) §-le 47, ehitusseaduse (EhS) §-le 13 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lg-le 1 Jõelähtme Vallavalitsusele taotluse: 1) alustada hiljemalt 07.10.2011 kohast menetlust, mille eesmärgiks on xxxxxx omandamine Jõelähtme valla omandisse ja sellele järgnevalt tee rajamine vastavalt detailplaneeringule; 2) otsustada hiljemalt 07.10.2011 drenaaži, kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse rajamine ning vastavate tööde mõistlik ajakava. Taotleja viitas, et Jõelähtme Vallavalitsus ei ole sõlminud OÜ-ga Glasmir
§-s 47 ja EhS §-s 13 sätestatud kokkulepet, mistõttu lasub detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude kuni ehituskrundini väljaehitamise tagamise kohustus endiselt kohalikul omavalitsusel. 4. Jõelähtme Vallavalitsus jättis 17.11.2011 korraldusega nr 647 A. P 22.09.2011 taotluse rahuldamata. Asjaolu, et xxxxxxx omandamiseks sõlmitud leping on A. P hinnangul müüja vastu nõuete esitamiseks ebasobiv, ei anna alust esitada nõuet Jõelähtme vallale. Taotlus põhineb
§-s 47 sätestatu ebaõigel käsitlemisel. Kuigi nimetatud norm ei sätesta selgesõnaliselt, et kohaliku omavalitsuse poolt ehituskrundini teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kohustus puudutab üksnes avalikult kasutatavaid teid ja tehnovõrke, tuleb normi siiski sellisel viisil sisustada, sest vastupidine tõlgendus oleks ebamõistlik ning erahuvides kasutatavate teede ja tehnovõrkude rajamine vallaeelarve vahenditega poleks kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §-s 6 sätestatud kohaliku omavalitsuse ülesannetega.
S § 13 regulatsiooniga (vt Riigikohtu otsus nr 3-4-1-9-06), mistõttu tuleb neid sisustada ühetaoliselt. Kuna PRII MAAT I maaüksuse detailplaneeringu kohased teed ja tehnovõrgud ei ole avalikult kasutatavad / üldkasutatavad, vaid teenindavad üksnes planeeringuala krunte, ei ole Jõelähtme vallal nende rajamise kohustust. Teede ja tehnovõrkudega seotud küsimused tuli lahendada planeeringuala siseselt kinnistuomanike vaheliste tsiviilõiguslike kokkulepetega ja vallal puudus vajadus
§-s 47 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks. See tuleneb ka detailplaneeringu kehtestamise otsuse p-st 2, mida pole vaidlustatud. Prii teele arendusala kinnistute kasuks 28.08.2003 sõiduteeservituudi seadmise lepingu p-s 5 kokkulepitu kinnitab, et OÜ Glasmir nõustus, et planeeringukohase tee rajamine oli tema kohustus, kuigi sellekohast lepingut Jõelähtme vallaga vormistatud ei olnud. Kohalikul omavalitsusel puudub ka võimalus sekkuda kinnistuomanike tsiviilõigustesse ning teostada omal äranägemisel tehnovõrkude rajamine erahuvides eramaale. Kuivõrd Prii tee on tupiktee, mida kasutavad üksnes PRII MAAT I planeeringuala kinnistuomanikud, ei oleks üldise huvi puudumise tõttu võimalik ka Prii tee sundvõõrandamine vallale. Kui teeomanik on valmis kinnistu tasuta võõrandama, oleks tee korrashoiuks otstarbekas omandada see kinnistuomanike poolt sobivaks peetud koostöövormis. Taotleja poolt Prii tee 2 omandamiseks sõlmitud lepingu p 2.2.4 kinnitab, et Prii tee näol ei ole tegemist avalikult kasutatava teega. Taotleja nõue kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse rajamiseks ei saa üldse tuleneda
§-st 47, sest neid pole detailplaneeringus ette nähtud (valgustus) või kulgevad need valdavas osas ehituskruntidel (ala kuivendamiseks ettenähtud drenaaž; kanalisatsioonimahutid). 5. A P esitas 21.12.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Jõelähtme Vallavalitsuse 17.11.2011 korraldus nr 647 osas, milles jäeti rahuldamata A. P taotlus teede ja vihmaveekanalisatsiooni (drenaažisüsteemi) osas, ning teha Jõelähtme Vallavalitsusele ettekirjutus vaadata A. P taotlus teede ja vihmaveekanalisatsiooni (drenaažisüsteemi) osas uuesti läbi hiljemalt 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. 3
S §-s 13 ettenähtud kohaliku omavalitsuse tagamiskohustus sarnaneb varem
§-s 47 sisaldunud tagamiskohustusele ja kujutab endast olemuslikult kohaliku omavalitsuse omapädevusse kuuluvat ülesannet KOKS § 6 lg 3 p 1 mõttes (vt Riigikohtu 16.01.2007 otsus nr 3-4-1-9-06, p-d 20 ja 31).
