← Eesti

3-12-2062/62

Obsah (6)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 19. november 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-20

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

3-12-2062 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti tollikorralduse osakonna tollipoliitika rakendamise talituse peaspetsialist Katrin Punga saatis 10.08.2012 Eesti Rahvusvahelise Autovedajate Assotsiatsioonile (ERAA) e-kirja järgmise tekstiga: „vastavalt TIR konventsiooni artiklile 6 lg 4 ja lisa 9 II osa punktile 1d palume peatada Mürin OÜ (reg kood 10054422) töö TIR süsteemis seoses usalduse kaotusega.“ OÜ Mürin esitas 31.08.2012 MTA-le vaidena pealkirjastatud pöördumise taotlusega tühistada eelnimetatud kirjas sisaldunud peatamise taotlus. MTA selgitas 17.09.2012 ekirjaga OÜ-le Mürin tehtud toimingu põhjuseid - MTA Ida maksu- ja tollikeskus on OÜ Mürin suhtes alustanud 08.08.2012 väärteomenetlust nr 930012001593, sest kontrolli käigus avastasid tolliametnikud, et Narvas, Elektrijaama tee 61 territooriumil asuvast sisetanklast toimus kütuse väljapumpamine veokitesse. Vastavalt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 68 lg-le 4 ei tohi aktsiisivabalt sisse veetud kütust kasutada muus sõidukis kui selles, millega kütust sisse veeti. Kütust ei tohi sõidukist välja võtta, välja arvatud sõiduki remondi ajaks ning seda kütust ei tohi tasu eest ega tasuta üle anda. Eelneva tõttu oli OÜ Mürin MTA silmis usalduse kaotanud ja TIR-konventsiooni art 6 lg 4 ja lisa 9 II osa p 1d) kohaselt informeeriti sellest ERAA-d.
  2. OÜ Mürin esitas 28.09.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse ja 05.10.2012 täpsustatud kaebuse MTA toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ja MTA kohustamiseks sooritama toiming, millega taastatakse kaebaja töö TIR-süsteemis. OÜ Mürin põhitegevusalaks on autoveod. Äriühing kasutab erinevate lepingute alusel 31 veoautot. Alates 22.08.2002 omab äriühing rahvusvahelise autoveo veoluba. Alates 29.03.2006 on kaebaja ERAA liige, ühendatud TIR-süsteemiga ning on TIR-märkmiku valdaja. TIRprotseduuri kasutamise luba antakse ainult nendele isikutele, kes täidavad TIR-märkmike alusel toimuva rahvusvahelise kaubaveo konventsiooni (TIR-konventsiooni) lisa 9 II osas sätestatud miinimumtingimusi ja -nõudeid. Kaebajal pole seni olnud tolli- või maksuseaduste rikkumisi, samuti puuduvad tõendid, et kaebaja oleks rikkunud ATKEAS § 68 lg-t
  3. Asjaolu, et MTA algatas kaebaja suhtes väärteomenetluse, ei tähenda, et kaebaja rikkus maksuseadusi. TIR-konventsiooni kohaselt võib äriühingu vastu rakendada sanktsioone ainult siis, kui on oluliselt rikutud rahvusvahelises kaubaveos kohaldatavaid tollialaseid õigusakte. Teiste seaduste rikkumine ei too automaatselt keeluprotseduuri algatamist. TIR-süsteemiga on ühinenud maksuvõlglased ja isikud, kelle suhtes on rakendatud erinevaid sunnimeetmeid ja nende tegevust ei ole peatatud. MTA kohtles kaebajat ebavõrdselt võrreldes teiste maksukohustuslastega. Sanktsiooni nagu „töö peatamine TIR-süsteemis seoses usalduse kaotusega“ ei ole normatiivaktidega ette nähtud. Tähtajatu TIR-süsteemi kasutamise peatamine on oluliselt koormavam võrreldes teiste meetmetega. Kaebajal puudub võimalus TIR-süsteemi kasutamise õiguse 2

(8)3-12-2062 taastamiseks või õiguste kaitsmiseks. Puuduvad andmed, milliste toimingute sooritamisel on võimalik „kaotatud usaldus“ taastada. Maksuhalduril puudub õigus teostada maksukorralduse seaduses sätestamata tegevusi, mis ei ole seotud talle seadusega pandud ülesannete täitmisega. MTA ametniku toiming väljub maksuhalduri pädevuse piirest, riivab maksukohuslase õigusi ja on ebaseaduslik. Samuti puudus MTA ametniku 10.08.2012 kirjas viide rikkumisele, mis viis mainitud toimingu tegemiseni.
