TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised Resolutsioon Edasikaebamise kord 3-13-1747 6. detsember 2013 Eda Muts Nuvalo OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 18.07.2013. a maksuotsuse nr 12.2-3/15279-7 tühistamiseks Kirjalik menetlus Kaebaja – Nuvalo OÜ, esindaja vandeadvokaat Alo Noormets Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet 1. Jätta kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 6. jaanuar 2014. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1. Nuvalo OÜ esitas maksuhaldurile 2012 juuli- kuni septembrikuu käibedeklaratsioonid, mille tulemusena tekkis tagastusnõue käibemaksu osas kokku summas 5479,07 eurot. Maksuja Tolliamet teavitas 29.10.2012. a korralduses nr 12.2-3/11338-1, et alustab Nuvalo OÜ üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmab maksustamisperioode 2012. a juuli kuni september. 2. Nuvalo OÜ esitas 22.04.2013 maksuhaldurile 2012 septembrikuu kohta parandatud andmetega käibedeklaratsiooni, mille tulemusena tekkis käibemaksu tagastusnõue summas 3052,71 eurot. Tagastusnõue tekkis järgnevate arvete alusel: - 30.08.2012 arve nr 1209 Boxtrade Baltic OÜ-lt summas 6948,90 eurot, sh km 1158,15 eurot – tööjõurent perioodil 16.08-30.08 (tl 61); - 12.09.2012 arve nr 1217 Boxtrade Baltic OÜ-lt summas 11 211,30 eurot, sh km 1868,55 eurot – tööjõurent perioodil 01.08-15.08 (tl 61 pöördel). Maksu- ja Tolliamet alustas 23.04.2013 menetluse kontrollimaks Nuvalo OÜ poolt esitatud käibemaksu tagastusnõude tõendatust ja õigsust. Maksu- ja Tolliamet koostas 10.07.2013 Nuvalo OÜ 2012. a septembrikuu käibemaksu tagastusnõude kohta kontrollakti nr 12.2-3/15279-6, mille peale Nuvalo OÜ esitas 17.07.2013 eriarvamuse. 3. Maksu- ja Tolliamet otsustas 18.07.2013. a maksuotsusega nr 12.2-3/15279-7 vähendada Nuvalo OÜ maksustamisperioodi september 2012 sisendkäibemaksu summas 3052,71 eurot ning jätta rahuldamata maksustamisperioodi september 2012 tagastusnõue summas 3052,71 eurot. Maksuotsuse kohaselt ei soetanud Nuvalo OÜ tööjõu renditeenust Boxtrade Baltic OÜ-lt, mistõttu ei tekkinud tal käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-st 1 tulenevat õigust sisendkäibemaksu maha arvamiseks arvete nr 1209 ja nr 1217 alusel. Kaebaja ja Boxtrade Baltic OÜ vahel ei toimunud arvetel märgitud tehinguid, kuna kaebaja juhatuse liikme seletused on vastuolus teiste kogutud tõenditega ja Boxtrade Baltic OÜ ei ole reaalselt tegutsev äriühing. Boxtrade Baltic OÜ nimel väljastatud tööjõurenditeenuse arved ja kaebaja poolt Suomen Terästekniikka OY-le esitatud tööjõurenditeenuse arve ei seondu töötundide arvu ega rendiperioodi osas. Maksuhalduri hinnangul kasutati Boxtrade Baltic OÜ nimel väljastatud dokumente kaebaja poolt käibemaksu enammakse tekitamiseks. 4. Nuvalo OÜ esitas 17.08.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 18.07.2013. a maksuotsuse nr 12.2-3/15279-7 tühistamiseks. Kaebuse esitaja põhjendused 5. Kaebaja hinnangul tuleb vaidlustatud maksuotsus tühistada, kuna maksuhaldur on uurinud tõendeid ja dokumente puudulikult ning jõudnud alusetult järeldusele, et OÜ Nuvalo ei saanud 2012 septembrikuus OÜ-lt Boxtrade Baltic tööjõu rentimise teenust. Kaebaja ostis Boxtrade Baltic OÜ-lt sisse tööjõu teenuse ning rentis selle edasi oma Soome kliendile Suomen Terästekniikka OY-le. Teenuse saamine on tõendatud, sest Suomen Terästekniikka OY on tasunud kaebajale tööjõu edasirentimise eest 08.10.2012 arve nr 96 ja seega kinnitanud osutatud teenuse kättesaamist ja nõuetele vastavust. Samuti tasus kaebaja Boxtrade Baltic OÜ-le vastava teenuse osutamise eest esitatud arved nr 1209 ja 1217. 6. Boxtrade Baltic OÜ poolt teenuse saamist kinnitavad ka muud asjas kogutud tõendid. Maksuhalduri poolt küsitletud kaebaja juhatuse liikme V. Nuuteri, Boxtrade Baltic OÜ esindajate A. Toomla ja T. Rebase ning töötajate Martin Kuljuse ja Marek Kuljuse ütlustest lähtuvalt on piisavalt tõendatud, et:
- a)Nuvalo OÜ seaduslik esindaja V. Nuuter tundis A. Toomlat ja T. Rebast ning teadis, et nendega seotud ettevõte Boxtrade Baltic OÜ osutab teenusena lihttööjõu rentimist;
- b)Nuvalo OÜ tellis läbi Boxtrade Baltic OÜ lihttööjõu teenuse rentimise oma kauaaegsele kliendile Soome metalliettevõttele Suomen Terästekniikka OY-le;
- c)Boxtrade Baltic OÜ poolseks kontaktisikuks oli A. Toomla, kellele kaebaja seaduslik esindaja edastas igakordselt tööjõuvajaduse täpsed andmed;
- d)A. Toomla koordineeris ka Boxtrade Baltic OÜ siseselt töid, olles samas ise üheks Boxtrade Baltic OÜ töötajaks ning juhendades Soome objektil teisi Boxtrade Baltic OÜ töötajaid: Marek Kuljust, Martin Kuljust, Martin Preid ja Priit Pilka;
- e)eelnimetatud isikud tegid A. Toomla juhendamisel Soomes Hyvinkä linnas asuvas ettevõttes (Suomen Terästekniikka OY) erinevaid metallitöid;
- f)T. Rebane kui Boxtrade Baltic OÜ seaduslik esindaja andis töötajate töötasu A. Toomla kätte, kes omakorda jagas selle edasi ka teistele töötajatele; 2
- g)Suomen Terästekniikka OY edastas andmed töötajate poolt teostatud töötundide kohta kaebajale, kes omakorda edastas need Boxtrade Baltic OÜ-le ning selle alusel koostas Boxtrade Baltic OÜ arved nr 1209 ja 1217 kaebajale ning kaebaja omakorda arve nr 96 Suomen Terästekniikka OY-le. 7. Maksuhaldur on rikkunud maksuotsuse motiveerimise nõudeid, kuna maksuotsuse tegemisel ei ole arvestatud 17.07.2013 eriarvamuses toodud vastuväiteid. Maksuhaldur viis kaebaja käibemaksuarvestuse õigsuse osas läbi üksikjuhtumi kontrolli ka perioodi juuli ja august 2012 kohta. Kuna maksuhaldur aktsepteeris 2012 juuli ja augusti maksuarvestuses Boxtrade Baltic OÜ-lt saadud arveid sisendkäibemaksuna ja rahuldas tagastusnõuded, siis puudub alus samasisulise teenuse ja tehingupartneri osas teha 2012 septembrikuus toimunud tehingute kohta teistsuguseid järeldusi. 8. Kaebaja maksuarvestuse seisukohalt ei oma tähtsust:
- a)Boxtrade Baltic OÜ-ga seotud siseküsimused, maksuarvestus, maksukohustuste täitmata jätmine ja töötajatega sõlmitud töölepingud või nende täitmine;
- b)Boxtrade Baltic OÜ-lt Suomen Terästekniikka OY-le renditud tööjõu arusaam kaebaja staatusest, kuna nimetatud töölised (A. Toomla, P. Pilk, M. Prei, Martin ja Marek Kuljus) ei olnud kaebaja töötajad;
- c)Boxtrade Baltic OÜ käibemaksukohustuslaste registrist kustutamine, kuna omavaheliste ärisuhete toimumise ajal oli Boxtrade Baltic OÜ käibemaksukohustuslane, tal ei esinenud maksuvõlga ega esitamata deklaratsioone ja kaebajale ei olnud teada asjaolusid, mis oleks nimetatud ettevõtet sundinud käsitlema ebausaldusväärse partnerina. 9. Alusetu ja tõendamata on maksuhalduri väide, et kaebaja on koos Boxtrade Baltic OÜ-ga pannud toime käibemaksupettuse. Kaebaja ei vastuta teise äriühingu maksukohustuse eest. Asjakohatu ja alusetu on maksuhalduri järeldus V. Nuuteri teadlikkusest seoses Boxtrade Baltic OÜ töötajatega ja etteheide info andmata jätmise osas. Ükski isik ei ole väitnud, et V. Nuuter teadis Soomes tööl käinud isikute nimesid. 