← Eesti

2-11-24672/33

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Ülle Jänes, Tiit Kollom, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2013, Tallinn Tsiviilasja n

§ 171ˡ lg-ga 3.

Samuti palus hageja kostjat välja maksta dividendi 47 933,74 eurot. Kostja hagejale ei vastanud.

  1. Hageja ei soovib hagiavalduses dividendi väljamaksmist osaliselt – 6391,16 euro suuruses summas, et mitte kostjat dividendi väljamaksmisega ülemäära koormata ja viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Hagiavalduse esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud viivis 927,98 ja sealt edasi soovis hageja viivist kuni põhinõude täitmiseni. 2 Kostja vastuväited
  2. Kostja vaidles hagile vastu. 05.08.2011 vastuväidete kohaselt võeti otsus dividendide väljamaksmise tühistamise kohta vastu kooskõlas seadusega. Üldkoosoleku toimumise ajal kuulus S. Ple 2/3 OÜ Santokapital osakapitalist, seega oli otsus üldkoosoleku päevakorra muutmise kohta õiguspärane. Otsus dividendide väljamaksmise kohta kahjustas võlausaldajate ja kostja huve. Kostja esitas tasaarvestuse avalduse ja palus juhul, kui kohus teeb otsuse hagi rahuldamise kohta, tasaarvestada kostja 7319,14 euro suurune nõue hageja nõudega.
  3. 02.05.2012 vastuväidetes muutis kostja oma seisukohta ja väitis, et kostja osanike üldkoosolekul ei ole tehtud otsust dividendide väljamaksmiseks. Kui puudub osanike otsus, puudub äriühingul kohustus dividende maksta. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
  4. Maakohus lõpetas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg-te 1 ja 2 alusel menetluse OÜ TN Invest nõude osas tuvastada OÜ Santokapital 11.03.2011 üldkoosoleku otsuse p-s 1 tehtud otsuse tühisus seosest hageja loobumisega sellest nõudest. Hagi 6391,16 suuruse dividendi ja viivise saamiseks jättis kohus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
  5. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolu üle, et kostja osanikud on S P (osa väärtus 16 114 eurot) ja hageja (osa väärtus 2557 eurot). Pooled vaidlevad selle üle, kas osanike koosolekul võeti vastu otsus maksta kostja osanikele välja dividendid.
  6. Osaniku dividendinõue muutub sissenõutavaks seejärel, kui äriühing on otsustanud dividendide maksmise. Hageja esitas kohtule
  7. majandusaasta aruande ja leidis, et tema nõude aluseks on majandusaasta aruande lk 17 sisalduv juhatuse ettepanek jaotada kasum, makstes dividende summas 1 500 000 krooni.

§ 157

lg 1 järgi saab dividende maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel, kuid nimetatu ei tähenda, et sellel alusel tekkis kostjal hageja ees kohustus. Kostja kohustust dividendide maksmiseks ei tulene ka kostja