  1. MTA palus vastuses jätta kaebuse rahuldamata. TIR-märkmikega seonduvaid toiminguid on õigus teostada Eestis üksnes ERAA-l. Tulenevalt ERAA ning MTA vahel sõlmitud TIR-protseduuri lepingu p-st 6.1 on MTA-l õigus pöörduda ERAA poole, et peatada või lasta välisriikide assotsiatsioonidel peatada TIR-märkmike väljastamine kohalikule või välisriigi TIR märkmiku valdajale. Töö peatamine TIR süsteemis tähendab, et ERAA ei väljasta OÜ-le Mürin TIR-märkmikke ning ta ei saa teostada TIRvedusid. Vastava palve edastas MTA ERAA-le seoses sellega, et MTA töötajate poolt tuvastati ATKEAS § 68 lg 4 rikkumine. TIR-konventsiooni lisa 9 osa II p 1d kohaselt peab isikul, kes soovib omada juurdepääsu TIR-protseduuridele, puuduma tolli- või maksuseaduste olulised või korduvad rikkumised. Kaebaja suhtes on tegevus peatatud, mis on vähemkoormav meede võrreldes TIR-protseduuri kasutamise loa kehtetuks tunnistamisega.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 09.01.2013 otsusega kaebuse rahuldamata ja kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Kaebaja vaidlustab MTA toimingut, mis seisnes e-kirja ERAA-le saatmises, milles MTA palus peatada seoses usalduse kaotusega OÜ Mürin töö TIR süsteemis. Vaidlus puudub selle üle, et tegemist on toiminguga haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 mõttes. Maksuhalduril on tulenevalt MKS § 10 lg-st 1 pädevus kontrollida erinevate maksualaste (sh tollialaste) õigusaktide täitmist talle konkreetse õigusaktiga antud pädevuse piires. 21.03.1993 jõustus Eesti Vabariigi suhtes TIR-konventsioon (kättesaadav koos lisade ja kommentaaridega Riigi Teataja kodulehelt). TIR-konventsiooni art 3 b) kohaselt peab konventsiooni kohaldamiseks samas artiklis nimetatud vedudele andma tagatise vastavalt art-le 6 tunnustatud ühing ja need veod peavad olema teostatud TIR-märkmiku alusel, mis peab vastama konventsiooni lisas 1 esitatud näidistele. TIR-konventsiooni art 6 lg 1 sätestab, et iga konventsiooniosaline võib lubada ühingul väljastada TIR-märkmikke kas ise või asjaomase ühingu kaudu ning tegutseda käendajana, kui
  3. lisa I osas sätestatud miinimumtingimused ja -nõuded on täidetud. Eestis on MTA tunnustanud ainsa garanteeriva ja TIR-märkmikke väljastava ühinguna ERAA-d ning sõlminud ka sellekohase lepingu (tl 36-39). TIR-konventsiooni art 38 lg 1 kohaselt on igal konventsiooniosalisel õigus ajutiselt või alaliselt keelata tegevus käesoleva konventsiooni alusel isikul, kes on oluliselt rikkunud rahvusvahelises kaubaveos kohaldatavaid tollialaseid õigusakte. Seega on Eestis ainupädevus peatada konventsiooni alusel isiku (käesoleval juhul OÜ Mürin) töö TIR-süsteemis üksnes ERAA-l. MTA ja ERAA vahel sõlmitud lepingu
  4. ptk sätestab poolte koostöö tingimused. Lepingu p 6.1 sätestab, et MTA-l on õigus pöörduda ERAA poole TIR-märkmike väljastamise peatamiseks märkmiku valdajale, esitades sealjuures ERAA-le ka põhjenduse. Viidatud punktis on tehtud viide ka TIRkonventsiooni art-le
  5. MTA-l tulenes pädevus ERAA-le tollialaste õigusaktide rikkumisest teatamiseks ja TIR-süsteemis rikkuja töö ajutise peatamise taotlemiseks MTA ja ERAA vahel sõlmitud lepingu p-st 6.1, mille sõlmimise õigus tulenes pooltele TIR-konventsiooni art 6 lgst