§-st 47 ei tulenenud kohaliku omavalitsuse kohustust hüvitada igasugused kulutused detailplaneeringute kohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamisel (vt Riigikohtu 06.12.2004 otsus nr 3-3-1-53-04). Seega ei tulene
§-st 47 kohalikule omavalitsusele laiemat kohustust kui EhS §-st 13, s.o kohustus tagada üksnes avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamine, kui puudub teistsugune kokkulepe. PRII MAAT I maaüksuse detailplaneeringus ei ole avalikult kasutatavat teed (vt teeseaduse (TeeS) § 4 lg-d 1, 3 ja § 51) ette nähtud. Detailplaneeringu seletuskirja p-s 3.6 on märgitud, et planeeritava maa-ala piirides teed puuduvad ning juurdepääsu saab rajada olemasolevalt erateelt. Punktis 4.4 on märgitud, et juurdepääsuks elamutele on planeeritud algusega külateelt (erateelt) kuni elamuteni uus tee. Eratee annab planeeritavale alale ühenduse TallinnNarva maanteega. Detailplaneeringu joonistest nähtuvalt on detailplaneeringukohase Prii tee puhul tegemist tupikteega, mis ei läbi PRII MAAT I maaüksust, vaid mis viib maaüksusel asuvate ehituskruntideni. Kaebaja omandas xxxxxxx kinnistu 14.07.2004 müügilepinguga, mille p-st 3.2.2 nähtuvalt hõlmas kinnistu eest makstav hind ka killustikkattega teed kuni soetatava kinnisasja koosseisu kuuluva maaüksuse piirini. Lepingu p-s 2.2.4 on kaebaja kinnitanud, et ta on teadlik asjaolust, et lepinguga soetatava kinnistu kasuks seatud sõiduteeservituudi järgselt hoiavad teed korras ja parandavad seda omal kulul valitsevate kinnisasjade (sh kaebaja poolt ostetava kinnisasja) igakordsed omanikud, kuid ta soovib kinnisasja sellele vaatamata omandada ning on nõus neid kohustusi täitma. Seega on kaebaja olnud lepingust tulenevalt teadlik, et Prii tee rajamise kohustus on OÜ-l Glasmir ja tee korrashoiu kohustus on valitsevate kinnisasjade omanikel (sh kaebajal). OÜ Glasmir teatas 09.11.2009 kirjaga nr 1-9/15 Jõelähtme Vallavalitsusele, et ta on kõik kinnistute ostumüügilepingutest tulenevad kohustused konkreetsete kinnistute piirini rajatavate kommunikatsioonide osas täitnud, samuti ehitanud oma vahenditega killustikkattega tee. Samas on PRII MAAT I maaüksuse detailplaneeringu p 4.4 kohaselt detailplaneeringualale planeeritud kõvakattega tänavad. Asjaolust, et kaebaja ei ole kinnistut ostes endale selgeks teinud, millise tee näeb ette detailplaneering, ei tulene vastustajale kohustust tagada detailplaneeringualal kõvakattega eratee ehitamine või ehitada see ise. Puuduvad tõendid ja väited, et Prii tee oleks kehtestatud korras määratud avalikuks kasutamiseks. Seega ei ole tegemist avalikult kasutatava teega ja seda ei muuda avalikult kasutatavaks ka asjaolu, et teel puuduvad liiklust piiravad liikluskorraldusvahendid. Seega puudub vastustajal kohustus tagada PRII MAAT I maaüksuse detailplaneeringukohase Prii tee väljaehitamine kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni. Vastustajal puudub kohustus ka Prii tee sundvõõrandada, sest tegemist on erateega ja selle sundvõõrandamiseks puudub üldine huvi (vt kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg 1 p 7). PRII MAAT I maaüksuse detailplaneeringu p 4.5 kohaselt on maa-ala veevarustus nähtud ette planeeritava puurkaevu baasil ja kanalisatsioon reoveemahutite ehitamisega. Pinnasevee ärajuhtimine planeeritavalt maa-alalt toimub olemasolevaid kuivenduskraave asendavate drenaažitorude kaudu äravooluga teealuse truubi ja kraavi kaudu merre. Detailplaneeringu keskkonnaekspertiisi aruande p-s 4 on märgitud, et planeeritav ala on liigniiske ja periooditi märg ning elanikele soodsamate keskkonnatingimuste tagamiseks on vaja viia läbi kuivendustööd. Sadevete täiendavat kanaliseerimist ei planeerita, sest selleks puudub antud 4
