2-12-42051 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Pille Aver Määruse tegemise aeg ja koht 06.detsember 2013, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-42051 Tsiviilasi Füüsilisest

§ 157p 2 ja § 158.

2. TAOTLUS pankrotimenetluse kulude jaotamiseks vastavalt

§ 150lg 4 ja TAOTLUS nimetatud kulude kinnitamiseks 2.1.

Menetluse rahaline algseis Pankroti väljakuulutamise seisuga 05.12.2012.a. oli võlgnikul teadaolevalt rahalisi vahendeid 0,00 EUR. 2.2. Laekumised Pankrotimenetluse käigus ei ole laekumisi pankrotivarasse olnud. Käesoleva avalduse koostamise seisuga on võlgnikul rahalisi vahendeid kokku 0,00 eurot. 3

§ 146lg 1 p 3 ja § 148 Masskohustusi käesolevas pankrotimenetluses ei ole.

2.4. Pankrotimenetluse väljamaksmata kulud

§ 146lg 1p 4 ja § 150 1.

5. ajutise pankrotihalduri tasu 540,00 eurot; sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 178,20 eurot; ajutise menetluse bürookulu summas 66,99 eurot; pankrotihalduri tasu 450,00 eurot*; käibemaks pankrotihalduri tasult summas 90,00 eurot; bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 05.12.2012.a. kuni 24.05.2013.a. kokku summas 198,00 eurot (5,5 kuud * 30,00 eurot kuus , millele lisandub käibemaks 39,60 eurot) *

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Seega toimub antud juhul pankrotihalduri tasu määramine analoogselt ajutise halduri tasu määramisega ehk kulutatud aja alusel. Pärast võlgniku pankroti välja kuulutamist on pankrotihaldur suhelnud pankrotimenetluse raames võlausaldajatega ja võlgnikuga, esitanud taotlusi kohtule, ette valmistanud viinud läbi võlausaldajate esimese üldkoosoleku Viru Maakohtu Narva kohtumajas (02.01.2013.a.), analüüsinud nõudeid, ette valmistanud ja viinud läbi nõuete kaitsmise koosoleku (25.03.2013.a.), koostanud ja esitanud kohtule jaotusettepaneku ja taotluse menetluse lõpetamiseks. Eelnimetatud pankrotimenetluse toimingutele on haldur minimaalselt kulutanud aega 5 tundi. Ajutise pankrotihaldurina tegutsedes oli pankrotihalduri tunnitasu määraks 90 eurot (ilma maksudeta). Seega taotleb pankrotihaldur võlgniku pankrotimenetluses kohtult pankrotihalduri tasu määramist summas 450,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas 90 eurot, kuna pankrotihaldur tegutseb büroo kaudu. Positisoonides 1-3 nimetatud kulud on välja mõistetud Viru Maakohtu 05.12.2012.a. kohtumäärusega (tsiviilasi nr. 2-12-42051). Kokku moodustavad väljamaksmata pankrotimenetluse kulud 1 562,79 eurot. Nimetatud summast on 27.08.2012.a. Eesti Vabariik osaliselt hüvitanud 07. jaanuaril 2013.a. Viru Maakohtu 05.12.2012.a. kohtumääruse (tsiviilasi nr. 2-12-42051) alusel ajutise halduri tasu summas 307,36 EUR. Seega on pankrotimenetluse kulude võlgniku ja kolmanda isiku poolt hüvitamata suuruseks 1 255,43 eurot (1 562,79-307,36). 2.5. Kulude jaotamise ja kinnitamise taotlus Rahalisi vahendeid on pankrotipesas kokku 0,00 eurot. Seega rahaliste vahendite puudumise tõttu

§ 146lg 1 sätestatud väljamakseid teha ei ole võimalik. 4

§ 150

lg 4 kohaselt otsustab kohus pankroti raugemisel pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Kohus võib küsida seisukohta kulude jagamise osas ka toimkonnalt. Pankrotihaldur teeb kohtule tuginedes

§ 146

lg 1 p 3 ja 4 ettepaneku käesolevaga jaotada ja kinnitada M R (pankrotis) pankrotimenetluses väljamaksmata/välja makstud kulud ning määrata

§ 65

lg 11 alusel pankrotihalduri tasu alljärgnevalt: - pankrotimenetluse kuluna  ajutise pankrotihalduri tasu 540,00 eurot, osaliselt summas 307,36 eur on välja makstud ja summas 232,64 eurot jääb välja maksmata;  sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 178,20 eurot, mis jääb välja maksmata;  ajutise menetluse bürookulu summas 66,99 eurot, mis jääb välja maksmata;  pankrotihalduri tasu 450,00 eurot*, mis jääb välja maksmata;  käibemaks pankrotihalduri tasult summas 90,00 eurot, mis jääb välja maksmata;  bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 05.12.2012.a. kuni 24.05.2013.a. kokku summas 198,00 eurot (5,5 kuud * 30,00 eurot kuus , millele lisandub käibemaks 39,60 eurot), mis jääb välja maksmata