10. Asjaolu, et Boxtrade Baltic OÜ poolt kaebajale esitatud arvetel märgitud töötundide arv ja rendiperiood erines kaebaja poolt Suomen Terästekniikka OY-le esitatud arvel märgitud tundide arvust ja perioodist, ei muuda renditeenuse osutamise fakti olematuks. Seadus ei keela vahendusteenuse osutamisel vahendatava teenuse sisu, sh ajalist arvestust täiendada või selle kirjeldamise aluseid muuta. Vastustaja vastuväited 11. Vastustaja on seisukohal, et Maksu- ja Tolliameti 18.07.2013. a maksuotsus nr 12.2-3/15279-7 on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks. 12. Kaebaja on andnud põhjendamatult ja ennastõigustavalt vastupidised hinnangud maksuhalduri poolt kogutud tõenditele. Kuigi maksuhaldur on kontrollinud kaebaja käibemaksuarvestust ka 2012. a juuli ja augusti osas, ei saa kohaldada analoogiat, kuna 2012. a septembrikuu asjaolud on oluliselt erinevad. Muuhulgas on septembrikuu deklaratsiooni tagantjärele muudetud. Samuti on vaidlusalustel septembrikuu arvetel märgitud perioodiks august, kuid üks väidetavatest töötajatest on kinnitanud, et augustis 2012 tööd ei olnud. Erinevalt juuli ja augusti arvetest on septembrikuu arvetel näidatud renditud tööjõu 3 ajaline ja mahtude õigsus välistatud. Lisaks on kaebaja 2012. a septembrikuu maksuarvestuses dubleerinud vaidlusaluse arve nr 1217 sisu (tl 61) juba 2012. a augustikuus deklareeritud arve nr 1207 sisuga, s.o tööjõu rent 01.08-15.08 (tl 97). Maksuhaldur on vaidlustatud maksuotsuse p-s 1.1 viidanud, et 2012. a juuli- ja augustikuu käibedeklaratsioonides kajastatud andmete kontroll ei ole veel lõppenud. Seetõttu on ekslik kaebaja järeldus 2012. a juuli- ja augustikuu käibedeklaratsioonides kajastatud andmete õigsuse kohta ja tehingute toimumise kohta. 13. Kaebaja on ekslikult tuginenud väitele, et vaidlusalused tehingud pidid toimuma, kuna toimus tööjõu edasirentimine. Tööjõu edasirentimine ei eelda selle eelnevat rentimist teiselt käibemaksukohustuslasena registreeritud äriühingult. Kaebaja seaduslik esindaja teadis renditööjõu kohta peetud tööaja arvestust isikute kaupa ning isikuandmete kogumisele viitas ka kaebaja kodulehelt nähtuv personaliandmete ankeet. Kaebaja põhikirja kohaselt on kaebaja põhitegevus tööjõu värbamine ja rentimine. Kaebajal esines motiiv tööjõu maksudest hoidumise ja kunstlikult sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse loomise eesmärgil väidetavat renditeenust sisse osta, et oma kasumlikkust tõsta. Kaebaja 2012. a majandusaasta aruanne kinnitab, et 2012. a kasum tõusis võrreldes 2011 aastaga u viis korda. Aruandest järelduvalt toimusid kasumlikkuse positiivsed muutused just tööjõukulutustele u 5 korda väiksemas mahus tehtud kulutuste pinnalt, mis vastustaja hinnangul on ilmselgelt seoses käesoleva vaidluse ning kaebaja õigustuste ja motiividega. 14. Käesolevas maksuotsuses on maksuhaldur tuvastanud kaebaja teadlikkuse ja selle varjamise soovi, mistõttu kaebaja pidi olema teadlik ka asjaolust, et müüja ei saa olla talle teenuse osutajaks. Maksumenetluses on tuvastatud, et kaebaja väidetav tehingupartner Boxtrade Baltic OÜ ei olnud vähemalt pärast juhatuse liikme vahetust, s.o pärast 27.07.2012 enam tegutsev ettevõte, tegemist oli fiktiivseid arveid väljastava majandustegevust mitteomava äriühinguga, ta kustutati 04.10.2012. a otsusega käibemaksukohustuslaste registrist ning tal puudusid kaebuses viidatud töötajad. Variäriühingu kasutamisele viitasid asjaolud, et väidetav tehingupartner ei täitnud maksuhalduri korraldusi ega