5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele
Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru 2 Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kostjal on õigus esitada kohtule kaja tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või kontole nr. 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 100 eurot ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse (
Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. ASJAOLUD KÜ Olevi 20 esitas Viru Maakohtule hagi N. S. vastu 1 363,04 euro võlgnevuse nõudes. Esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja korteriomandi asukohaga: xxx omanik. Kostja on jätnud tasumata kommunaalteenuste eest hageja poolt esitatud arvete alusel, sellest tulenevalt on kostjal tekkinud võlgnevus hageja ees summas 1 363,04 eurot, sh põhivõlgnevus 1 179,84 eurot, vbiivised 119,29 eurot ja tasumata osamakse 63,91 eurot. Hageja palus välja mõista kostjalt võlgnevuse summas 1 363,04 eurot ja menetluskulud summas 375 eurot, sh riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulud 175 eurot. ASJA KÄIK Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 25. novembril 2013 isiklikult, mis leiab kinnitust allkirjaga. Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja nõusolekul hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja esindaja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega vastavalt
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas
Vastavalt
lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse 3 hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud KOS § 13, KÜS § 13 lg 4, § 15`, VÕS § 76, § 82, § 108. Eeltoodu alusel ja juhindudes
lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 1 363,04 eurot. MENETLUSKULUD Vastavalt
lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 174` lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse riigilõivu ja õigusabikulude väljamõistmiseks. Hageja esindaja palus jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja on tasunud riigilõivu summas 200 eurot ja õigusabikulusid 175 eurot. Vastavalt RLS § 57 lg 1, tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu lähtudes hagihinnast käesoleva seaduse lisa 1 järgi.
lg 1 alusel, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Alates 01.07.2012 kehtiva
Avaldaja põhinõude ja kõrvalnõuete suuruseks on 1 363,04 eurot, millelt alates 01.07.2012 kehtiva riigilõivuseaduse redaktsiooni ja Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi 10.12.2013 kohtuotsuse 3-4-1-20-13 kohaselt tuleb tasuda riigilõivu 150 eurot. Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus menetluskulude nõude kogusummas 325 eurot, sh hagi esitamiselt tasutud riigilõiv summas 150 eurot ja õigusabikulud summas 175 eurot. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulud kogusummas 325 eurot. Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi 10.12.2013 kohtuotsuse 3-4-1-20-13 punkti 77 kohaselt: „
lõike 1 punkti 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus taotleda tagasi enam tasutud riigilõiv. Sama paragrahvi lõike 6 kohaselt lõppeb riigilõivu tagastamise nõue kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Riigikohtu üldkogu otsusest tuleneb, et juhul, kui menetlus on jõustunud lahendiga lõppenud, ei saa isik enam tasutud riigilõivu tagastamist nõudes lõivu põhiseadusvastasusele tugineda, kui tal oli võimalus esitada selline taotlus menetluse ajal (vt Riigikohtu üldkogu 2. aprilli 2013. aasta määrus asjas nr 3-2-1-140-12, punkt 20).“ Seega on hagejal õigus esitada kohtule taotlus enammakstud riigilõivu, summas 50 eurot, tagastamiseks. Kohus selgitab, et lähtuvalt
lg 4 ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude 4 jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. VIIVITAMATU TÄITMINE Vastavalt
lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.