TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-13-2000 Otsuse kuupäev 9. detsember 2013 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Riho Vilumets Nõmme Talu kaebus PRIA 1. veebruari 2013 otsuse nr 12-6/227 tühistamiseks, kohustamiseks vaadata kaebaja taotlus uuesti läbi ning PRIA 23. augusti 2013 vaideotsuse nr 12-4/307 tühistamiseks Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja – Riho Vilumets Nõmme Talu Vastustaja – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Resolutsioon Edasikaebamise kord 1. Jätta Riho Vilumetsa rahuldamata. Nõmme Talu kaebus 2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 8. jaanuaril 2014. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud 1. Riho Vilumetsa Nõmme Talu esitas 14. mail 2012 Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) pindalatoetuse taotluse nr 11012440159, millega taotles mahepõllumajandusliku tootmise toetust ”Põllukultuuride” grupis 10,68 ha-le ning ”Rohumaade” grupis 8,46 ha-le. PRIA viis 13. augustil 2012 Riho Vilumetsa Nõmme Talu majandusüksuses läbi kohapealse kontrolli. Kontrolli raames tehti kindlaks mahepõllumajandusliku tootmise toetuse eri toetusmääragruppidesse kuuluvad pindalad. Kohapealse kontrolli käigus selgus, et põllule nr 4 ei olnud 15. juuni 2012 seisuga rajatud mustkesa, vaid tegemist on kõrreliste rohumaaga. Sellest tulenevalt ei kuulunud põld nr 4 ”Põllukultuuride” toetusmääragruppi ning nimetatud põllu pindala (3,48
- ha)arvati ”Põllukultuuride” toetusmääragrupis taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse hulka. Lisaks arvati kohapealse kontrolli käigus teostatud toetusõiguslike pindade mõõtmise tulemusel taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse hulka põllu nr 2 pinnast 0,17 ha, mille tulemusel moodustus ”Põllukultuuride” toetusmääragrupis taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevus kokku 3,65 ha. 2. PRIA 1. veebruari 2013 otsusega nr 12-6/227 jäeti Riho Vilumetsa Nõmme Talu mahepõllumajandusliku tootmise taotlus ”Põllukultuuride” grupis rahuldamata. Riho Vilumetsa Nõmme Talu esitas 8. märtsil 2013 vaide PRIA 1. veebruari 2013 otsuse nr 12-6/227 peale, taotledes selle tühistamist. PRIA 23. augusti 2013 vaideotsusega nr 12-4/307 jäeti kaebaja 8. märtsi 2013 vaie PRIA 1. oktoobri 2013 otsuse nr 12-6/227 peale rahuldamata. 3. Riho Vilumets Nõmme Talu esitas 25. septembril 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse PRIA 1. veebruari 2013 otsuse nr 12-6/227 tühistamiseks, kohustamiseks vaadata taotlus uuesti läbi ning PRIA 23. augusti 2013 vaideotsuse nr 12-4/307 tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis kaebuse 1. oktoobri 2013 määrusega menetlusse. Kaebuse põhjendused 4. Kaebaja on seisukohal, et mahepõllumajandusliku tootmise taotluse rahuldamata jätmine on olnud põhjendamatu. Põlluraamatu kannetega on tõendatud, et mustkesa oli põllule nr 4 rajatud hiljemalt 15. juunil 2012 ning taotluses nr 11012440159 märgitud andmed on tõesed. Põllutööd põllul nr 4 algasid põlluraamatu kohaselt 5. juunil 2012 kündmisega ning põlluraamatu kohaselt teostatud tööd (06.06.2012 – kultiveerimine; 25.06. 