§-st 47 ei tulene. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 7. A P palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Halduskohus määratles vaidluse lahendamisel asjassepuutuva sättena õigesti
Ebaõige on halduskohtu järeldus, et
S § 13 on sisult identsed. Erinevalt EhS §-st 13 ei reguleeri
mitte „avalikult kasutatavate“, vaid „detailplaneeringukohaste“ teede ja tehnovõrkude väljaehitamist, mistõttu oli
S §-st 13 laiem. Samuti ei ole seadusandja
§-s 47 konkreetselt piiritlenud neid tehnovõrke, mille ehitamise tagamise kohustus on kohalikul omavalitsusel, mistõttu tuleb järeldada, et mõeldud oli detailplaneeringus vajalikuks peetud ja kogu planeeringuala teenindavaid tehnovõrke (vt Riigikohtu 29.10.2004 otsus nr 3-3-1-35-04). Vaidlus puudub selles, et A. P poolt taotletud tee ja drenaaž on detailplaneeringukohased rajatised, küsimus on üksnes selles, kes peaks nende rajamise tagama. Apellandi hinnangul on
§-st 47 tulenevalt nimetatud teede ja tehnovõrkude rajamise tagamise kohustus Jõelähtme vallal. Halduskohtu tõlgendus
§-le 47 oli ootamatu ja kaldub olulisel määral kõrvale seaduse sõnastusest. A. P taotleb detailplaneeringualal asuvaid krunte ühendava / teenindava tee rajamist. Tegemist on nii planeeringuala elanike kui ka teiste huvitatud isikute kasutuses oleva (s.o avalikult kasutatava) teega, millel liiklemisele ei ole seatud mingeid piiranguid. Prii tee omanik on alates 08.05.2012 MTÜ Neeme Vabatahtlik Tuletõrje Selts, kes sai tee omanikuks Jõelähtme valla algatusel ja suunamisel. Kuigi tee on avalikku kasutusse vormistamata, on see ilmselgelt avalikus kasutuses.
kehtivusajal ei olnud seejuures üldse oluline, kas tee oli avalikus kasutuses või mitte, vaid määrav oli selle ettenägemine detailplaneeringus. Halduskohus on põhjendamatult lähtunud
S §-st 13 tulenevast ideoloogiast, mis on aga põhimõtteliselt erinev. Ka senise kohtupraktika järgi pole nimetatud sätted mitte identsed, vaid üksnes sarnased. Põhjendamatu on ka halduskohtu seisukoht, et kohaldamisele kuulub 01.06.2006 jõustunud ÜVVKS § 2 lg 1, vaid lähtuda tulnuks detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud ÜVVKS § 2 lg 1 redaktsioonist. Sätte varasem sõnastus ei näinud ette, et kommunikatsioonidega varustatavaid elanikke peaks olema 50 vmt. Seetõttu on ebaõige järeldus, et kohalikul omavalitsusel puudub drenaaži rajamise tagamise kohustus ja vastav kohustus on maaomanikel, kuna PRII MAAT I detailplaneeringualas on alla 50 elaniku. Kohaliku omavalitsuse kohustuseks oli kõigi sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste rajamine ning neid loeti ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvateks, kui kohalik omavalitsus ei olnud teisiti otsustanud. Käesoleval juhul näeb detailplaneeringu lahendus pinnasevee ärajuhtimiseks ette spetsiifilise süsteemi rajamise ja ÜVVKS § 2 lg-te 1 ja 2 järgi lasus nende rajamise tagamise kohustus kohalikul omavalitsusel.