  1. majandusaasta aruandest, mille lisas 13 on märgitud muud võlad 1 500 000 krooni. Kinnitatud majandusaasta aruandes kajastuv on dividendide maksmise otsustamise aluseks. Dividendide väljamaksmise aluseks on osanike sellekohane otsus. Kohtule vastavat otsustust ei esitatud. Dividendide väljamaksmise otsust ei tõenda ka kohtule esitatud 11.03.2011 kostja üldkoosoleku protokolli p 1 samal päeval päevakorda lisatud ja vastuvõetud otsus osanike 2008.a otsuse kehtetuks tunnistamiseks dividendide väljamaksmise kohta.
  2. 04.03.2011 kutsest osanike üldkoosolekule nähtub, esialgselt sellist küsimust päevakorras ei olnud. 09.03.2011 edastas hageja kostjale nõudekirja dividendide väljamaksmiseks ja nähtuvalt osundatud üldkoosoleku protokollist, osales hageja seal koos esindaja Ivo Kallasega. Seega sai nimetatud küsimuse arutamine päevakorda üksnes hageja survel, kes algselt soovis dividendide väljamaksmise otsustamist antud koosolekul. Ka tuleneb kostja seadusliku esindaja S P vande all antud seletusest, et päevakorra punkt pandi kirja seetõttu, et vältida edaspidi selle küsimuse arutamist.
  3. Kohtu ette toodud asjaolud selle kohta, millal väidetavalt osanike otsus vastu võeti, ei kattu. Nagu nähtub 11.03.2011 üldkoosoleku protokollist, on kehtetuks tunnistatud 2008.a otsus kuupäeva täpsustamata. Seega puudub viide konkreetsele kuupäevale. Ka hageja nõudekirjas ei viidata konkreetsele kuupäevale, vaid üksnes kostja osanike otsusele ja
  4. majandusaasta aruandele ning hageja sidus nõude sissenõutavuse
  5. majandusaasta aruande kinnitamisega 30.06.
  6. Samasugune viide otsusele nähtub ka hageja 25.03.2011 nõudekirjast kostjale. Eeltoodu kinnitab, et tegelikult 3 sellist otsust vastu ei võetud ja tegemist oli üksnes osanike omavahelise aruteluga võimalike dividendide väljamaksmise kohta, mis konkreetse otsuseni ei jõudnud.
  7. Hageja seadusliku esindaja Tanel Na vande all antud seletuse kohaselt toimus otsuse vastuvõtmine vahetult peale jaanipäeva esimesel tööpäeval, võib olla 25.06.
  8. Kostja seda ei kinnitanud. Hageja ei osanud selgitada, kuidas raha tuli välja maksta, kas korraga või osade kaupa. Kostja seadusliku esindaja S. P vande all antud seletuse kohaselt ei ole tema sellist otsust kunagi vormistanud. S.P andis ütlusi ka selle kohta, et raamatupidamisega tegeles T. N ja vastavalt sellele said andmed aastaaruandesse. Samas on kehtetuks tunnistatud 2008.a otsus, mis viitab selgelt üksnes
  9. majandusaasta aruandes kajastatud juhatuse ettepanekule maksta dividendideks 1 500 000 krooni.
  10. Hageja ei tuginenud oma nõudes asjaolule, et dividende oleks makstud kostja teisele osanikule S. Ple. Lisaks andis T. N kohtuistungil vande all seletuse selle kohta, et tal oli juhatuse liikmena juurdepääs pangakontole ja tal oli õigus makseid teha. T. N selgitas, et ta ei näinud võimalust ainult endale dividende välja maksta, siis oleks pidanud ka S. Ple maksma. Ka nimetatust tuleneb, et osanike otsust dividendide väljamaksmiseks vastu ei võetud ja hageja tugines oma nõudes üksnes
  11. majandusaasta aruandes kajastatud juhatuse ettepanekule. Nimetatu on üksnes aluseks vastava otsuse tegemisel.
  12. Hageja ei põhistanud, et osanikud on dividendide väljamaksmiseks otsuse vastu võtnud ja hageja sellekohane väide tõendamist ei leidnud. Hagi kostjalt dividendi 6391,16 euro väljamõistmiseks ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Kuivõrd põhinõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka kõrvalnõue viivise saamiseks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
  13. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
  14. Kohus määratles otsuses õigesti, et poolte vahel on vaidlus selle üle, kas osanike koosolekul on vastu võetud otsus maksta välja kostja osanikele dividende. Samuti tegi kohus

§ 168

lg 1 p-st 5 ning § 157 lg-test 1 ja 2 õige järelduse, et osaniku dividendinõue muutub sissenõutavaks seejärel, kui äriühing on otsustanud dividendide maksmise.