2012 – niitmine; 16.07.2012 – kündmine; 17.07 2012; 12.08.2012 ja 28.08.2012 – kultiveerimine) vastavad mustkesa harimise tavapärasele viisile. Kaebaja märgib, et vastustaja ei ole põlluraamatu kandeid ümber lükanud. Vastustaja esindaja kinnitas kohapealse kontrolli käigus, et põld nr 4 vastab nõuetele. 5. Kaebaja leiab, et kontroll-aruanne nr 120034-44-006 ei vasta tegelikule olukorrale ning aruande andmed põllu nr 4 kohta on vastuolulised. Kontroll-aruande kohaselt ei olnud põld 4 mustkesas ning kontrollitud kultuuriks olid kõrrelised. Kaebaja selgitab, et kõrreliste kultuur ei saa kasvada eelmisel päeval kultiveeritud maal. Samuti ei eelda kõrrelised põlluraamatusse kantud põllutööde tegemist. Tulenevalt eeltoodust leiab kaebaja, et kontroll-aruandes märgitud kontrollitud kultuur ei saa vastata tõele. Kontroll-aruandes esitatud andmed põllul nr 4 olnud kultuuri ja põllupäeviku kannete kohta on ebaõiged ning vastustaja on vaidlusaluse otsuse nr 12-6/227 tegemisel tuginenud osaliselt ebaõigetele andmetele, mis mõjutasid oluliselt lõpptulemust. Seega ei olnud PRIA tegevus ”Põllukultuuride” gruppi kuuluvate toetusaluste pindalade vähendamisel 3,48 ha võrra põhjendatud. 6. Komisjoni määruse (EL) nr 65/2011 art 16 lg 3 esimese lause kohaselt lähtutakse juhul, kui selgub, et põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala on suurem kui maksenõudes deklareeritud pindala, toetuse arvutamisel deklareeritud pindalast. „Põllukultuuride“ grupi toetusõiguslik pindala suurenes vastustaja poolt läbi viidud mõõtmiste tulemusena 0,17 ha võrra, seega peab PRIA toetuse määramisel lähtuma taotluses nr 11012440159 esitatud pindalast. 7. Kaebuse täienduses selgitab kaebaja, et pärast esimest (5. juuni 2012) kündi järgnes kohe kultiveerimine (6. juunil 2012), mis tõmbas pika rohu püsti tagasi. Peale kultiveerimist järgnesid pikad ja tugevad vihmasajud, mis soodustasid rohu kiiret kasvama hakkamist, mistõttu oli põld varsti väikeseid rohelisi rohttaimi täis. Enne järgmist kündi (16. juuli 2012) otsustati põld üle niita (25. juuni 2012), et ei toimuks jälle pikkade rohttaimede ülestõusmist peale kultiveerimist. Vastustaja poolt tõendina esitatud ortofoto on tehtud 22. juuni 2012, seega enne niitmist ja kündi. Eeltoodust nähtub, et ka niitmine oli oluline, säilitamaks põllul nr 4 mustkesa. Lisaks selgitab kaebaja, et põllutööd on tehtud piisava tihedusega, arvestades ilmastikutingimusi ning vastavad tavapärastele põlluharimise võtetele. Vastustaja vastuväited 8. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud PRIA peadirektori otsuse tegemisel ei ole PRIA tuginenud 2 ebaõigetele andmetele, millest tulenevalt on PRIA 1. veebruari 2013 otsus nr 12-6/227 ja 23. augusti 2013 vaideotsus nr 12-4/307 õiguspärased. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et PRIA kontroll-aruanne nr 120034-44-006 ei vasta tegelikule olukorrale. PRIA teostatud kohapealne kontroll toimus 13. augustil 2012, mistõttu sai PRIA mahepõllumajandusliku tootmise taotlusel esitatud andmete õigsuses veenduda kaebaja esitatud põlluraamatu kannete alusel. Seega PRIA ei lähtnud otsuse nr 12-6227 tegemisel sellest, et kohapealse kontrolli toimumise ajal kasvasid vaidlusalusel põllul „kõrrelised“, vaid on lähtunud asjaolust, et põllule nr 4 ei olnud mustkesa rajatud 15. juuni 2012 seisuga. 