ei näinud ette detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude kvalifitseerimist avalikeks või mitteavalikeks, vaid lähtuti arusaamast, et kui kohalik omavalitsus kehtestab planeeringu, siis on kohalik omavalitsus kohustatud tagama ka planeeringukohaste teede ja 5
§-s 47 sätestatud lepingu sõlmimata jätmisega pannud ennast ise olukorda, kus tal ei ole võimalik teede ja tehnovõrkude väljaehitamist nõuda OÜ-lt Glasmir. Valla tegematajätmist ei saa heita ette A. Ple. Apellandile teadaolevalt ei ole vald senini teinud ka sisuliselt midagi, et OÜ Glasmir kehtestatud detailplaneeringus ettenähtud teed ja tehnovõrgud rajaks. A. P omandas Prii tee 2 kinnisasja 14.07.2004 müügilepingu alusel OÜ-lt Glasmir. Müüja kinnitas lepingu p-s 2.1.3, et kinnisasi piirneb avalikult kasutatava teega (faktiliselt ongi Prii tee avalikult kasutatav). Lepingu p-s 3.2.2 lepiti kokku, et müügihind sisaldab killustikkattega teed kuni Prii tee 2 kinnisasja piirini. Drenaažisüsteemi osas kokkulepped puudusid. Halduskohus ei ole piisaval määral eristanud A. P ja OÜ Glasmir vahelist õigussuhet (tsiviilõiguslikul lepingul põhinev võlasuhe) ning A. P ja Jõelähtme valla vahelist õigussuhet (avalik-õiguslik suhe detailplaneeringu alusel). Kinnistu ostu-müügilepingus ei ole reguleeritud detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude rajamist. OÜ Glasmir kohustus rajama teele kruusakatte ning teavitas apellanti, et detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kohustus on vallal. Pooled ei ole leppinud kokku, et OÜ Glasmir peaks täitma valla kohustused. A. P ei ole nõudnud midagi rohkemat, kui valla poolt
§-st 47 (ja EhS §-st 13) tulenevate kohustuste täitmist. Kuna teede ja tehnovõrkude rajamise tagamine on esmatasandil kohaliku omavalitsuse ülesanne, siis ei saa vald sellest vabaneda ilma ühtegi toimingut tegemata (s.o kohustust lepinguga huvitatud isikule üle andmata). 8. Jõelähtme Vallavalitsus vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohus on
§-s 47 sätestatut kohaldanud õigesti, selgitades, miks ei saa seda sisustada apellandi pakutud viisil. Kuna kohus nõustus üldjoontes vastustaja seisukohtadega
P jaoks üllatuslik. Riigikohtu 29.10.2004 otsusest nr 3-3-1-35-04 ei tulene, et
tuleks sisustada apellatsioonkaebuses märgitud viisil ning halduskohtu lahend on Riigikohtu seisukohtadega kooskõlas.
Muu hulgas on apellant ise viidanud selles kasutatud mõiste „tehnovõrgud“ ebaselgusele.
S § 13.