  1. Kohus rikkus kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudeid ning ei hinnanud ja analüüsinud kõiki tõendeid põhjalikult. Hageja tõendas, et 25.06.2009 toimunud kostja üldkoosolekul võeti vastu otsus kostja
  2. majandusaasta aruande kinnitamise ja osanikele dividendide 1 500 000 krooni väljamaksmise kohta.
  3. Ebaõige on kohtu seisukoht, nagu oleks hageja tuginenud hagi aluseks olevate asjaolude tõendamisel
  4. majandusaasta aruande lk 17 sisalduvale juhatuse ettepanekule jaotada kasum, makstes dividende 1 500 000 krooni ja leidnud, et juhatuse ettepanek või
  5. majandusaasta aruande kinnitamine toob kaasa kostja kohustuse dividendi maksmiseks. Ka ei leidnud hageja, et kostja peaks hagejale dividende maksma
  6. ja
  7. majandusaasta aruandes märgitud dividendide võla märke alusel ja ka 09.03.2011 toimunud osanike üldkoosoleku otsuse p 1 alusel.
  8. Hageja põhjendas tõendite esitamisel, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks on need esitatud. Kohus rikkus oluliselt TsMS § 442 lg 8 nõudeid, kui ei analüüsinud otsuse tegemisel hageja esitatud tõendeid kooskõlas esitatud asjaoludega. Hageja soovis tõenditega tõendada, et 25.06.2009 toimunud kostja osanike üldkoosolekul, kus kinnitati ettevõtte
  9. majandusaasta aruanne, võeti vastu osanike otsus jaotada ettevõtte kasum ning maksta osanikele dividende summas 1 500 000 krooni. 4
  10. Hageja esitas nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks alljärgnevad tõendid ja selgitused: kostja otsustas 11.03.2011 toimunud osanike üldkoosolekul tunnistada kehtetuks kostja osanike otsuse dividendide väljamaksmise kohta. Nimetatud koosolekut juhatas kostja juhatuse liige ja osanik S. P, kelle initsiatiivil lisati koosoleku päevakorda punkt kostja osanike otsuse kehtetuks tunnistamise kohta. Sellega tunnistas kostja osanike otsuse olemasolu, millega kostja osanikud otsustasid jagada ettevõtte
  11. majandusaasta kasumi suurusega 1 500 000 krooni ning välja maksta osanikele dividendid. Kostja sai 11.03.2011 lisada koosoleku päevakorda vastava punkti ja otsustada dividendide väljamaksmise otsuse tühistamise seetõttu, et kostja osanikud, sh S. P, olid 25.06.2009 vastava otsuse teinud. Kui osanikud ei oleks 25.06.2009 teinud otsust kasumi jaotamise ja dividendide väljamaksmise kohta, ei oleks kostja osanikud pidanud otsustama vastava otsuse tühistamise küsimust, vaid oleks piisanud osanike kinnitusest, et vastavat otsust ei ole vastu võetud.
  12. Kostja
  13. majandusaasta aruande lk-lt 17 nähtub, et ettevõtte juhatus (osanik S. P ja osanik OÜ TN Invest juhatuse liige T. N) tegid osanikele ettepaneku jaotada
  14. ja eelmiste perioodide jaotamata kasum osaliselt ja maksta dividendideks 1 500 000 krooni. Peale kasumi jaotamist jäi jaotamata kasumi jääk 214 836 krooni. Kuna kostja juhatuse liige S. P on ühtlasi ka ettevõtte osanik ja otsuse tegemise ajal juhatuse liige olnud T. N on osaniku OÜ TN Invest seaduslik esindaja, on kohtu järeldused dividendide väljamaksmise otsuse tegemise osas vastuolulised. Kohus ei selgitanud otsuses, millistel põhjustel olid S. P ja T. N juhatuse liikmetena nõus kasumi jaotamisega ja dividendide 1 500 000 krooni väljamaksmisega ning olid samas osanikena dividendide väljamaksmise vastu. Kostja
  15. majandusaasta aruande leheküljelt 17 nähtub üheselt nii T. Na kui S. P tahe ettevõtte
  16. a kasumi jaotamise ja dividendide 1 500 000 krooni väljamaksmise kohta.
  18. a Äriregistrile esitatud kostja
  19. majandusaasta aruande lk-lt 5 nähtub, et kostja eelmiste perioodide jaotamata kasum on 214 836 krooni. Jaotamata kasumit 214 836 krooni saab kostja
  20. majandusaasta aruandes kajastada vaid siis, kui ettevõtte osanikud olid otsustanud
  21. ja varasemate perioodide kasumi jaotada ja maksta välja 1 500 000 krooni dividende. Vastasel korral oleks
  22. a järgnevates majandusaasta aruannetes märgitud eelmiste perioodide jaotamata kasumiks 1 714 836 krooni.