vastanud maksuhalduri e-kirjadele ning pärast kaebaja poolt vaidlusaluste arvete nr 1209 ja 1217 tasumist võeti ülekantud summad koheselt 1000 euro kaupa välja, mistõttu on tõenäoline, et need summad jõudsid kaebajani tagasi. Kuigi kaebaja püüab eitada konspireeritud koostööd väidetava tehingupartneriga, ei nähtu vaidlusalusel perioodil Boxtrade Baltic OÜ pangakonto väljavõttest reaalselt majandustegevust omavale äriühingule iseloomulike kulutuste tegemist, mis on vaidlusaluse teenuse osutamiseks siiski hädavajalik. Kuna A. Toomla oli V. Nuuteri lapsepõlvesõber ning T. Rebane oli omakorda A. Toomla lapsepõlvesõber ja V. Nuuteri ammune tuttav, siis oli neil lähedaste tutvus- ja sõprussidemete tõttu lihtsam kokku leppida ka tehingute fiktiivses sisus ja maksuhaldurile antavates ütlustes. 15. Kaebaja esindaja väited seoses tööjõu ja arvestuse kontrolliga ei kattu kaebaja poolt väidetava Boxtrade Baltic OÜ töötaja ja kontaktisiku A. Toomla 06.12.2012 antud seletustega. A. Toomla 06.12.2012 seletused varasema töökorralduse kohta viitasid kaebaja otsesele töökorraldusele, mitte vahendamisele, kuna A. Toomla täitis enda kinnitusel V. Nuuteri otseseid tööülesandeid. Kaebajal oli ilmselgelt motiiv anda maksuhaldurile ebausaldusväärseid ütlusi, kuna vaidlusalustel arvetel näidatud ja sisendkäibemaksuna maha arvatud käibemaksusumma kajastus kaebaja maksuarvestuses. 4 16. Boxtrade Baltic OÜ nimel väljastatud tööjõurenditeenuse arvete nr 1209 ja 1217 (tl 61 ja 61 pöördel) ning kaebaja poolt Suomen Terästekniikka OY-le esitatud tööjõurenditeenuse arve nr 96 (tl 64 pöördel) majanduslik sisu on maksuotsuse p-s 3.6 väljatoodud alustel kardinaalselt erinevad nii tööjõu tundide mahu (1008,99 h vs 710,88
- h)kui ka perioodi osas (august vs september). Kaebaja õigustused arvete vastuolude osas on paljasõnalised ja ebausaldusväärsed. Kaebaja võis küll müüa septembris 2012 tööjõu renditeenust, kuid on eluliselt ebausutav, et augustis faktiliselt kättesaadud renditeenust saaks analoogselt kaubaga kuu aega hiljem edasi müüa. Samuti ei ole usutav kaebaja väide, et renditud tööjõud, mida ta koheselt väidetavalt edasi rentis, oli talle tundmatu, kuna A. Toomla kinnitusel saadi töötundide osas andmed V. Nuuteri käest, kes omakorda sai andmed Soomest. Puudub igasugune takistus, miks kaebaja ei saanud 30.08.2012 väljastatud tööjõurendi arvet nr 1209 deklareerida õiges maksustamisperioodis, arvestades et kaebaja oli arve 03.09.2012 juba tasunud ning augustikuu deklaratsiooni oli võimalik esitada kuni 20.09.2012. Analoogselt oli ka arve nr 1217 kaebajal tasutud ja seega olemas hiljemalt 13.09.2012 ning puudub põhjendus, mis kaebaja parandas väidetavalt augustis 2012 kätte saadud teenuse just 2012 septembrikuu maksustamisperioodi, kuigi tal oli võimalik deklareerida need arved faktiliselt õiges, s.o väidetavalt teenuse kättesaamise maksustamisperioodis. 17. Maksumenetluses on tuvastatud, et kaebaja pakkus tööd Soomes OÜ-le Berental, mille juhataja on alates 21.08.2012 A. Toomla ning mille töötajateks on septembris 2012 olnud lisaks Marek Kuljus, Martin Kuljus ja Martin Prei (tl 96). Kuna Berental OÜ ei olnud septembris 2012 käibemaksukohustuslane, siis ei olnud kaebajal seetõttu huvi OÜ Berental septembrikuu teenuse arveid oma maksuarvestuses kajastada, sest teenuse edasimüügil Soome ei oleks tal tekkinud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust. Olenemata sellest, kas kaebaja kasutas enda musta tööjõudu või tegi OÜ Berental tööjõud arvel nr 96 näidatud mahus töö septembris ära, on maksuhaldur välistanud võimaluse, et kaeabaja on augustis väidetavalt soetanud tööjõu renditeenust vaidlusaluste arvete alusel müügiarvel nr 96 näidatud septembrikuu renditeenuse osutamiseks. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur veendunud, et ostja oli teadlik vaidlusaluste tehingute kohta esitatud arvete fiktiivsusest ning maksuotsuse tühistamiseks puudub alus. Kohtu seisukoht 18. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab kohus, et Nuvalo OÜ kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Maksuhaldur ei ole menetluses rikkunud uurimispõhimõtet ning on kogutud tõendite põhjal teinud põhjendatud järelduse, et Boxtrade Baltic OÜ ja Nuvalo OÜ vahel ei ole vaidlusalustel arvetel (30.08.2012 arve nr 1209 ja 12.09.2012 arve nr 1217) kajastatud tehinguid toimunud ning seetõttu ei ole kaebajal nende arvete alusel õigus sisendkäibemaksu tagasi saada. Vastustaja on õigesti tuvastanud et, kaebaja osalusel ja/või initsiatiivil nimetatud arvete koostamise eesmärgiks sai olla üksnes kaebaja sisendkäibemaksu suurendamine. Kaebaja ei ole seejuures tehingute reaalse toimumise kohta veenvaid ja usaldusväärseid tõendeid esitanud. 19. Vaidlustatud maksuotsusega on maksuhaldur vähendanud maksustamisperioodi september 2012 osas sisendkäibemaksu summas 3052,71 eurot ja jätnud rahuldamata samal perioodil käibemaksu tagastusnõude summas 3052,71 eurot. Maksuhaldur on maksuotsuses asunud seisukohale, et Nuvalo OÜ ei soetanud Boxtrade Baltic OÜ-lt tööjõu renditeenust ja et ei ole 5 tõendatud Boxtrade Baltic OÜ poolt väljastatud arvetel näidatud tehingute tegelik toimumine poolte vahel. Samuti on maksuotsuses tehtud järeldus, et Boxtrade Baltic OÜ nimel väljastatud dokumente kasutati Nuvalo OÜ poolt teadlikult käibemaksu enammakse tekitamiseks, ehk tegemist on maksupettusega. 20. Riigikohus on sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsust analüüsides leidnud, et sisendkäibemaksu mahaarvamine võib olla alusetu eeskätt näiteks juhtudel, kui tehingu poolte vahel esineb pettusele viitav seos (asjad nr 3-3-1-39-03; 3-3-1-50-03); kui ostja ei näita üles äris nõutavat või tavapärast hoolsust, arvestades kaupade või teenuse iseärasusi, eriti juhul, kui väljapoole maksuõigust jääv seadus paneb tehingu poolele täiendavaid kohustusi ostu-müügi vormistamiseks või müüja isikusamasuse kontrollimiseks (asjad nr 3-3-1-40-03; 3-3-1-43-03; 3-3-1-52-03; 3-3-159-03); kui on tõendatud kaebaja osavõtt maksupettusest, kaebaja hooletusest tingitud pahausksus või muud asjaolud, mis annavad alust järeldada, et arvetel märgitud käivet faktiliselt ei toimunud (asi nr 3-3-1-97-07). Samuti on kolleegium märkinud, et ainuüksi arvete nõuetekohasus ei välista tehingute mittetoimumist (asi nr 3-3-1-97-07) (vt Riigikohtu 19. mai 2009 otsus asjas nr 3-3-1-3209, p 10). 21. Riigikohtu halduskolleegium on 05.05.2010 otsuses haldusasjas nr 3-3-1-18-10 rõhutanud, et maksuotsuse kontrollimisel tuleb kohtutel kindlaks teha selle faktiline alus, st kas vaidlustatud maksuotsuse aluseks on asjaolu, et kaebaja on seotud maksupettusega või et kaebaja teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga või siis järeldus, et ta pidi seda teadma. Kolleegium selgitab, et sõltuvalt sellest, mis on vaidlustatud maksuotsuse faktiliseks aluseks, on erinevad ka olulised asjaolud, mille tuvastamiseks tuli esitada ja koguda tõendeid. 