§-st 47 ei tulene kohalikule omavalitsusele kohustust tagada kruntidel mistahes objektide rajamist (nt drenaaž apellandi kinnistul). Halduskohus leidis õigesti, et kohaliku omavalitsuse kohustus on tagada ainult avalikult kasutatava tee väljaehitamine maaüksuseni. Kuna käesoleval juhul ei ole detailplaneeringuga nähtud ette avalikult kasutatavat teed, Prii tee pole avalikuks kasutuseks määratud ega avalikult kasutatav ning vastustajale ei tulene kohustusi apellandi sõlmitud lepingust kinnistu omandamiseks, puudub vallal kohustus tagada tee ehitamine maaüksuseni. Teel liiklemisele piirangute mitteseadmine ei muuda seda avalikult kasutatavaks teeks. Samuti ei tulene avalikku kasutust tee omandamisest MTÜ Neeme Vabatahtlik Tuletõrje Selts poolt, olenemata vastustaja poolt tee omandamise võimalusest informeerimisest (seejuures informeeriti teeomaniku valmisolekust tee tasuta üleandmiseks esmajärjekorras planeeringuala piirkonna külaseltsi, kes seda vastu ei võtnud). Ka
Piirkonna planeerimisel ja arendamisel puudub kohalikul omavalitsusel kindel teadmine, kas ja kui palju isikuid piirkonda elama asub ning nende maksutulud ei pruugi laekuda antud kohaliku omavalitsuse eelarvesse, 6
tõlgendamisel lähtuda eeldusest, et kohalikud omavalitsused saavad infrastruktuurile tehtavate kulutuste hüvitamiseks vahendeid täiendavatest maksulaekumistest. Drenaaži rajamine või selle tagamine ei ole vastustaja kohustus. Halduskohus ei põhjendanud seda seisukohta sisuliselt sugugi viitega ÜVVKS § 2 lg-te 1 ja 2 kehtivale sõnastusele (s.o vähemalt 50 elaniku kriteeriumile), vaid tugines asjaolule, et detailplaneeringu kehtestamise otsuses pole nähtud ette ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ega üldkasutatava vihmaveekanalisatsiooni rajamist ning drenaaži suhtes ei kuulu kohaldamisele kanalisatsiooni suhtes kehtivad nõuded. Detailplaneeringu alal puudub ka käesoleval ajal vee-ettevõtja ning tegemist ei ole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni piirkonnaga. Ka Jõelähtme Vallavolikogu 26.06.2001 otsuse nr 45 vastuvõtmise ajal kehtinud ÜVVKS § 2 lg-test 1 ja 2 ei tulenenud kohalikule omavalitsusele kohustust kõigi sademete-, drenaaživee ning muude pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitiste ehitamiseks. ÜVVKS § 2 tervikuna ei reguleerinud üldse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamise kohustust. Detailplaneeringus märgitud drenaaži rajamise või selle tagamise kohustus ei saanud vallale tuleneda ka
§-st 47, kuna drenaaž paikneb planeeringuala kruntidel ning säte reguleerib kohaliku omavalitsuse kohustusi kuni kruntideni. Halduskohus nõustus põhjendatult vastustajaga, et
kohaldamisel omab tähtsust, kas detailplaneeringukohane taristu on avalikus kasutuses või mitte. Antud juhul ei ole taristu avalikus kasutuses. Taristu avalikku kasutust ei määra see, kas taristu rajamise osas on planeeringu koostamisest huvitatud isikuga sõlmitud kokkulepe või mitte. Alusetu on väide valla tegevusetusest suhetes OÜ-ga Glasmir. Vastustaja on abistanud ja on jätkuvalt valmis abistama kinnistuomanikke suhtlemisel OÜ-ga Glasmir või tema õigusjärglastega, kuid kinnistute omandamiseks sõlmitud notariaalsetest lepingutest tulenevaid nõudeid saavad esitada siiski üksnes kinnistuomanikud. Apellant peaks oma pretensioonid adresseerima OÜle Glasmir ning vallal pole A. P ees
§-st 47 tulenevaid kohustusi. Apellant ei ole aastate jooksul pärast kinnistu omandamist vallale mingeid pöördumisi esitanud, mõistes seega isegi, et vald ei ole tema nõuete osas kohane adressaat. Sellega seoses tõusetub ka küsimus, kas haldusorgani kohustus kehtib ajas piiramatult ega ole selliste nõuete olemasolu (ja nõudeõiguse realiseerimise võimalus) seotud mingite tähtaegadega. Käesolevas asjas pole see siiski oluline, kuna vastustajal puuduvad apellandi ees
§-st 47 tulenevad kohustused. Samas ei tohiks ka haldusorgani suhtes õiguste maksmapanek toimuda ajaliselt piiramatult (seda mh olukorras, kus kinnistu müüja vastu nõuete esitamine oleks lepingu sõlmimise aega või selle tingimuste eripära arvestades perspektiivitu). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
sätestas: „Detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni ehituskrundini tagab kohalik omavalitsus enne ehitusloa andmist, kui ehitusloa taotleja ja kohalik omavalitsus ei ole kokku leppinud teisiti.“ Alates 01.01.2003 kehtiv EhS § 13 näeb ette järgmist: „Detailplaneeringukohase avalikult kasutatava tee ja üldkasutatava haljastuse, välisvalgustuse ja vihmaveekanalisatsiooni väljaehitamise kuni ehitusloale märgitud maaüksuseni tagab kohalik omavalitsus, kui kohalik 7
§-st 47 tuleneva kohaliku omavalitsuse tagamiskohustuse saab lugeda täidetuks, kui rajatised on ehituslikult lõpetatud (vt Riigikohtu 29.10.2004 otsus nr 3-3-1-35-04, p 11). Seda, et kohaliku omavalitsuse tagamiskohustus on täidetud alles siis, kui rajatis vastab detailplaneeringus ettenähtule, on märgitud ka EhS § 13 osas (vt Riigikohtu 08.01.2009 otsus nr 3-3-1-66-08, p 13).