  23. majandusaasta aruande lk-lt 8 „Omakapitali muutuste aruanne“ nähtub, et makstud dividendide summa on 1 500 000 krooni. Aruande lk-lt 14 „Muud võlad“ nähtub, et kostja on dividendi summa 1 500 000 määranud võlana. Aruande lk-lt 16 Lisa 22 „Tulumaks“ nähtub, et kostja on välja kuulutanud dividendid summas 1 500 000 krooni ja arvestanud sellelt tulumaksu.
  24. majandusaasta aruandes märgitu kinnitab hageja väiteid osanike poolt kasumi jaotamise ja dividendide 1 500 000 krooni väljamaksmise otsuse tegemise kohta. Ilma vastavasisulise otsuse tegemiseta ei oleks kostja saanud
  25. majandusaasta aruandes eeltoodud andmeid kajastada. Et kostja poolt Äriregistrile esitatud aruannetes kajastuvad andmed on õiged, kinnitab asjaolu, et kuni käesoleva ajani ei ole kostja majandusaasta aruandeid muutnud ega parandanud.
  26. Asjakohased ei ole kostja väited, et andmed said majandusaasta aruandesse hageja initsiatiivil. Kostja juhatuse liige ja osanik S. P on
  27. majandusaasta aruande allkirjastanud ja seega kinnitanud esitatud andmete õigsust.
  28. Kostja on veel 2011.a juunis (so 3 kuud pärast 11.03.2011 osanike üldkoosolekut) esitanud oma
  29. majandusaasta aruande, mille lk-lt 5 nähtub, et seisuga 31.12.2009 oli kostja eelmiste perioodide jaotamata kasum 214 836 krooni; aruande lk-lt 8 nähtub makstud dividendide summa 1 500 000 krooni ning aruande lk-lt 13 Lisa 9 „Võlad ja ettemaksed“ nähtub, et kostjal on dividendi võlg 1 500 000 krooni. Aruande on 5 allkirjastanud kostja juhatuse liige ja osanik S. P ning juhatuse liige Marina P. Aruanne on Äriregistrile esitatud ja kostja ei ole aruannet hiljem muutnud.
  30. Hageja nõustub kohtuga, et dividendi väljamaksmise nõude aluseks ei ole ettevõtte majandusaasta aruanded, kuid kostja 2008.,
  31. ja
  32. majandusaasta aruannetest nähtub üheselt, et kostja osanikud tegid 25.06.2009 otsuse osanikele dividendide väljamaksmiseks summas 1 500 000 krooni.
  33. Kostja juhatuse liikme ja osaniku S. P 05.03.2013 kohtuistungil antud ütlused ei ole usaldusväärsed. S. P kinnitas kohtuistungil vande all, et 2008.a kirjutasid kõik juhatuse liikmed majandusaasta aruandele alla, kuid 2009.a saatis T. N oma ID kaardiga majandusaasta aruande registriosakonnale. S. P väitis kohtuistungil, et
  34. majandusaasta aruanne (mis esitati 2009.a) ei olnud S. P poolt allkirjastatud. Eeltoodu ei vasta tõele ja S. P andis vande all valeütlusi. S. P ütlused selle kohta, et osanikud ei võtnud vastu otsust
  35. majandusaasta kasumi jaotamiseks ja dividendide maksmiseks, on otseses vastuolus kostja 2008.,
  36. ja
  37. majandusaasta aruannetega ning S. P sooviga 2011.a märtsis toimunud osanike üldkoosolekul võtta koosoleku päevakorda kasumi jaotamise ja dividendide maksmise küsimus ning tühistada 2009.a juunis tehtud osanike otsus.
  38. Hageja esitas kaks nõuet: kostja üldkoosoleku otsuse ühe punkti tühisuse tuvastamiseks ja dividendide saamiseks. Kostja esitas vastuses vastuväited hageja esimese nõude suhtes ja tasaarvestuse avalduse teise nõude suhtes.
  39. 15.06.2012 kostja osanike üldkoosoleku otsusega tühistas kostja 11.03.2011 osanike üldkoosoleku otsuse p 1, millega kostja täitis vabatahtlikult hageja esimese nõude. TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on hagi pärast esitamist rahuldanud. Seega oleks kohus pidanud ka siis, kui ta jättis hageja dividendinõude rahuldamata, jätma menetluskulud osaliselt kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
  40. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  41. Apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada maakohtu otsuse tervikuna ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Ringkonnakohtu istungil täpsustas hageja, et tema tegelik soov oli vaidlustada maakohtu otsust üksnes osas, millega jäeti rahuldamata tema nõue dividendivõla ja viivise saamiseks ning jaotati menetluskulud. Kohtuotsust ei vaidlusta ta osas, millega kohus lõpetas menetluse 11.03.2011 kostja üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõude osas. Seetõttu kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 6391,16 euro ja viivise saamiseks ning menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb eelnimetatud osas TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada.
  42. Maakohus leidis õigesti, et