9. Vastustaja leiab, et esitatud põlluraamatu kannetega ei ole tõendatud asjaolu, et mustkesa oli põllule nr 4 rajatud hiljemalt 15. juuniks 2012. Pelgalt asjaolu pinnalt, mille kohaselt põllul nr 4 teostati põlluraamatu kannete kohaselt 5. juunil 2012 kündmine, ei ole võimalik teha järeldust, et seisuga 15. juuni 2012 oli põllule nr 4 mustkesa rajatud. Esitatud ortofotode põhjal saab teha järelduse, et põld nr 4 oli 22. juuni 2012 seisukorras, mis võimaldas vaidlusalusel põllul teostada 25. juunil 2012 niitmistöid, mitte seisukorras, mis vastaks mustkesa määratlusele või millel oleks 5. juunil 2012 teostatud kündmistöid. 10. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et põlluraamatu kohaselt põllul nr 4 teostatud tööd vastavad mustkesa harimise tavapärasele viisile. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja poolt põllul nr 4 teostatud tööd nii PRIA poolt kontrollitud põlluraamatu kui ka kaebuse lisaks oleva põlluraamatu kannete kohaselt viitavad rohumaa uuendamisele, mitte mustkesa rajamise ja mustkesa harimise tavapärasele viisile. Eelkõige asjaolu, et põllul nr 4 teostati niitmine 25. juunil 2012 annab tunnistust sellest, et põllule nr 4 ei olnud rajatud 15. juunil 2012 seisuga mustkesa ning välistab vaidlusaluse põllu käsitlemise mustkesas olevana. Samuti viitab rohumaa uuendamise faktile 2012 aasta vegetatsiooniperioodil ka asjaolu, et 2013 aasta pindalatoetuste taotluse nr 11013440226 põldude loetelu vormile PT50A on Riho Vilumetsa Nõmme Talu põllu nr 4 kohta märkinud rohumaa rajamise aastaks 2009 ning kasvatatavaks kultuuriks „ristik“. Tuginedes vorm PT50A täitmise selgitustele, märgitakse rohumaa rajamise aastaks rohumaa esmase rajamise aasta. Kui kaebaja oleks käsitlenud vaidlusalust põldu 2012 aasta vegetatsiooniperioodil mustkesas olevana, pidanuks ta 2013 aasta toetustaotlusele märkima rohumaa rajamise aastaks 2013, kuivõrd põllu mustkesas hoidmine katkestab rohumaa vanuse arvestamise, samal ajal kui rohumaa uuendamise korral rohumaa vanus ei katke. 11. Vastustaja on seisukohal, et kuivõrd põllule nr 4 ei olnud 15. juuni 2012 seisuga rajatud mustkesa, ei olnud tegemist ”Põllukultuuride” toetusmääragrupi jaoks toetusõigusliku maaga ning PRIA on õiguspäraselt arvanud põllu nr 4 pinna taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse hulka. Vastustaja hinnangul on kaebaja väide, et vastustaja esindaja kinnitas kohapealse kontrolli käigus põllu nr 4 vastamist nõuetele, asjassepuutumatu. Asjaolu, et Heli Vilumets kinnitas põllu nr 4 osas nõuetele vastavust, ei tähenda, et kaebaja oleks õigustatud vaidlusaluse põllu eest saama mahepõllumajandusliku tootmise toetust ”Põllukultuuride” toetusmääragrupis. Kohtu seisukoht 12. Kaebaja on taotlenud mahepõllumajandusliku tootmise toetust pindalatoetusena. Tegemist on Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist antava maaelu arengu toetusega, mis on ette nähtud Nõukogu 20. september 2005 määruses nr 1698/2005. Komisjoni 27. jaanuari 2011 määrusega nr 65/2011 on kehtestatud määruse nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas. 3 Siseriiklikult reguleerib maaelu arengute toetusmeetme abinõude