22. Esmalt on kaebaja maksuotsuse vaidlustamisel märkinud, et maksuhaldur on erinevalt käsitlenud paralleelselt kontrollitud juuli ja augusti 2012 a maksustamisperioodidel teenuse saamise asjaolusid võrreldes 2012 a. septembrikuu kontrolliperioodiga, kuid juuli ja augusti 2012 osas kaebajale maksukohustust suurendavat lahendit ei järgnenud. Selle alusel kaebaja eeldab, et perioodi 2012 juuli- august käibemaksuarvestus loeti õigeks ning kaebajale jääb selgusetuks, miks septembri 2012 osas käsitletakse sarnaseid asjaolusid teisiti. Vastustaja on kohtule esitatud vastuses veenvalt selgitanud, miks kaebaja järeldus on ekslik ning miks maksuhaldur loeb juuli-august 2012 asjaolusid erinevateks võrreldes september 2012 asjaoludega. Maksuhaldur on nende perioodide osas välja toonud järgmised erinevused: 1) 2012 septembrikuu deklaratsioon on kaebaja poolt muudetud, juuli-augustikuu deklaratsioone ei ole muudetud; 2) Boxtrade Baltic OÜ juhatuse liige vahetus juulis, mitte septembris; 3) kaebaja kajastas 2012. a augustikuu käibedeklaratsioonis 0% määraga maksustavat käivet, mis oli samas suurusjärgus kaebaja 2011. a majandusaasta jaotamata kasumiga, millise käibe olemasolu 2012 septembrikuu käibedeklaratsiooni järgi puudus; 4) üks kaebaja poolt märgitud töötajatest on oma ütlustes kinnitanud, et augustis 2012 tööd ei olnud, kuid kaebaja on 2012 septembrikuus kajastanud maksuarvestuses just augustikuu tööjõu renti. Kaebaja nendele maksuhalduri väidetele vastust ega vastuargumente esitanud ei ole. Samuti on maksuhaldur õigustatult osundanud vaidlustatud maksuotsuse p-le 1.1, milles on välja toodud, et maksustamisperioodide juuli ja august 2012 osas ei ole maksuhaldur kontrollimist veel lõpetanud ega Boxtrade Baltic OÜ nimel väljastatud arveid aktsepteerinud. Seega ei saanud kaebaja ka teha järeldust, et maksuhaldur on lugenud juuli-august 2012 esitatud käibemaksudeklaratsioonides toodud andmed õigeks ja et seetõttu ei oleks maksuhalduril ka võimalik september 2012 osas teha teistsugust otsust. 6 23. Kaebaja ei ole nõus maksuotsuses toodud seisukohaga, et Nuvalo OÜ ei saanud Boxtrade Baltic OÜ-lt 30.08.2012 (maksuotsuses kui ka kaebuses märgitud ekslikult 10.08.2012) ja 12.09.2012 arvete alusel tööjõu rentimise teenust. Vastustaja jääb seisukohale, et kaebaja ei saanud OÜ-lt Boxtrade Baltic arvetel näidatud renditeenust, ja peab võimalikuks, et Suomen Terästekniikka OY-le renditud tööjõu puhul võis olla tegemist kaebaja enda tööjõuga või OÜ Berental tööjõuga. 24. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et maksuotsuses loetletud arvetel kajastatud tehingute reaalne toimumine OÜ Nuvalo ja OÜ Boxtrade Baltic vahel 2012 augustikuus ei ole veenvalt tõendamist leidnud. Ainuüksi formaalselt nõuetekohased arved ning arvete alusel rahaülekannete tegemine ei tõenda tehingute reaalset toimumist arvel näidatud poolte vahel. Tehingute toimumist kaebaja ja OÜ Boxtrade Baltic vahel ei tõenda ka asjaolu, et tööjõu tellija Suomen Terästekniikka OY on Nuvalo OÜ poolt esitatud arve tasunud ja sellega kinnitanud teenuse kättesaamist. Teenuse osutamine kaebaja poolt Soome äriühingule antud asjas vaidluse all ei ole. Küsimus on, kas Nuvalo OÜ sai teenus Boxtrade Baltic OÜ-lt. 25. Mingeid veenvaid tõendeid tehingute toimumise kohta kaebaja esitanud ei ole, mida on maksuhaldur ka maksuotsuses märkinud. Vastustaja on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja väidetav tehingupartner OÜ Boxtrade Baltic omas vaidlusalusel perioodil variäriühingule iseloomulikke tunnuseid, mistõttu