§-s 47 või EhS §-s 13 sätestatud kokkuleppe puudumise korral tuleb eeldada, et vastavate tööde tegemise kohustus lasub kohalikul omavalitsusel (vt Riigikohtu 28.10.2010 otsus nr 3-3-1-37-10, p 12; 19.05.2010 otsus nr 3-3-1-26-10, p 14; 16.01.2007 otsus nr 3-4-1-9-06, p 33). Tallinna Ringkonnakohus on 16.01.2012 otsuses nr 3-09-1814 (p 20) märkinud, et EhS §-st 13 koostoimes KOKS § 6 lg-ga 1 võib järeldada, et kohaliku omavalitsuse kohustuseks on tagada, et elamumaad oleks varustatud juurdepääsuga avalikult kasutatavale teele, ning vajalikus ulatuses haljastuse, välisvalgustuse ja vihmakanalisatsiooni väljaehitamine elurajoonides. Niisiis piiravad uute maa-alade elamuehituseks kasutusele võtmiseks detailplaneeringute algatamist ja ehituslubade väljastamist kohaliku omavalitsuse üksuse rahalised võimalused. EhS § 13 eesmärgiks on seega võimaldada detailplaneeringu algatamist ja ehitusloa väljaandmist ka sellises olukorras, kus kohalik omavalitsus ei soovi kanda sellega kaasnevaid kulutusi EhS §-s 13 nimetatud infrastruktuuri tagamisele, kui selle kohustuse võtab endale detailplaneeringu koostamise või ehitusloa taotleja. EhS nimetatud eesmärgist tulenevalt ei saa sätet tõlgendada selliselt, et detailplaneeringu või ehitusloaga hõlmatud maaüksuse omanikul säiliks EhS § 13 alusel detailplaneeringu koostaja või ehitusloa taotlejaga sõlmitud kokkuleppele vaatamata õigus nõuda kohalikult omavalitsuselt, et viimane tagaks oma kulul EhS §-s 13 nimetatud infrastruktuuri väljaehitamise maaüksuseni. Maaüksuse igakordne omanik peab endale selgeks tegema, kuidas on selle maatüki suhtes korraldatud EhS §-s 13 nimetatud infrastruktuuri tagamine ning kohalik omavalitsus ei vastuta tema ees detailplaneeringu koostaja või ehitusloa taotleja kohustuste täitmise eest. EhS § 13 kohaselt tagab kohalik omavalitsus detailplaneeringukohase infrastruktuuri väljaehitamise juhul, kui kohalik omavalitsus ja detailplaneeringu koostamise taotleja või ehitusloa taotleja ei ole kokku leppinud teisiti. 12. Vaidlust ei ole olnud selles, et Jõelähtme valla ja OÜ Glasmir vahel ei ole
§-s 47 ega EhS §-s 13 nimetatud kokkulepet sõlmitud. Samuti ei ole käesolevas haldusasjas tegemist olukorraga, kus vaidlusalused detailplaneeringukohased infrastruktuuriobjektid ilma eelneva kokkuleppeta välja ehitanud isik nõuaks kohalikult omavalitsuselt enda poolt tehtud kulutuste hüvitamist, vaid A. P kui detailplaneeringuga hõlmatud maa-ala kinnistuomanik nõuab vastustajalt
§-st 47 / EhS §-st 13 tuleneva tagamiskohustuse täitmist ehk planeeringuala teede ja tehnovõrkude detailplaneeringus ettenähtuga vastavusse viimist mõistliku aja jooksul. Tuleb rõhutada, et nii
§-s 47 kui ka EhS §-s 13 sätestatud kokkuleppe sõlmimise puhul on tegemist olukorraga, kus kohaliku omavalitsuse üksus sõlmib planeeringu koostamisest või ehitusloa saamisest huvitatud isikuga lepingu enda seadusest tulenevate ülesannete üleandmiseks. See tähendab, et teede ja tehnovõrkude olemasolu tagamise kohustus lasub seaduse järgi n-ö vaikimisi kohalikul omavalitsusel, kuid seadus annab talle siiski võimaluse sellest lepingu sõlmimisega vabaneda. Apellant märgib õigesti, et kokkuleppe puudumisel lasub detailplaneeringus ettenähtud, kuid lõpuni väljaehitamata teede ja tehnovõrkude olemasolu tagamise kohustus seaduse alusel jätkuvalt kohalikul omavalitsusel ning asjaolust, et OÜ Glasmir on Jõelähtme valla tagamiskohustuse osaliselt ise täitnud, ei järeldu, et valla seadusest tulenev kohustus langeks ära juba enne detailplaneeringukohaste rajatiste 8