1. ARUANNE Pankrotiseaduse § 158 lg 3 kohaselt. 3.
2. Pankrotimenetluse käik - Viru Maakohtu 05.12.2012.a. kohtumäärusega (tsiviilasi nr. 2-12-42051) kuulutati välja M R pankrot, nimetati pankrotihalduriks Hillar Villers ja määrati võlausaldajate esimene üldkoosoleku toimumise aeg. - 06.12.2012.a. ilmus M R (pankrotis) pankrotiteade Ametlikes Teadaannetes. - 02.01.2013.a. toimus M R (pankrotis) võlausaldajate esimene üldkoosolek. - Võlausaldajate esimesele üldkoosolekul osales 2 võlausaldajat, kellest ühele haldur hääli ei andnud, kuna nõuet tõendavad dokumendid olid esitatud hilinemisega. Häälte mitteandmist võlausaldaja ei vaidlustanud. - Nõuete kaitsmise koosolek toimus 23.03.2013.a. ning nimetatud koosolekul kaitsti kokku nõudeid summas 55 733,69 eurot. Nõuete kaitsmise koosolekul ei osalenud ükski võlausaldaja. Pankrotihaldur ja võlausaldajad enne koosolekut vastuväiteid ei esitanud. - Peale nõuete esitamise tähtaega ja enne jaotusettepaneku koostamist ei ole rohkem täiendavaid nõudeavaldusi esitatud. - Kohtuvaidlusi nõuete tunnustamise üle pankrotihaldurile teadaolevalt käimas ei ole. 08.08.2013.a. kohtule esitatud jaotuskava alusel on jaotised alljärgnevad: Võlausaldaja Nõude suurus EUR Järk AS SEB Pank 55 455,67 II Narva kohtutäitur Andrei Krek 278,02 II KOKKU nõudeid 55 733,69 eurot 3.
3. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Jaotis % 99,51 0,49 5

§ 146nimetatud väljamaksete kohta 3.3.1.

Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (

§ 146lg 1 p1) tulenevaid väljamakseid tehtud ei ole.

Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid. 3.3.2.

§ 146lg 1 p 2 alusel võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatist makstud ei ole.

3.3.3. Massikohustusi

§ 146lg 1 p 3 alusel ei ole; 3.3.4.

Pankrotimenetluse kulud

§ 146

lg 1 p 4 alusel on kokku 1 298,83 eurot, millest pankrotivara arvelt ei ole võimalik väljamakseid teha. 3.

1. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Jaotise alusel väljamakseid teha ei saa rahaliste vahendite puudumise tõttu. 3.
2. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pandiesemed pankrotivara koosseisus puudusid. 3.
3. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistele isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saada olevat vara ei ole. 3.
4. Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel Haldur on pankrotimenetluse läbiviimisel lähtunud pankrotiseadusest ning kõigi võlausaldajate huvidest. 3.
5. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Võlausaldaja Nõude EUR suurus AS SEB Pank 55 455,67 II Narva kohtutäitur Andrei II 278,02 Krek KOKKU väljamaksmata nõudeid 55 733,69 eurot Järk Välja Jaotis % maksmata % 100 99,51 100 0,49 3.
6. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Pankrotimenetluses hagisid esitatud ei ole ning pankrotihaldur ei kavatse hagisid esitada. 6

§ 171

lg.2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Nimetatud seisukohal on ka pankrotihaldur.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 7

§ 158lg 4 ning § 150 lg 4 kohaselt palub pankrotihaldur.

1. lõpetada M R (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu peale pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks.
2. Määrata M R (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri tasu suuruseks 450,00 eurot, millele lisandub käibemaks 90,00 eurot ning kinnitada M R (pankrotis) pankrotimenetluse kulud alljärgnevalt:       ajutise pankrotihalduri tasu 540,00 eurot, osaliselt summas 307,36 eur on välja makstud ja summas 232,64 eurot jääb välja maksmata; sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 178,20 eurot, mis jääb välja maksmata; ajutise menetluse bürookulu summas 66,99 eurot, mis jääb välja maksmata; pankrotihalduri tasu 450,00 eurot*, mis jääb välja maksmata; käibemaks pankrotihalduri tasult summas 90,00 eurot, mis jääb välja maksmata; bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 05.12.2012.a. kuni 24.05.2013.a. kokku summas 198,00 eurot (5,5 kuud * 30,00 eurot kuus , millele lisandub käibemaks 39,60 eurot), mis jääb välja maksmata
3. Mitte määrata M R (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikut ja kohustada M R (pankrotis) täitma ise usaldusisiku kohustusi.
4. vabastada pankrotihaldur Hillar Villers pankrotihalduri ülesannetest M R (pankrotis) pankrotimenetluses.
5. avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes. MENETLUSABI TAOTLUS pankrotimenetluse kulude katmiseks vastavalt

§ 65

lg 11

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 171

lõige 11 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Pankrotimenetluse raames ei ole tuvastatud, et esineks

§ 171

lõikes 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Tsiviilasja nr 2-12-42051 menetluses esinesid

§ 29lg 1 ja 2 nimetatud alused.