  6. MTA-l oli olemas pädevus vaidlusaluse toimingu sooritamiseks. Käesoleval juhul puudub kahtlus, et vaidlustatud toiming oli kaebaja suhtes koormava iseloomuga, kuna tingis TIR-süsteemis töö peatamise, mis takistab oluliselt kaebaja igapäevast majandustegevust - rahvusvahelist kaubavedu (vt ka TIR-konventsiooni art 15 lg 1 jj). Vastustaja on märkinud, et sooritas toimingu, lähtudes TIR-konventsiooni art 6 lg-s 4 ja lisa 9 osa 3
(8)3-12-2062 II p-s 1d toodust. 08.08.2012 läbiviidud sündmuskoha vaatluse käigus tuvastas MTA Ida maksu- ja tollikeskus, et OÜ Mürin territooriumil Elektrijaama tee 61, Narva, asuvast sisetanklast toimus kütuse väljapumpamine veokitesse, mis viitab ATKEAS § 68 lg 4 rikkumisele. Õige ei ole kaebaja seisukoht, et vaidlustatud toimingu sooritamise eelduseks on maksu- või tolliseaduse rikkumise tuvastamine läbi väärteomenetluse. Kuna MTA-l endal puudub pädevus isiku töö peatamiseks TIR-süsteemis ning selline ainupädevus on üksnes ERAA-l, siis saab MTA tehtud toiming olla ERAA jaoks soovitusliku iseloomuga. MTA-l on ERAA ees teavitamiskohustus juhul, kui esineb mõni asjaolu, mis võiks tingida kaebaja suhtes TIRsüsteemis töö peatamise või konkreetse loa kehtetuks tunnistamise. Viidatud teavitamiskohustus tuleneb MTA ja ERAA vahelise lepingu 6-ndast ptk-st. Kaudselt tuleneb see ka tollikoostöö põhimõttest, mille kohaselt peavad konventsiooniosalised üksteist teavitama võimalikest maksu- ja tolliseaduste rikkumistest (vt TIR-konventsiooni kommentaare art 38 kohta). Seega saab ERAA MTA poolt edastatud info põhjal otsustada, kas MTA poolt soovitatud konkreetne meede on põhjendatud või mitte. Vajadusel saab ERAA ka MTA-lt täiendavat põhjendamist nõuda (MTA ja ERAA vahel sõlmitud lepingu p 6.1). MTA on kaebajale edastatud 17.09.2012 e-kirjas selgitanud, et kaebaja töö peatamine TIR-süsteemis oli üksnes nendepoolne soovitus ERAA-le, mille tingis 08.08.2012 toimunud kontrolli käigus tuvastatu (tl 10). Vastustaja ei pidanud vaidlustatud toimingu sooritamiseks ootama ära väärteomenetluse lõppresultaati. Antud juhul oli MTA-l olemas põhjendatud kahtlus võimaliku rikkumise olemasolu kohta, mis diskrediteeris kaebajat MTA silmis. Kuna MTA-l on ERAA ees teavitamiskohustus, siis oli MTA selline toiming igati õiguspärane ja kooskõlas õigusliku alusega. Õige ei ole ka kaebaja seisukoht, et toiming on ebaproportsionaalne ja liigselt koormav. TIRkonventsiooni art 6 lg 4 kohaselt saanuks vastustaja kõige rangema meetmena soovitada ERAA-le kaebaja TIR-loa kehtetuks tunnistamist. Vähem koormavam meede on sätestatud TIR-konventsiooni art-s 38, mis annab ERAA-le õiguse ajutiselt või alaliselt keelata kaebaja tegevus TIR-süsteemis. Käesoleval juhul on vastustaja soovitanud ERAA-l peatada kaebaja töö TIR-süsteemis, mis on ilmselgelt vähem koormavam meede, kui kaebaja TIR-loa kehtetuks tunnistamine. Seetõttu ei saa pidada vastustaja sooritatud toimingut kaebaja jaoks ebaproportsionaalseks koormavaks. Kaebaja väited ebavõrdse kohtlemise osas on paljasõnalised ja tõendamata, lisaks on need väited asjakohatud. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi konkreetset TIR-süsteemis olevat äriühingut, keda koheldi vaatamata rikkumise toimepanekule teisiti kui kaebajat. TIRkonventsioon seab vastustajale ERAA teavitamiskohustuse üksnes oluliste maksu- ja tolliseaduste rikkumise korral. Seega otsus, kas ERAA-d teavitada konkreetse TIR-süsteemi kasutaja suhtes alustatud väärteomenetlusest ning esitada soovitus tema töö peatamiseks TIRsüsteemis (või TIR-loa kehtetuks tunnistamiseks), on vastustaja igakordne kaalutlusotsus. Konkreetse asja raames oli MTA toiming põhjendatud ja õiguspärane. Vastustaja on sooritanud toimingu e-kirja teel (tl 9). Kaebajale on olnud tagatud HMS § 108 lg-s 1 sätestatud õigus – vastustaja on kaebajale kirjalikult põhjendanud tehtud toimingut (tl 10). HMS ei sea toimingule mingit konkreetset vorminõuet ning jätab haldusorganile vabaduse vastavalt otstarbekusele otsustada asja menetlemise korra. Seega lasub haldusorganil koormava toimingu tegemisel kohustus hiljemalt toimingu adressaadile esitatavates kirjalikes põhjendustes ära näidata, millistel kaalutlustel ta otsustas konkreetse toimingu sooritada. MTA on oma 17.09.2012 kirjalikus põhjenduses kaebajale ära näidanud, millistele asjaoludele ja õigusnormidele tuginedes vastustaja leidis, et vaidlustatud toiming tuleb sooritada. Seega on vastustaja kaalutlusõigust teostanud ning teinud seda õiguspäraselt. 4
(8)3-12-2062 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. OÜ Mürin palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Halduskohus on kohaldanud ebaõigesti MKS § 10 lg-t 1, HMS § 107 lg-t 1 ja TIRkonventsiooni art-t 38 ning ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kohus käsitles ebaõigesti MTA 17.09.2012 e-kirja ebaseaduslikku toimingut põhistava dokumendina. Kohus tõlgendas MKS § 10 lg-t 1 liiga laialt, kui järeldas, et MTA pädevus kontrollida erinevate maksualaste (sh tollialaste) õigusaktide täitmist talle konkreetse õigusaktiga antud pädevuse piires laieneb ka MTA võimalusele õigusaktides sätestamata karistusmeetmete rakendamiseks. MKS § 10 lg 1 on ainult blanketne norm, kus viidatakse üldistavalt MTA õigusele teiste õigusaktidega antud pädevuse piires kontrollida maksualaste õigusaktide täitmist. Vaidlustatud kohtuotsuses puudub viide, milliste maksualaste õigusaktide kontrolli teostab MTA antud juhul. Kaebaja arvates MKS § 10 lg 2 täpsustab MKS § 10 lg-t 1 kirjeldades maksuhalduri ülesandeid. MTA toiming väljub oluliselt MKS § 10 lg-s 2 nimetatud ülesannete piiridest, sest MTA poolt kasutatud sunnivahend (mis on samaaegselt ka karistus) ei ole Eestis kehtivate seadustega ette nähtud. MTA ja ERAA vahel sõlmitud leping on võlaõigusliku iseloomuga, mis reguleerib nendevahelisi suhteid ega saa mõjutada kolmanda isiku ehk kaebaja õigusi ja kohustusi. HMS § 107 lg 1 kohaselt peab toiming olema kooskõlas õigusaktidega. Olukorras, kus kohus leidis, et MTA toiming on kaebaja suhtes koormava iseloomuga, oleks kohus pidanud MTA toimingu proportsionaalsust kontrollima eriti hoolikalt. Erinevate karistusmeetmete võrdlemine ei ole proportsionaalsuse põhimõtte vastavuse kontroll. MTA poolt tehtud toimingu proportsionaalsuse põhimõttele vastavuse kontroll tuleks teostada järjestikuselt kolmel astmelkõigepealt abinõu sobivus, siis vajalikkus ja vajadusel ka mõõdukus. MTA poolt rakendatud abinõu tõttu kaebaja tegevus suures osas lõpetatakse. Ettevõte on sunnitud vallandama töötajad, lõpetama äriühingu tegevuse ja tagastama liisitud autod ning müüma vara. MTA toiming on suunatud äriühingu likvideerimisele, sest rahvusvahelise autoveoga on võimatu tegutseda ilma TIR-süsteemi kasutamise õiguseta. MTA tegevuse tõttu satub ettevõte makseraskustesse, mis võib viia pankrotini. MTA on valesti kohaldanud TIR-konventsiooni art-t
