maakohtu teiste seisukohtadega võrreldes vastuoluline. Nimelt on kohus leidnud, et täitemenetlus ei lõppenud 11.08.2008 ning VÕSRS § 9 lg 1 lause II kohaselt tuleb nõudele, mille aegumine on katkenud enne 01.07.2002 kohaldada enne 01.07.

-i. Niisuguseid seisukohtasid arvestades on aga ainuvõimalik järeldada, et kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumine on tänase päevani katkenud. Lähtudes eelnevast ei ole kohtuotsusega tunnustatud nõue aegunud ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ei ole võimalik. Vastustaja seisukoht

1. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu põhjendused
2. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõigusnormi 4 ebaõige kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha uus otsus, millega hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata.
3. Tallinna Linnakohtu 23.04.1998 jõustunud otsusega tunnustatud nõude 10-aastane aegumistähtaeg ei saanud
4. juulil 2002 olla ühelgi juhul lõppenud. Maakohus tuvastas õigesti, et 01.juuli 2002 oli tegu aegumata nõudega, millele kohaldus VÕSR § 9 lg 1, mille kohaselt tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 01.juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Seega pikenes aegumistähtaeg 30 aastani.
5. VÕSR § 9 lg-d 2 ja 3, millele maakohus tugines, ei ole käesolevas asjas asjakohased sätted. Need sätte reguleerivad olukorda, kui alates
6. juulist 2002 kehtima hakanud seadustega lühendati aegumistähtaegu võrreldes enne
7. juulit 2002 kehtinud tähtaegadega. Näiteks tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg lühenes 10 aastalt 3 aastale. Käesoleval juhul aga pikenes kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg alates
8. juulist 2002 kehtima hakanud seadusega 10 aastalt 30 aastale.
9. Alates
10. aprillist 2011 kehtiva TsÜS § 157 lg 1 redaktsiooni kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg uuesti 10 aastat. Seda pikemalt aegumistähtajalt lühemale ülemineku rakendamist reguleerib VÕSRS § 9 lg
11. Selle lõike esimese lause kohaselt kohaldatakse TsÜS § 157 lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne
12. a
13. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Sellisena reguleerib nimetatud lause uue, lühema aegumistähtaja kehtimist tagasiulatuva toimega. VÕSRS § 9 lg 4 teise lause kohaselt, kui enne
14. aasta
15. märtsi kehtinud TsÜS § 157 lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui VÕSRS § 9 lg 4 esimeses lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne
16. aasta
17. märtsi kehtinud TsÜS § 157 lg-t
18. Teise lausega on seega püütud uut aegumistähtaega pikendada juhtudel, mil varem kehtinud 30-aastane aegumistähtaeg lõpeks lühemale tähtajale ülemineku tõttu võlausaldaja jaoks liiga vara.
19. Sellise tõlgenduse on antud VÕSRS § 9 lg 4 kohaldamisele Riigikohus lahendis nr 3-21-116-
20. Riigikohus märgib: „Siiski on VÕSRS § 9 lg 4 teise lause alusel selgelt arusaadav seadusandja soov aegumistähtaja olulist lühenemist võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega. Seetõttu leiab kolleegium olevat võimaliku VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldada, et enne
21. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas
22. märtsist 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi.“
23. Eeltoodu alusel ei lõppenud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtaeg
24. juulil 2012, nagu leidis maakohus. Hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks aegumise tõttu tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja selgitus
25. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust. Seoses hagi rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel nii maakohtu kui ringkonnakohtu menetluskulud jätta hageja kanda.
26. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu Gaida Kivinurm 5 6