ta ei saanudki kaebajale arvetel näidatud teenust osutada. OÜ Boxtrade Baltic on nimelt 04.10.2012 otsusega käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud, kuna osaühing ei ole tõendanud Eestis ettevõtlusega tegelemist ega andnud ka võimalust seda täiendavalt kontrollida. Nimetatud otsuse kohaselt ei ole osaühing 2012 jaanuari- kuni märtsikuu ja mai- kuni juunikuu eest esitatud käibedeklaratsioonides deklareerinud maksustatavat ega maksuvaba käivet, samuti pole osaühing 2012 juuli- ja augustikuu eest esitatud tulu-ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonides väljamakseid deklareerinud (tlk.80 pöördel - 81). Seega puudus OÜ-l Boxtrade Baltic igasugune majandustegevus ja töötajad. 2012.a septembrikuu osas osaühing ei esitanud üldse käibedeklaratsiooni. Mingeid majandustegevusega seotud kulutusi osaühingu pangakontodelt ei nähtu. Samuti osundab sellele, et vaidlusaluste arve puhul kasutati Boxtrade Baltic OÜ variäriühinguna asjaolu, et kaebaja poolt osaühingule üle kantud summad võeti osaühingu poolt sularahas koheselt 1000 euro kaupa välja, mis annab võimaluse järeldada, et reaalselt võisid kaebaja poolt ülekantud summad ka kaebajale tagasi jõuda. Ahti Toomla, kes oli kaebaja ja OÜ Boxtrade Baltic vaheline kontaktisik, selgituse järgi töötasid renditööjõuna perioodil 01.06.-31.08.2012 Ahti Toomla, Priit Pilk, Martin Prei, Martin Kuljus, Marek Kuljus. Maksuhaldurile andsid maksumenetluses seletusi Ahti Toomla, Marek Kuljus ja Martin Kuljus. Marek Kuljus 21.06.2012 seletusest ei tulene, et ta oleks olnud Boxtrade Baltic OÜ töötaja, samuti on ta väitnud, et 2012 a augustikuus tööd ei tehtud. Ka lähevad lahku nii Ahti Toomla, kui Marin Kuljuse ja Marek Kuljuse seletused palga maksmise osas (kes maksis ja kuidas maksti). See kinnitab maksuhalduri kahtlusi, et tegelikult nimetatud töötajad ei olnud vaidlusalusel perioodil OÜ Boxtrade Baltic töötajad ja seega kaebaja OÜ-lt Boxtrade Baltic tööjõudu ei saanud rentida. Riigikohus on 19.05.2009. a otsuses nr 3-3-1-32-09, p-s 20 märkinud, et kui maksuhaldurile vastu vaidleva äriühingu esindaja ning temaga tehtud tehingute teist poolt esindavate isikute seletused on omavahel vastuolus, võib see tähendada, et need seletused ei ole tõendina usaldusväärsed ega lükka ümber maksuhalduri esitatud seisukohti. 7 26. Kaebuse rahuldamata jätmiseks ei piisa Riigikohtu seisukohtade järgi üksnes sellest, et arvel müüjana näidatud isik oli reaalse majandustegevuseta isik, tõendamisele kuulub ka ostja pahausksus – see, kas ostja teadis või pidi teadma, et arvetel müüjana näidatud isik ei olnud tegelikult müüjaks. Vaidlusaluses maksuotsuses on maksuhaldur asunud seisukohale, et kaebaja oli teadlik Boxtrade Baltic OÜ-lt tööjõurendi teenuse mittesaamist ning et Boxtrade Baltic OÜ nimel väljastatud dokumente kasutati kaebaja poolt teadlikult käibemaksu enammakse tekitamiseks. Maksuhaldur on asunud seisukohale, et kuna väidetavad tehingupooled (kaebaja juhatuse liige V.Nuuter, OÜ Boxtrade Baltic OÜ juhatuse liige T.Rebane, viimase väidetav töötaja ja kontaktisik A.Toomla) olid ammused tuttavad ja sõbrad ning neil oli lihtsam kokku leppida tehingute fiktiivses sisus ja ka maksuhaldurile antavates ütlustes. Kohus nõustub maksuhalduri sellise järeldusega, kõikide tehingute poolte oluliste isikute pikaajaline sõprus ja tutvus on erinevate fiktiivsete kokkulepete sõlmimisel soodne asjaolu. Lisaks poolte omavahelisele pikaajalisele tutvusele on vastustaja ka välja toonud, et kaebajal puudus igasugune takistus 30.08.2012 ja 13.09.2012 väljastatud tööjõurendi arveid deklareerida õiges maksustamisperioodis ehk augustikuus, sest need arved olid kaebajal olemas ning augustikuu deklaratsiooni oli võimalik esitada. Samuti nähtub, et Soome tellija poolt esitatud 08.10.2012 esitatud arve nr 96 käsitleb tööjõu renti perioodil 01.09.