Obsah (6)

§ 187§ 5§ 221§ 174§ 458§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtunik Toomas Ventsli Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-41174 Tsiviilasi XXXOÜ kaebus Ta

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

I Asjaolude kirjeldus

1. XXXOÜ (avaldaja, võlgnik) esitas 04.09.2013 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur Kairi Kummi 23.08.2013 otsuse peale täiteasjas nr 048/2013/1314 (I kd, tl-d 1, 2). Kohus võttis kaebuse 23.09.2013 kohtumäärusega menetlusse (I kd, tl-d 41-43).
2. Kaebuse kohaselt on täiteasjas nr 048/2013/1314 sissenõudja avalduse alusel alustatud täitemenetlus. Täitedokumendiks on 16.01.2013 Harju Maakohtus kohtumäärus, mille on allkirjastanud kohtunikuabi Helle Miller. Samuti on lisatud Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2013 kohtumäärus. Võlgnik on seisukohal, et sissenõudja täitedokumentidel puuduvad eeldused täitemenetluse alustamiseks. Täitmisele võetakse jõustunud kohtulahend. Täitedokumendile on jõustumismärke lisanud kohtu referent. Referendil puudub selline pädevus. Kohtutäitur ei ole kontrollinud täitedokumendi seadusele vastavust. Kohtutäitur on alustanud täitemenetlust alusetult. Võlgnik palub lõpetada täitemenetluse täiteasjas nr 048/2013/
4. Sissenõudja on asunud seisukohale, et kohtul puudus alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Kohtutäitur ja sissenõudja palusid oma vastustes kaebusele jätta võlgniku kaebus rahuldamata ja menetluskulud jätta võlgniku kanda (I kd, tl-d 67, 68, 53-56). II Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus
5. Sissenõudja on asunud seisukohale, et kohtul puudus alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Kohus on seisukohal, et avaldus on õigesti menetlusse võetud ja ei esine alust kaebuse läbivaatamata jätmiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 477 lg 5 sätestab, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajadusel võib kohus nõuda avaldajalt tõendite esitamist või koguda neid omal algatusel. Ka

§ 5

lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata ainuüksi selle tõttu, et menetlusosaline ei osanud ette näha vajadust esitada tõendeid. See tähendab, et asjast tähtsust omavad asjaolud peab kohus ise välja selgitama. Asjast tähtsust omavad asjaolud, mida kohus peab kaebuse lahendamisel välja selgitama, nähtuvad eeldatavasti täitetoimikust (vt lisaks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.04.2009 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-09, p 14). Eeltoodust tulenevalt ei esine aluseid kohtule esitatud kaebuse läbivaatamata jätmiseks. Kohus selgitab ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid.

1. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 23 lg 1 esimene lause sätestab, et kohtutäitur viib täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. TMS § 23 lg 1 sätestab täitemenetluse alustamise tingimused, milleks on täitmisavalduse ja täitedokumendi 2 olemasolu. Kohtutäitur peab täitemenetluse alustamisel kontrollima, kas talle on esitatud seaduse nõuetele vastav täitmisavaldus ning täitedokument, mille täidetavuse eeldused on täidetud. Võlgnik ei ole kohtutäiturile esitatud kaebuses vaidlustanud täitmisavalduse olemasolu ja seaduselevastavust. Seetõttu ei kontrolli kohus käesolevas asjas täitmisavalduse kui täitemenetluse alustamise tingimuse esinemist. Võlgnik on vaidlustanud täitedokumendi täidetavuse eeldused. Eeltoodust tulenevalt kontrollib kohus, kas on olemas täitedokument ja esinevad täitedokumendi täidetavuse eeldused.
2. TMS § 2 lg 1 p 1 sätestab, et käesoleva seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest: 1) jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja määrus tsiviilasjas. Sissenõudja on esitanud kohtutäiturile täitmiseks Harju Maakohtu 16.01.2013 kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-10-
3. Kohtumääruse koostajaks on märgitud kohtunikuabi Helle Miller, kes on määruse digitaalselt allkirjastanud (I kd, tl-d 16-19).