  2. TIR-konventsiooni art-s 38 on sätestatud, et igal konventsiooniosalisel on õigus ajutiselt või alaliselt keelata tegevus konventsiooni alusel isikul, kes on oluliselt rikkunud rahvusvahelises kaubaveos kohaldatavaid tollialaseid õigusakte. TIR-konventsioon eeldab, et esmase või ebaolulise rikkumise tõttu ei ole võimalik TIR-protseduuri kasutamist peatada või keelata. Eeldatakse, et kergema rikkumise tõttu tuleks rakendada neid meetmeid, mis ei ole ettevõtja jaoks liigselt koormavad. Kuna MTA ei ole seletanud oma toimingu eesmärki, siis kaebajal ei ole võimalik hinnata, kas on võimalik püstitatud eesmärki saavutada mõne teise, vähem koormava abinõuga. MTA poolt teostatud toiming on otseselt seotud alustatud väärteomenetluse läbiviimisega. MTA valis ettevõtte tegevuse piiramiseks kõige koormavama abinõu, ehk tähtajatult rahvusvahelise veo osutamisega seotud tegevuse peatamise. MKS § 1552 lg 2 kohaselt mootorsõiduki standardses kütusepaagis aktsiisivabalt sisseveetud kütusega ebaseaduslike toimingute ja tehingute tegemise eest (ATKEAS § 68 lg 4 rikkumine), kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. Avalikku huvi selliste rikkumiste ärahoidmise vastu iseloomustab seega 3200 eurot. Õige ei ole kohtu seisukoht, et MTA ei pidanud vaidlustatud toimingu sooritamiseks ära ootama väärteomenetluse lõppresultaati. MTA-l puudus ilma 5
(8)3-12-2062 rikkumise tuvastamiseta toimingu sooritamise õigus. MTA-l puudub õigus nimetada isikut rikkujaks enne otsuse jõustumist, millega tuvastatakse, et isik on süüdi teo toimepanemises. Apellatsioonkaebuse esitamise seisuga ei ole väärteoasjas veel ühtegi otsust tehtud. MTA poolt rakendatud meede on tähtajatu ja puudub võimalus heastada rakendatud ettevõtlusvabaduse piirang. Puuduvad andmed selle kohta, milliste tegevuste või toimingute sooritamisel on võimalik kaotatud usaldust taastada. Seega ei ole õige kohtu arvamus, et MTA toiming on vähem koormav.
  1. MTA palub vastuses jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vaidlustatud toimingu näol ei ole tegemist MTA poolt rakendatud karistusmeetmega. MTA poolne toiming (ERAA teavitamine) ei ole sunnivahend ega karistus. MTA-l on kohustus ERAA-le teatada maksu- ja tollialaste õigusaktide rikkumisest. Vastav teavitamiskohustus tuleneb MTA ja ERAA vahel sõlmitud TIR protseduuri lepingu p-st 6.
  2. MTA tuvastas OÜ Mürin poolt ATKEAS § 68 lg 4 rikkumise seoses MTA töötajate poolt 08.08.2012 OÜ Mürin territooriumil läbi viidud vaatlusega. MTA hinnangul on tegemist olulise rikkumisega. Vastustajal ei olnud põhjust jääda ootama väärteomenetluse lõppresultaati, kuna MTA oli rikkumise fikseerinud. Kahtlust ei ole, et rikkumine on toime pandud. MTA soovitas ERAA-l peatada OÜ Mürin töö TIR-süsteemis, mitte TIR-loa kehtetuks tunnistamist. Kaebajale on TIRmärkmike väljastamise luba peatatud ja seega on rakendatud vähem koormavat meedet. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Apellatsioonimenetluses vaieldakse selle üle, kas MTA-l oli pädevus ERAA teavitamiseks usalduse kaotusest, kas rikkumine oli tõendatud ja sai olla aluseks TIR-süsteemis tegutsemise loa peatamiseks.