§-s 47 / EhS §-s 13 märgitud kokkulepet. Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et olemasolev Prii tee, mida on esitatud seisukohtades nimetatud killustikkattega või kruusakattega teeks, ei vasta PRII MAAT I maaüksuse detailplaneeringu seletuskirja p-s 4.4 (I kd, tl 92) märgitule, mille kohaselt on tänavad planeeritud kõvakattega. Ehituslikust seisukohast lähtudes eksisteeriks Jõelähtme vallal seetõttu endiselt kohustus tagada detailplaneeringukohaste teede lõpuniehitamine. 13. Apellandiga tuleb nõustuda selles, et
S § 13 on küll vaieldamatult sarnased sätted, reguleerides põhimõtteliselt sama omavalitsusliku ülesande (KOKS § 6 lg 3 p 1) täitmist üksnes erinevatel ajaperioodidel (vt ka Riigikohtu 16.01.2007 otsus nr 3-4-1-9-06, p-d 20 ja 31), kuid sellest ei tulene, et nimetatud sätteid peaks ilmtingimata sisustama identselt. Pole välistatud, et seadusandja lähtekohad ja eesmärgid kõnealuse kohaliku omavalitsuse ülesande sisustamisel võivad olla ajas muutunud. Samas tuleb tõdeda, et Riigikogu 8. koosseisu menetluses olnud planeerimis- ja ehitusseaduse vastuvõtmist kajastavates Riigikogu täiskogu stenogrammides (17.05.1995, 31.05.1995 ja 14.06.1995)
§-ga 47 seonduvaid kaalutlusi üksikasjalikult ei puudutata. Ehitusseaduse eelnõu (Riigikogu 9. koosseisu 805 SE) menetlusandmetest nähtuvalt lisati EhS § 13 eelnõusse Riigikogu menetluse käigus. Seetõttu puuduvad ka nimetatud eelnõu seletuskirjas vastava sätte kohta lähemad selgitused ning neid ei leia ka eelnõu üle toimunud arutelu kajastavatest Riigikogu täiskogu stenogrammidest (13.02.2002, 10.04.2002 ja 15.05.2002).
S § 13 regulatsioone on mõnevõrra analüüsitud käimasoleva ehitus- ja planeerimisõiguse kodifitseerimisprojekti raames, kuid sisuliselt on nendeski materjalides üksnes korratud kõrgema kohtu praktikas väljendatud seisukohti ning lõpptulemusena tõdetud, et seadusandja eesmärgid sätete kehtestamisel on olnud ebaselged. Samas on ka planeerimisseaduse tööprojektis siiski jätkuvalt lähtutud kehtiva EhS §-s 13 sätestatud tingimusest, et planeeringu koostamise korraldaja (s.o kohaliku omavalitsuse üksuse) ja huvitatud isiku vahel sõlmitav leping puudutab üksnes detailplaneeringukohaste avalikult kasutatavate teede ja avalikes huvides olevate tehnorajatiste ehitamise kohustuse üleandmist (vt K. Heinla jt. Ehitus- ja planeerimisõiguse üld- ja eriosa rakendusanalüüs, Tallinn 2009, p 2.5.4.1.1, lk 246-247; Planeerimisseaduse eelnõu 2013. a seletuskiri, selgitused § 121 juurde, lk 145-148 – kättesaadavad: https://ajaveeb.just.ee/planeerimisseadusjaehitusseadus/). 14. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et tõlgendades
§-s 47 sätestatud tagamiskohustuse kui KOKS § 6 lg 3 p-s 1 sätestatud omavalitsusliku ülesande ulatust koostoimes KOKS § 6 lg-ga 1 (sh valla teede ja linnatänavate korrashoiu korraldamine), tulenes