§ 221

lg 1 sätestab, et seaduses sätestatud juhul võib tsiviilasja kohtuniku asemel lahendada ka kohtunikuabi.

§ 174

lg 8 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise määruse võib teha ka kohtunikuabi. Määrusest nähtuvalt on kohtumääruse teinud kohtunikuabi, mistõttu on kohtumäärus tsiviilasjas olemas. Kohtutäitur ei saa täitemenetluses kontrollida, kas määruse koostamine selles märgitud kohtunikuabi poolt on lubatav või mitte. Kohtumenetluse osaline, kes leiab, et kohtumääruse on koostanud selleks õigust mitteomav isik, saab kohtumääruse peale esitada määruskaebuse. Võlgnik on seda ka teinud. Tallinna Ringkonnakohtu 28.05.2013 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-31652 on määruskaebus jäetud rahuldamata (I kd, tl-d 107-109). Kohtute infosüsteemi andmetel on ringkonnakohtu määrus jõustunud 19.06.2013 (II kd, tl 29). Seega on ka vaidlustatud kohtumäärus jõustunud. Eeltoodust tulenevalt on olemas täitmisele esitatud täitedokument. TMS § 12 lg 1 sätestab, et täitmisele võetakse jõustunud kohtulahend või töövaidluskomisjoni, üürikomisjoni ja liikluskindlustuskomisjoni jõustunud otsus, millel on jõustumismärge. Viivitamata täitmisele kuuluvale lahendile jõustumismärget ei lisata. Nimetatud sättest tuleneb täitedokumendi täitmise eeldus, milleks on jõustumismärke olemasolu täitedokumendil.

1. Võlgniku kaebus põhineb väitel, et jõustumismärke on väljastanud selleks õigust mitteomav isik. Järgnevalt kontrollib kohus, kas täitmisele esitatud kohtulahendile on lisatud jõustumismärge ja kas see on väljastatud selleks õigust omava isiku poolt. Kohus kontrollib, kas täitmisele esitatud Harju Maakohtu 16.01.2013 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-10-31652 on lisatud jõustumismärge. Kohtumääruse digitaalallkirjade kinnituslehele on märgitud teise allkirjastajana XXX (isikukood XXX). Rolli/resolutsiooni jaotisse on märgitud: „/määrus jõustus 19.06.2013 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega“ (I kd, tl 19). Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord (edaspidi kodukord) § 72 lg 11 sätestab, et elektroonilise jõustumismärke väljastamisel märgib kohtu kodukorras selleks ette nähtud isik digitaalallkirjastamise konteineri resolutsiooni jõustumise kuupäeva ja vajalikud märkused käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt ning rollina oma ametinimetuse. Kohus hindab, kas digitaalallkirjade kinnituslehelt kajastuv märge on käsitletav jõustumismärkena. Digitaalallkirjastamise konteineri resolutsiooni on märgitud määruse jõustumiskuupäev 19.06.
2. Kodukorra § 72 lg-s 4 märgitud andmeid käesoleval juhul ei esine (maakohtu määrust ei muudetud), mistõttu ei pidanud neid märkima jõustumismärkes. Jõustumismärkes ei ole märgitud jõustumismärke väljastaja ametinimetust. Eeltoodust tulenevalt vastab jõustumismärge osaliselt kodukorra § 72 lg-s 11 sätestatule – sellest nähtub määruse jõustumise aeg, kuid ei nähtu jõustumismärke väljastaja ametinimetus. 3 Kohtu hinnangul ei muuda ametinimetuse puudumine jõustumismärget olematuks, sest jõustumismärge sisaldab kohtumääruse jõustumise aega, mis kinnitab kohtumääruse jõustumist. Kohtutäituril on sõltumata jõustumismärkes ametinimetuse märkimisest või märkimata jätmisest võimalik hiljemalt tema tegevuse või otsuse peale esitatud kaebuse lahendamisel kontrollida, kas jõustumismärke on väljastanud selleks õigustatud isik. Kui kontrolli tulemusel selgub, et jõustumismärge on väljastatud selle väljastamiseks õigustatud isiku poolt, saab lugeda täitedokumendi täidetavuse eeldus väljaselgitatuks. Seetõttu ei ole kohtu hinnangul jõustumismärke väljastaja ametinimetuse puudumine selliseks jõustumismärke puuduseks, mis välistab täitedokumendi täitmisele võtmise. Järgnevalt kontrollib kohus, kas jõustumismärge on väljastatud selleks õigust omava isiku poolt.