  4. TIR-konventsioon on rahvusvaheline leping, millega reguleeritakse kaubavedu üle ühe või enama riigipiiri vahepealse ümberlaadimiseta konventsiooniosalise lähtetolliasutuse ja teise või sama konventsiooniosalise sihttolliasutuse vahel, tingimusel, et osa TIR-veost toimub maanteel (TIR-konventsiooni art 2). Tolliseaduse (TS) § 14 kohaselt on MTA ülesandeks tollieeskirjade rakendamisel ühiskonna ja majanduse kaitsmine maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamisega, kauba importimisel tasumisele kuuluvate maksude kogumine ning Eesti ja ühenduseväliste riikide vahelise seadusliku kaubanduse hõlbustamine. Seega on MTA pädevaks asutuseks küsimustes, mis puudutavad kaubavedu TIR-märkmike alusel.
  5. Kaebaja arvates puudus MTA-l õiguslik alus ERAA teavitamiseks rikkumisest. TIRkonventsiooni art 38 alusel on igal konventsiooniosalisel õigus ajutiselt või alatiselt keelata tegevus sama konventsiooni alusel isikul, kes on oluliselt rikkunud rahvusvahelises kaubaveos kohaldatavaid tollialaseid õigusakte. TIR-konventsiooni art 6 lg 4 kohaselt antakse TIRprotseduuri kasutamise luba ainult nendele isikutele, kes täidavad konventsiooni lisa 9 II osas sätestatud miinimumtingimusi ja –nõudeid, ning ilma, et see piiraks artikli 38 kohaldamist, tunnistatakse see luba kehtetuks, kui nende nõuete täitmine ei ole enam tagatud. Lisa 9 II osa lg 1 punkti d kohaselt on üheks nõudeks isikul raskete ja korduvate tolli- või maksuseaduste rikkumiste puudumine. TIR-konventsiooni art 6 lg 3 kohaselt antakse TIR-märkmik välja ainult neile isikutele, kellel konventsiooniosalise pädev asutus pole keelanud kasutada TIRprotseduuri. Seega on MTA art 38 alusel ise pädev keelama isikutel ajutiselt või alaliselt TIRprotseduuri kasutamise või konventsiooni II osa lg 1 punkt d alusel väljastama vastava teabe ERAA-le, kes on Eestis volitatud TIR-märkmikke väljastama. Koos TIR-konventsiooni tekstiga avaldatud kommentaarides lisa 9 II osa kohta on märgitud, et tollialase seadusandluse tõsistes rikkumistes süüdi oleva kohaliku vedaja väljaarvamiseks TIR-süsteemist soovitatakse 6
(8)3-12-2062 tollivõimudel tugineda pigem art 6 lg-le 4 ja lisa 9 II osa lg 1 punktile d kui art 38 lg-le
  1. Samasisuline kommentaar on lisatud ka art-le
  3. Käesolevas asjas ongi MTA saatnud ERAA-le teate art 6 lg 4 ja lisa 9 II osa lg 1 punkti d alusel. Tegemist on teabetoiminguga, milles organisatsiooni, kes konventsiooni art 8 alusel vastutab ekspordi- või impordimaksude tasumise eest solidaarselt kaebajaga, teavitati vajadusest peatada kaebajale antud luba TIR-süsteemi kasutamiseks seoses usalduse kaotusega. Kuigi sellise teate põhjal jääb otsustusõigus TIR-märkmike väljastamise peatamise üle ERAA-le, ei anna teade ERAA-le peatamise või mittepeatamise vahel kaalumiseks mingeid pidepunkte, sest rikkumist ei ole teates kirjeldatud. Seega pidi maksuhaldurile teadet välja saates olema selge, et ERAA kaebaja tegevuse peatab. Kuigi toimingu tegemise menetluses on haldusorganil laiem kujundusruum kui õigusakti andmisel, peab ka selle haldusmenetluse läbiviimisel järgima puudutatud isiku õigusi. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 2 näeb ette, et juhul kui toiming võib kahjustada isiku õigusi, peab haldusorgan enne selle toimingu sooritamist andma isikule võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Kuna MTA kaebajale arvamuse avaldamiseks võimalust ei andnud, on tegemist tõsise menetlusnormi rikkumisega.