§ 157

lg 1 järgi võib osanikele teha väljamakseid puhaskasumist või eelmiste majandusaastate jaotamata kasumist, millest on maha arvatud eelmiste aastate katmata kahjum, kinnitatud majandusaasta aruande alusel.

§ 157

lg 4 järgi on osanikul õigus nõuda osanike otsusega ettenähtud dividendi väljamaksmist. Seega on õige ka maakohtu seisukoht, et dividendi väljamaksmiseks peab olema osanike sellekohane otsus. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu 6 seisukohaga, nagu puuduks tõendid selle kohta, et kostja osanikud olid vastava otsuse vastu võtnud.

  1. Kostja ei vaidlustanud kohtumenetluse alguses, et otsus dividendi väljamaksmise kohta oli olemas, kuid ta leidis, et see oli vastuolus võlausaldajate ja kostja huvidega (I kd lk 79). Hiljem muutis ta oma seisukohta ja väitis, et sellist otsust ei ole tehtud (I kd lk 122). Seega on kostja seisukohad kohtumenetluses olnud vastuolulised. Ka hageja seadusliku esindaja T. Na ja kostja seadusliku esindaja S. P vande all antud seletused selle kohta, kas osanikud tegid 2009.a otsuse
  2. majandusaasta eest dividendi väljamaksmise kohta või mitte, on vastuolulised. T. Na seletuse kohaselt tehti vastav otsus kirjalikult 25.06.2009 ja see jäi kostja kontorisse dokumentide juurde (I kd lk 182). S. P seletuse kohaselt ei ole sellist otsust tehtud (I kd lk 184). Kohtule ei ole osanike otsust esitatud. Seega tuleb hinnata asjas esitatud muid tõendeid, mille alusel saab kindlaks teha kas vastava otsuse olemasolu või selle puudumise.
  3. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja
  4. majandusaasta aruande järgi oli jaotamata kasum 1 714 836 krooni ning juhatus (S. P, M. P ja T. N) tegi ettepaneku jaotada kasum osaliselt selliselt, et dividendina makstakse osanikele 1 500 000 krooni ja jaotamata kasumi jäägiks jääb 214 836 krooni (I kd lk 28). Juhatuse liige S. P on kostja osanik ja T. N kostja osaniku OÜ TN Invest juhatuse liige. Ei ole usutav, et S. P ja T. N juhatuse liikmetena olid nõus dividendi väljamaksmisega, kuid osaniku ja osaniku esindajana olid nad samas selle vastu.
  5. Kostja
  6. majandusaasta aruandest nähtub, et kostja eelmiste perioodide jaotamata kasum on 214 836 krooni (I kd lk 37), mis on vastavuses
  7. majandusaasta aruandes märgituga, et pärast dividendi 1 500 000 krooni väljamaksmist jääb jaotamata kasumi jäägiks 214 836 krooni. Sellest järeldub, et kostja osanikud pidid olema teinud otsuse dividendi 1 500 000 krooni väljamaksmise kohta. Vastasel korral oleks
  8. majandusaasta aruandes märgitud eelmiste perioodide jaotamata kasumiks 1 714 836 krooni, nagu see oli märgitud ka
  9. majandusaasta aruandes.
  10. majandusaasta aruandes on kajastatud ka makstud dividendisumma 1 500 000 krooni (I kd lk 40) ja kostja on selle kirja pannud võlana (I kd lk 45). Ka aruande lisas 22 on märgitud dividendid 1 500 000 krooni ja sellelt arvestatud tulumaks 398 734 krooni (I kd lk 48). Aruande on allkirjastanud S. P, M. P ja T. N. Samuti kajastuvad eelmiste perioodide jaotamata kasum 214 836 krooni ja dividendisumma 1 500 000 krooni