§-st 47 kohalikule omavalitsusele sarnaselt kehtiva EhS §-le 13 kohustus tagada üksnes detailplaneeringukohase avalikult kasutatava taristu väljaehitamine (vrd lahend nr 3-4-1-9-06, p 33). Apellandi väide, et
S §-ga 13 võrreldes põhimõtteliselt erinev, on üksnes oletuslik. Tõlgendus, mille kohaselt oleks kohalikul omavalitsusel seadusest tulenev kohustus rajada avalikest vahenditest ka detailplaneeringus ettenähtud erateid ja erahuvides olevaid tehnovõrke, oleks ilmselgelt ebamõistlik. Puudub alus väita, et kuivõrd Jõelähtme vald ei sõlminud OÜ-ga Glasmir
§s 47 sätestatud kokkulepet, pidas vastustaja järelikult detailplaneeringukohaseid teid ja tehnovõrke avalikult kasutatavateks ning tunnistas oma kohustust need välja ehitada. Olukorras, kus tee ehitamine on nähtud ette detailplaneeringuga hõlmatud maaüksuse siseselt, tuleb teistsuguse kokkuleppeta eeldada, et ehitatav tee on eratee (sellele viitavad üheselt ka detailplaneeringu seletuskirja p-d 3.6 ja 4.4 ning planeeringu detailplaan, millest nähtuvalt on 9
S §-st 13) ei piiritlenud konkreetselt, milliste tehnovõrkude väljaehitamise tagamise kohustus kohalikul omavalitsusel lasub. Kuivõrd A. P on kaebuses vaidlustanud üksnes vastustaja keeldumise teede ja drenaaži (vihmaveekanalisatsiooni) väljaehitamise tagamisest, puudub käesolevas asjas vajadus tehnovõrkude mõiste igakülgseks määratlemiseks, vaid piisab hinnangu andmisest vaidlusalusele drenaažisüsteemile. Ringkonnakohus leiab, et olenemata sellest, kas drenaažisüsteemi (kuivendussüsteemi) saab pidada vihmaveekanalisatsiooniks või mitte, on iseloomult tegemist tehnovõrguga, mille suhtes
§-s 47 sätestatud kohaliku omavalitsuse tagamiskohustuse esinemist ei ole võimalik välistada. Detailplaneeringukohase drenaaži vihmaveekanalisatsioonina määratlemise küsimus oleks oluline vaid juhul, kui vaidluse lahendamisel oleks asjassepuutuvaks normiks EhS § 13. Viited ÜVVKS-le ei ole asjassepuutuvad, kuivõrd nimetatud seadusest ei tulene kohaliku omavalitsuse üksusele kohustust konkreetsel alal ühisveevärk ja -kanalisatsioon tagada, ammugi mitte omal kulul välja ehitada (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.01.2012 otsus nr 3-09-1814, p 13). Olenemata sellest, et kõnealune drenaaž võib iseenesest olla
§-s 47 nimetatud tehnovõrguks, sõltub kohaliku omavalitsuse tagamiskohustuse olemasolu eespool
§-le 47 antud tõlgendust arvestades ka sellest, kas tegemist on avalikes huvides väljaehitatava rajatisega. Samuti on
§-s 47 sätestatud tagamiskohustuse ulatus ruumiliselt piiratud ehituskruntidest väljapoole jääva alaga. Kuna käesoleval juhul nähtub nii planeeringu detailplaanist (I kd, tl 98) kui ka tehnovõrkude plaanist (I kd, tl 98), et kõnealune drenaaž paikneb vähemasti A. P kinnistuga seonduvas osas tervikuna ehituskruntidel (sh Prii tee 2), ei saa Jõelähtme vallal juba ainuüksi sellest asjaolust tulenevalt olla
§-st 47 tuleneva tagamiskohustuse ulatus, ei saa olla tegemist kohaliku omavalitsuse igapäevase põhitegevuse raamest väljuva vaidlusega (vt Riigikohtu 21.06.2012 otsus nr 3-3-1-26-12, p 30). Sellest tulenevalt jäävad ka vastustaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi Ruth Plaks Virgo Saarmets 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.