rakendamise aluseid ja korda ning neid rakendavad asutused, täiendavate otsetoetuste ja üleminekutoetuse saamise nõudeid ja korda Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus (ELÜPS). Vastavalt ELÜPS § 1 lg-le 3 võib Vabariigi Valitsus või põllumajandusminister oma pädevuse piires kehtestada ühise põllumajanduspoliitika kohaldamiseks määruse küsimuses, mille otsustamise õigus on Euroopa Liidu õigusaktide kohaselt liikmesriigil. ELÜPS § 58 lg-ga 5 ning § 59 lg-tega 5 ja 6 on põllumajandusministrile antud volitus maaelu arengu toetuse saamise nõuete ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra kehtestamiseks. Viidatud volituse alusel on põllumajandusministri 8. aprilli 2010 määrusega nr 44 kehtestatud Mahepõllumajandusliku tootmise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord (määrus nr 44). Määruse õigusliku alusena on viidatud ka komisjoni määruse (EÜ) nr 1974/2006 art 27 lg-le 11, art-le 44 ja art 45 lg-tele 1–3 ning määruse nr 65/2011 art 3 lg-le 1 ja art-le 18. 13. Mahepõllumajandusliku tootmise toetus pindalatoetusena on ette nähtud muu hulgas ka mustas kesas hoitava põllumaa eest (määruse nr 44 § lg 1 p 2). Määruse nr 44 § 6 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi peab toetuse taotleja esitama PRIA-le vormikohase taotluse, mille esitab põldude loetelu, millel on märgitud andmed kogu põllumajandusmaa kohta, mida taotlejal on õigus kasutada, sealhulgas andmed püsirohumaa ja kasvatatavate põllumajanduskultuuride kohta, ning asjakohaste põldude kohta on märgitud, millist toetust taotletakse. 14. Vastavalt määruse nr 44 § 8 lg-le 1 kui PRIA on kontrolli käigus teinud kindlaks, et maa tegelik pindala erineb taotlusel märgitud pindalast, mille kohta toetust taotleti, otsustab PRIA taotletud toetuse vähendamise määruse nr 65/2011 art 16 kohaselt. Määruse 65/2011 art 16 lg-st 2 tulenevalt loetakse määruse nr 65/2011 art 16 kohaldamisel toetusesaaja poolt deklareeritud pindalad, mis saavad teatava pindalapõhise meetme alusel toetust sama toetusmäära alusel, üheks põllukultuurirühmaks. Vähenevate toetussummade kasutamisel võetakse arvesse kõnealuste summade keskmise väärtuse ja vastavate deklareeritud pindalade suhe. 15. Kaebaja on taotlenud toetust põllukultuuride grupis 10,68 ha-le. Vastavalt määruse nr 44 § 2 lg 1 p-le 2 makstakse ka mustkesa eest pindalatoetust võrdselt põllukultuuridega ning vastavalt kuulub ka mustkesa toetusõigusliku pindala kindlaksmääramisel põllukultuuride gruppi. Kaebaja on toetustaotluse lisas märkinud põllu nr 4, pindalaga 3,48 ha mustkesas olevaks. Tuginedes 13. augustil 2012 läbi viidud kohapealse kontrolli tulemustele on põld nr 4 arvatud kindlaksmääratud pindala hulgast välja ja vastavalt arvestati põllu nr 4 pindala 3,48 ha taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse hulka. Vaidlustatud otsuse ja PRIA 23. augusti 2013 vaideotsuse põhjenduste kohaselt ei vastanud põld nr 4 mustkesa nõuetele 15. juuni 2012 seisuga. Pooled vaidlevad selle üle, kas PRIA on põhjendatult leidnud, et põld nr 4 ei olnud mustkesas 15. juunil 2012. 