  11. majandusaasta aruandes (I kd lk 99 ja 104), mille on allkirjastanud M. P ja S. P.
  12. Ringkonnakohtu hinnangul tõendavad eelnimetatud kostja
  13. ja
  14. majandusaastate aruanded osanike poolt kasumi jaotamise ja dividendi 1 500 000 krooni väljamaksmise kohta otsuse tegemist. Ilma vastavasisulise otsuse tegemiseta ei oleks kostja dividendisummat kajastanud. Kostja teine osanik ja juhatuse liige S. P on majandusaasta aruanded allkirjastanud ja seega kinnitanud nendes märgitud andmete õigsust.
  15. Lisaks eeltoodule tõendab ringkonnakohtu hinnangul vastava osanike otsuse olemasolu asjaolu, et kostja osanike 11.03.2011 üldkoosolekul lisati osanik S.P algatusel päevakorda küsimus osanike 2008.a eest dividendide väljamaksmise kohta tehtud otsuse kehtetuks tunnistamiseks, mis koosolekul S. P häältega ka kehtetuks tunnistati (I kd lk 55,56). Kuigi vastava päevakorrapunkti ja otsuse sõnastus on keeleliselt konarlik, on sellest võimalik aru saada, mida arutati ja milline otsus vastu võeti. Kui osanike otsust dividendi väljamaksmise kohta ei oleks olnud olemas, ei oleks olnud mingit põhjust selle kiirkorras kehtetuks tunnistamiseks pärast hagejalt 09.03.2011 nõudekirja saamist dividendi väljamaksmise kohta. Käesoleva asja kohtumenetluse ajal, so 15.06.2012 üldkoosoleku otsusega tühistas kostja 11.03.2011 7 üldkoosolekul vastuvõetud otsuse 2008.a dividendide väljamaksmise tühistamise kohta.
  16. Kuna kostja
  17. ja
  18. majandusaasta aruannetega ning 11.03.2011 üldkoosoleku protokolliga on tõendatud osanike otsuse olemasolu 1 500 000 krooni suuruse dividendi väljamaksmise kohta ja T. Na seletusega on tõendatud, et selline otsus tehti 25.06.2009, on hageja nõue dividendi osa 6391,16 euro ja viivise saamiseks

§ 157lg 4 ja VÕS § 113 lg 1 alusel põhjendatud.

  1. Samas tuleb asjas lahendi tegemisel arvestada sellega, et kostja esitas maakohtu menetluse ajal tasaarvestuse avalduse (I kd lk 78). Maakohus ei ole pooltega tasaarvestuse avaldust üldse arutanud ega hageja seisukohta selles osas välja selgitanud. Kohtuotsuses kohus seda avaldust ei käsitlenud. Seetõttu ei saa ringkonnakohus asja ise lõplikult lahendada ja asi tuleb saata tühistatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kindlaks teha, kas kostjal on hageja vastu nõue, mille ta saaks tasaarvestada hageja nõudega ja kas hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud
  2. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel esimese astme kohtus. Menetluskulude uuel jaotamisel tuleb maakohtul arvestada asjaoluga, et hageja loobus kostja üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudest põhjendusega, et kostja täitis selles osas hageja nõude, kui tühistas 15.06.2012 osanike üldkoosolekul 11.03.2011 üldkoosoleku otsuse p
  3. Seega on selle nõude osas alust kaaluda menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg 4 kohaldamist. Ülle Jänes Tiit Kollom Ande Tänav 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.