  4. Pooled vaidlevad käesolevas asjas ka selle üle, kas teate aluseks olev rikkumine peab olema väärteomenetluses tuvastatud. Ringkonnakohtu hinnangul ei pea rikkumise näol tegemist olema üksnes väärteoga, sest lisa 9 II osa lg 1 punkt d käsitleb üldiselt tolli- või maksuseaduste rikkumisi. Sellised rikkumised võivad olla ka maksukorralduse seaduses (MKS) või TS-s sätestatud väärteod, karistusseadustikus sätestatud maksualased süüteod või maksukohustuste täitmata jätmine. Konventsiooni lisa 9 II osa lg 1 p d kohaselt täidab miinimumnõuded isik, kellel puuduvad rasked või korduvad tolli- ja maksuseaduste rikkumised, seega peab tolli- ja maksuseaduste rikkumine olema tuvastatud selleks, et keelata isikul TIR-süsteemiga liitumast või pärast liitumist tegevus konventsiooni alusel keelata, põhjendatud kahtlusest konventsiooni sõnastusest tulenevalt ei piisa. Käesoleval juhul ei olnud maksu- või tolliseaduste rikkumine tõendamist leidnud ei väärteo- ega muus menetluses. MTA teatas ERAA-le raske või korduva rikkumise toimepanekust pelgalt väärteomenetluse raames läbiviidud vaatluse tulemusena. Seega pole edastatud teave rikkumiste olemasolu kohta tõene. Kuna rikkumist ei olnud tuvastatud, pole võimalik hinnata, kas tegemist oli raske rikkumisega. Raske rikkumine on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb haldusorganil endal sisustada. Siinkohal võib viidata, et TS § 93 sätestab ühenduse õigusaktide osas, et oluliseks või tõsiseks rikkumiseks, mille puhul toll võib keelduda isikule soodsa otsuse tegemisest või tunnistada esialgse soodsa otsuse kehtetuks, loetakse samas seaduses sätestatud tollieeskirjade rikkumist, mille eest on karistusena ette nähtud füüsilisele isikule rahatrahv üle 100 trahviühiku ja juriidilisele isikule rahatrahv üle 2000 euro, ning karistusseadustiku §-des 391–393 sätestatud süütegu. Jättes käesoleval juhul hindamata, kas kaebajale antud vastuses kirjeldatud väärtegu võiks konventsiooni mõttes lugeda raskeks rikkumiseks, tuleb teabetoiming tunnistada õigusvastaseks juba seetõttu, et rikkumist polnud enne teabe edastamist tuvastatud. Tegelikult polnud väärteomenetlus lõppenud ka käesoleva asja läbivaatamise ajaks apellatsioonikohtu istungil.
  5. HMS § 109 kohaselt võib isik juhul, kui toiminguga tema õigusi rikutakse, nõuda kohtu kaudu haldusorganilt toimingu tagajärgede kõrvaldamist vastavalt riigivastutuse seadusele (RVastS). RVastS § 11 lg 1 kohaselt võib isik nõuda toimingu õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist ning lg 2 kohaselt on avaliku võimu kandja tagajärgede kõrvaldamisel kohustatud rakendama kõiki õiguspäraseid abinõusid, muu hulgas sooritama toiminguid. Kaebaja nõue tema tegevuse taastamiseks TIR-süsteemis on käsitletav tagajärgede kõrvaldamise nõudena. Käesoleval juhul tähendab see, et MTA peab ERAA-le saadetavas teates annulleerima 10.08.2012 kirja. 7
(8)3-12-2062 13. Eeltoodust tulenevalt tuleb halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Pooled ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud ning kulud jäävad

§ 109lg 1 kohaselt nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.