16. Määruse nr 44 lg 1 p 2 järgi tuleb mustkesana määratletud põllumaad hoida mustkesas alates 15. juunist. Kaebaja väitel on ta harinud põldu nr 4 mustkesa hoidmisele tavapäraste põlluharimise võtetega. Kohapealse kontrolli teostamise ajal oli põld mustkesas ning kontrolli teostaja on ekslikult märkinud, et põllul kasvavaks kultuuriks on kõrrelised. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. 4 17. Vastustaja on selgitanud, et mustkesana tuleb mõista kultuurideta kesa ehk puhaskesa, s.o kesa, kus vegetatsiooniperioodi vältel toimub maa ettevalmistamine järgnevate kultuuride külviks ning eelkultuure ei kasvatata. Mustkesa tuleb harida selliselt, et umbrohutaimed ei kasva kõrgemaks kui 5 cm. (tl 11) Sellest tulenevalt ei ole mustkesa harimisel kohaseks põlluharimisvõtteks niitmine. Kaebaja selgitusel toimus põllu nr 4 kündmine 5. juunil 2012 ja kultiveerimine 6. juunil 2012. Kaebaja kinnitusel tõmbas kultiveerimine pika rohu püsti tagasi. Enne 16. juulil 2012 toimunud kündi otsustas kaebaja põllu 25. juunil 2012 üle niita. Kanded vastavate tööde kohta on tehtud põlluraamatusse. Kohtu hinnangul on vastustaja arusaadavalt selgitanud, et niitmine ei kuulu mustkesa harimise tavapäraste võtete juurde ning seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kaebaja ei olnud põllule nr 4 mustkesa rajanud 15. juuniks 2012. Kaebaja möönab ise sisuliselt sedasama, osutades, et 6. juunil 2012 toimunud kultiveerimine tõmbas pika rohu püsti tagasi ning uuesti künti põldu alles 16. juulil 2012. Vastustaja seisukohta kinnitab ka 22. juunil 2012 tehtud aerofoto (tl 54,55; arvutivõrgus kättesaadav aadressil http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis ), millelt nähtub, et põld nr 4 on roheline, samas kui kõrvalasuvast põllust osa on haritud selliselt, et seal taimed puuduvad. Kohtu hinnangul on sellega vastustaja piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et 15. juuniks 2012 ei olnud vaidlusalune põld mustkesas. Kaebaja ei ole PRIA põhjendusi ümber lükanud, kinnitades nende faktiliste asjaolude tõepärasust, millele vastustaja järelduse rajas. 18. Eeltoodu alusel leiab kohus, et PRIA on põhjendatult arvanud kaebaja põllu nr 4 pindala 3,48 ha kindlaksmääratud pindala hulgast välja. Väljaarvamisel ei ole määrav see, kas kohapealse kontrolli teostamise ajal, s.o 13. augustil 2012 oli vaidlusalune põld mustkesas. Põlluraamatu kannete ning aerofotolt nähtuva alusel saab üheselt järeldada, et mustkesa ei olnud põllule nr 4 rajatud 15. juuniks 2012. Mustkesana saab põldu toetuse taotlemisel arvestada aga üksnes juhul, kui põld vastab mustkesa nõuetele kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Seetõttu ei saanud põldu nr 4 põllukultuuride grupis toetusõigusliku pindala hulka arvestada. Kohus mõistab 13. augusti 2012 kontrollaktile tehtud märget, et põllul nr 4 kasvavaks kultuuriks on kõrrelised üksnes selliselt, et sellega märkis ametnik asjaolu, et põld ei vastanud mustkesa nõuetele vähemalt osa vegetatsiooniperioodist. 19. Kohus jätab siinjuures tähelepanuta vastustaja väited kaebaja poolt 2013. aastal toetuse taotlemisel märgitu kohta. Need andmed ei olnud vastustajale teada vaidlustatud otsuse tegemise ajal ega saanud otsuse tegemist seetõttu ka mõjutada. 