-30.09.2012, kuid vaidlusalused arved OÜ Boxtrade Baltic poolt perioodi 01.08.-30.08.2012.a, vastustaja on seejuures põhjendanud, milles siin vastuolu seisneb. Eelneva alusel on maksuhaldur teinud põhjendatud järelduse, et selline tegevus on seletatav vaid kaebaja teadlikult ebaõigete arvete kajastamise sooviga oma maksuarvestuses vales maksustamisperioodis. Sellise kaebaja tegevuse eesmärgiks sai olla 2012.a septembrikuu sisendkäibemaksu summa suurendamine, millises perioodis ta käivet ei deklareerinud, samas teades, et selliselt deklaratsiooni parandades tekib arvestuslikult enammaksutud käibemaks, millele tegelikult tal õigus puudub. 27. Maksuhaldur on kirjalikus menetluses esitatud vastuses esitanud põhjalikult analüüsitud vastuväited kaebusele, selgitades täpsemalt, väljumata seejuures vaidlustatud maksuotsuses toodud järeldustest, millised asjaolud andsid maksuhaldurile aluse põhjendatud kahtluseks, et kaebaja ei rentinud OÜ-lt Boxtrade Baltic tööjõudu, ja miks kaebaja poolt esitatud väited ei saa olla õiged. Vastustaja ei ole kohtumenetluses maksuhalduri vastusele omapoolselt ühtegi vastuväidet esitanud ega soovinud ka ühegi tõendiga oma seisukohti kinnitada, milleks kohtumäärusega oli antud võimalus. Kohus märgib, et olukorras, kus maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus kaebaja osalemises maksupettuses, on tehingute toimumise tõendamise kohustus just maksukohustuslasel. Maksukohustuslase kohustus tõendada maksuõigussuhte aluseks olevate majanduslike tehingute reaalset toimumist tuleneb ühelt poolt MKS §-s 56 sätestatud kaasaaitamiskohustusest ning teisalt MKS § 150 lg 1, kus on sätestatud, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Sellest normist tuleneb, et kui maksuhaldur on teinud maksuotsuse ning on põhjendanud menetluse käigus kogutud tõenditele viidates oma seisukohta, et mingi maksukohustuse seisukohast asjassepuutuv majanduslik tehing ei ole aset leidnud, on just maksukohuslase ülesanne tõendada, et vastav majanduslik tehing siiski aset leidis. Maksuhaldur on käesoleval juhul maksuotsuses vajaliku selgusega välja toonud, miks ja milliste asjaolude alusel on maksuhaldur jõudnud sellisele kaebajale ebasoodsale otsusele. Lisaks on maksuhaldur, nagu märgitud eelpool, oma vastuses põhjalikult käsitlenud ja täpsemalt selgitanud kõiki asjaolusid, 8 mis andsid tulemuse, milleni maksuotsuses jõuti. Maksuotsuses ja vastustaja vastuses on kajastatud seda, milliseid tõendeid ja kuidas on maksuhaldur püüdnud tehingute toimumise kohta koguda ning milliseid tõendeid saadi ja milliseid järeldusi sai nende tõendite alusel teha. Sellises olukorras ongi kaebajal ainus võimalus maksuhalduri seisukohale vastu vaidlemiseks tõendada, et asjaolud, mille esinemist maksuhaldur ei usu, tegelikult toimusid. Antud juhul ei ole kaebaja esitanud ega püüdnud esitada ühtki tõendit, mis vastustaja järeldusi kummutaksid. Neil asjaoludel jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata ja poolte menetluskulud (kaebaja poolt tasutud riigilõiv kaebuselt) seoses kaebuse rahuldamata jätmisega poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 9