§ 458

lg 1 sätestab, et otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Märge kantakse kohtuotsuse ärakirjale või väljatrükile. Märge allkirjastatakse ja varustatakse kohtupitseriga.

§ 458

lg 2 sätestab, et jõustumismärke võib väljastada elektrooniliselt kohtu kodukorras selleks ette nähtud isik, kes varustab selle oma digitaalallkirjaga. Elektroonilist jõustumismärget ei varustata kohtupitseriga. Kodukorra § 72 lg 11 sätestab, et elektroonilise jõustumismärke väljastamisel märgib kohtu kodukorras selleks ette nähtud isik digitaalallkirjastamise konteineri resolutsiooni jõustumise kuupäeva ja vajalikud märkused käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt ning rollina oma ametinimetuse. Kodukorra § 5 lg 2 p 7 sätestab, et referent kontrollib kohtulahendite jõustumist ja kannab otsustele vastava märke. Eeltoodust tulenevalt väljastab kohtulahendi jõustumismärkeid asja lahendanud maakohtu kantselei. Maakohtu kantselei töökorraldus sätestatakse maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorraga. Kodukorra § 5 lg 2 p 7 sätestab, et referent kontrollib kohtulahendite jõustumist ja kannab otsustele vastava märke. Nimetatud säte reguleerib maakohtu kantselei töökorraldust selliselt, et jõustumismärkeid võib väljastada maakohtu kantselei referent. Jõustumismärke on väljastanud XXX. Kohus on Harju Maakohtu kantseleilt saadud informatsiooni põhjal tuvastanud, et XXX on käesoleval ajal ning oli ka 11.07.2013 Harju Maakohtu Tartu kohtumaja kantselei referent. 14.02.2013 käskkirjaga nr 11-3/32 on Harju Maakohtu kohtudirektor kinnitanud Harju Maakohtu referendi ametijuhendi (II kd, tl-d 23-26). Referendi ametijuhendi kohaselt on tema tööülesandeks kohtulahendite jõustumismärgete väljastamine (II kd, tl-d 24, 25). Eeltoodu põhjal on tuvastatud, et 11.07.2013 väljastas Harju Maakohtu 16.01.2013 kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-1031652 jõustumismärke selleks õigustatud isik. Eeltoodust tulenevalt esinevad täitedokumendi täidetavuse eeldused. Seetõttu esinevad täitemenetluse alustamise tingimused ning kohtutäitur oli kohustatud sissenõudja täitmisavalduse alusel alustama täitemenetlust. Kohus jätab XXXOÜ kaebuse Tallinna kohtutäituri Kairi Kummi 23.08.2013 otsuse peale täiteasjas nr 048/2013/1314 rahuldamata. 8.

§ 172lg 1 2.

lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 02.06.2008 määruses kohtuasjas nr 3-2-142-08 (p 18) asunud seisukohale, et mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti. Kohus jätab võlgniku kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata, mistõttu tuleb

§-st 172 lg 1 2. lause ja eelviidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohast lähtudes jätta menetluskulud võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik 4