20. Kaebaja on vastustajale ette heitnud ka seda, et arvesse ei ole võetud põllumassiivi piiri muutumist, mis tõi kaasas põllu nr 4 suurenemise. Vastupidi seda on arvestatud kindlaksmääratud pindala vähendava asjaoluna. Kohus kaebaja etteheidetega ei nõustu. 21. Määruse nr 65/2011 art 16 lg 3 ls 1 järgi, kui selgub, et põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala on suurem kui maksenõudes deklareeritud pindala, lähtutakse toetuse arvutamisel deklareeritud pindalast. Põllu nr 4 deklareeritud pindala oli 3,48 ha ja kontrollimisel tuvastatud pindala 3,76 ha (tl 15). Seega oli kontrollimisel tuvastatud pindala suurem, mistõttu toetuse andmise otsustamisel tuli lähtuda deklareeritud pindalast. Kuna aga põllu nr 4 pindala on arvestatud taotletud ja kindlaksmääratud pindala erinevuse hulka, s.t arvesse võetud kaebajale negatiivse asjaoluna, siis ei riiva väiksema pindalaga arvestamine kaebaja õigust. 5 22. Määruse nr 65/2011 art 16 lg 3 ls 2 kohaselt, kui maksenõudes deklareeritud pindala on suurem kui selle põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala, võetakse toetuse arvutamise aluseks põllukultuurirühma kindlaksmääratud pindala. Põllu nr 2 deklareeritud pindala oli 2,70 ha ja kontrollimisel tuvastatud pindala 2,53 ha (tl 69). Seega oli kontrollimisel tuvastatud pindala väiksem, mistõttu toetuse andmise otsustamisel tuli lähtuda kontrollimisel tuvastatud pindalast. Vastavalt vähenes 0,17 ha võrra toetusõiguslikuna kindlaksmääratud pindala ning 0,17 ha tuli arvestada pindalaerinevuse hulka. 23. Määruse nr 65/2011 art 16 lg 5 ls 2 järgi ei anta asjaomasele põllukultuurirühmale toetust, kui erinevus on üle 20 % kindlaksmääratud pindalast. Põllukultuuride grupis taotles kaebaja toetust kokku 10,68 ha eest. Eeltoodud asjaoludel määras PRIA põhjendatult toetusõiguslikuks pindalaks 7,03 ha, vähendades kindlaksmääratud pindala 3,48 ha võrra põllu nr 4 arvel ja 0,17 ha võrra põllu nr 2 arvel, kokku 3,65 ha võrra. Kuna pindalaerinevuse protsentuaalse ulatuse arvutamisel on aluseks toetusõiguslikuna kindlaksmääratud pindala, mitte deklareeritud pindala, siis moodustab pindalaerinevus (3,65
- ha)51,9 %. Seega on PRIA õiguspärasel otsustanud kaebajale põllukultuuride grupis deklareeritud põldude eest pindalatoetust mitte määrata. 24. Määruse nr 65/2011 art 16 lg 5 ls 3 kohaselt, kui erinevus on üle 50 %, jäetakse toetusesaaja toetusest ilma selles ulatuses, mis vastab maksenõudes deklareeritud pindala ja kindlaksmääratud pindala erinevusele. Seega on PRIA õiguspäraselt otsustanud jätta taotleja veel üks kord toetusesaajate hulgast välja tuvastatud pindalalerinevusele vastava toetuse summa ulatuses. 25. Kaebaja ei ole esitanud väiteid selle kohta, et vastustaja oleks õigusvastaselt otsustanud jätta rahuldamata kaebaja taotluse pindalatoetuse saamiseks rohumaade grupis ja/või toetuse saamiseks mahepõllumajanduslikult peetavatele kodulindudele, sigadele, küülikutele ja mesilasperedele. Seetõttu ei kontrolli kohus PRIA otsuse õiguspärasusest nimetatud osas. 26. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaebajat puudutavas osas on PRIA 1. veebruari 2013 otsus nr 12-6/227 õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kaebus jääb rahuldamata. 27. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik 6