Samas võlgnik on enne võlausaldajate I üldkoosolekut esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgniku avaldus on esitatud õigeaegselt. Seega esineb alus

§ 65lg 11 sätestatud menetlusabi andmiseks halduri tasu ja kulude hüvitamiseks. 8

§ 65

lg 11 palub pankrotihaldur anda menetlusabi halduri tasu ja kulude katmiseks summas 1 255,43 eurot (koos maksudega). KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (

) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, pandieset pankrotivarasse ei kuulu, teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Kohus leiab, et M R (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

Vastavalt

§ 168on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. 9

§ 29

lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.

§ 165

lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Hillar Villers halduri ülesannete täitmisest.

§ 65

kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 150

lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 65

lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 150

lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Lähtuvalt

§ 23

lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 23

lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on pankrotimenetluse kulud alljärgnevad:       ajutise pankrotihalduri tasu 540,00 eurot, osaliselt summas 307,36 eur on välja makstud ja summas 232,64 eurot jääb välja maksmata; sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 178,20 eurot, mis jääb välja maksmata; ajutise menetluse bürookulu summas 66,99 eurot, mis jääb välja maksmata; pankrotihalduri tasu 450,00 eurot, mis jääb välja maksmata; käibemaks pankrotihalduri tasult summas 90,00 eurot, mis jääb välja maksmata; bürookulud (paber, printer, postikulu, koopiate valmistamine, telefon, kütus, ruumide kulu ) alates 05.12.2012.a. kuni 24.05.2013.a. kokku summas 198,00 eurot (5,5 kuud * 30,00 eurot kuus , millele lisandub käibemaks 39,60 eurot), mis jääb välja maksmata Kokku moodustavad väljamaksmata pankrotimenetluse kulud 1 562,79 eurot. Nimetatud summast on Eesti Vabariik osaliselt hüvitanud 07.jaanuaril 2013.a. Viru Maakohtu 05.12.2012.a. kohtumääruse (tsiviilasi nr. 2-12-42051) alusel ajutise halduri tasu summas 307,36 EUR. Seega on pankrotimenetluse kulude võlgniku ja kolmanda isiku poolt hüvitamata suuruseks 1 255,43 eurot (1 562,79-307,36). Kohus leiab, et halduri tasu ja halduri tehtud vajalikud kulutused kokku summas 1 255,43 eurot (koos maksudega) pankrotimenetluses on põhjendatud täies ulatuses. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused tuleb mõista välja võlgnikult. 10

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 1 1 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 3lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Ts

MS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Pankrotihaldur taotleb võlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu ja kulude hüvitisega. Kohus asub seisukohale, et taotlus on põhjendatud. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub, mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, samuti ei ole pankrotimenetlusest huvitatud isikud kohtu deposiiti menetluskulude katteks raha tasunud. Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse menetlusabi andmiseks pankrotihalduri tasu ja halduri kulutuste summas 1 255,43 eurot hüvitamisel. Lähtuvalt TsMS § 180 lg 1 p 2 menetlusabina võib kohus menetlusosalise taotlusel määrata, et menetlusabi saaja võib tasuda kohtukulud osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohus leiab, et menetlusabi saaja suudab tasuda kohtukulud osamaksetena, kohus ei vabasta teda halduri tasu ja kulude tasumise kohustusest. Kohus määrab M R (pankrotis) menetlusabi andmist kohustusega tasuda väljamõistetud menetluskulud kokku summas 1 255,43 eurot 5 osamaksena 5 aasta jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine Vastavalt

§ 169

võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Lähtuvalt

§ 170

lg 1 võlgniku kohustusest vabastamise avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist.

§ 170

lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik on enne võlausaldajate I üldkoosolekut esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 11

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Seega võlgniku poolt esitatud avaldus kohustustest vabastamiseks on esitatud õigeaegselt.

§ 171

lõige 11 sätestab, et kui esineb

§ 29

lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Ajutine haldur oli oma arvamuses seisukohal, et aruande koostamise ajaks ei ole tuvastatud

§ 171

lg.2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Nimetatud seisukohal on ka pankrotihaldur.

§ 172

lg 1 sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab, et kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Võlausaldajad ei ole ei võlausaldajate I üldkoosolekul ega ka nõuete kaitsmise koosolekul teinud ettepanekuid usaldusisiku osas. Seega ei ole ükski isik andnud nõusolekut usaldusisiku ülesannete täitma asumiseks. Kohus leiab, et M R (pankrotis) avaldus kohustusest vabastamisest menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis

§ 171lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Pankrotihaldur palus mitte määrata M R (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikut ja kohustada M R (pankrotis) täitma ise usaldusisiku kohustusi. Kohus asub seisukohale, et M R (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses tuleb jätta usaldusisik nimetamata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohus kontrollib, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

§ 172

lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

§ 173

lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 172

lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173lg kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 12

§ 172

lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. (allkirjastatud digitaalselt) Pille Aver Kohtunik 13