3-11-462/52

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

1. detsember 2013, Tartu 3-11-462 Haldusasi Dmitri Ignatjevi kaebus Tallinna Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Halduskohtu
2. märtsi
3. a otsus Dmitri Ignatjevi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Dmitri Ignatjev Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON
4. Rahuldada apellatsioonkaebus.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu
6. märtsi
7. a otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks samale halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega
8. jaanuar 2014). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Pärast kohtueelses menetluses kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmist esitas Dmitri Ignatjev halduskohtule kaebuse, milles väitis, et
10. detsembril 2009 oli ta Tallinna Vanglas duši all, kus kohe duši võtmise alguses kuum vesi suleti. Duširuumi aknas oli auk, väljas oli -20 kraadi, kaebaja külmetus ning tal tekkis köha, nohu, tugev peavalu ja väga tugev valu kõrvades. Selle tõttu ta piinles ning tema kõrvakuulmine halvenes. Sellega seoses nõudis ta talle tekitatud kahju hüvitamist, hüvitise lõplikuks summaks jäi 7000 eurot.
11. Tartu Halduskohtu otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel. 2.
12. Kaebaja tervisekaardi väljavõttes on fikseeritud kaebaja haigestumine alates
13. jaanuarist
14. 2.
15. Vangla vastuse kohaselt on duši all käimiseks ette nähtud 15-20 minutit ning veevarustuse sulgemine toimub üksnes juhul, kui kinnipeetavad kalduvad ajakavast kõrvale ega allu korraldustele. Vangla kinnitusel ei leidnud kinnitust veevarustuse rikke esinemine vaidlusalusel ajal. Seetõttu nõustus kohus vastustajaga, et pole usutav, et kohe duši alla saabumisel veevarustus kinni keerati. 2.
16. Samuti ei tuvastanud kohus, et pesemisruumi aken oleks olnud katki. Pole usutav, et katkise akna korral poleks kinnipeetavad vanglat teavitanud. 2.
17. Pole tõendatud, et kaebaja haigestus ja tema kuulmine halvenes vangla süül, kuna tervisekaardi sissekannetest nähtuvalt esines kaebajal kuulmisprobleeme juba enne vanglasse saabumist. Kaebaja haigestumine võis olla tingitud juba enne Tallinna Vanglasse saabumist omandatud külmetusest või viirushaigusest. Seega ei ole tõendatud Tallinna Vangla õigusvastane tegevus. 2.
18. Pärast Tallinna Vanglas viibimist viidi kaebaja
19. oktoobril 2010 Viru Vanglasse, kus ta kinnitas, et tal tervisealaseid kaebuseid pole ning meditsiiniosakond hindas tema seisundi stabiilseks. Kaebuse seoses vaidlusaluse intsidendiga esitas ta
20. veebruaril
21. Seega on kaebaja seisukohad kohtumenetluses vastuolus tema enda
22. oktoobri
23. a seisukohaga, kus ta kinnitas, et tal tervise osas kaebusi pole. 2.
24. Seega on tuvastatud küll kaebaja haigestumine, kuid ei ole kindlaks tehtud kaebaja kõrvakuulmise püsiv halvenemine. Tuvastatud pole Tallinna Vangla tegevuse õigusvastasust ega põhjuslikku seost vangla tegevuse ja kaebaja haigestumise vahel. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
25. D. Ignatjevi apellatsioonkaebuses vaidlustatakse halduskohtu otsus järgmistel põhjendustel: 3.
26. Halduskohus ei kuulanud üle tunnistajaid, kes olid kaebajaga ühes kambris ja käisid koos temaga duši all. 3.
27. Kohus ei arvestanud, et vanglas ei võimaldatud talle perioodil
28. detsember 2009 -
29. jaanuar 2010 koheselt arstiabi. 3.
30. Lasnamäe Medicum AS arst, kes kaebajat
31. veebruaril 2010 ravis, teatas kaebajale, et tema suhtes tuleb läbi viia kuulmise diagnostika ja määrata ravi. Kaebaja ütles seda ka Tallinna vangla arstile, kuid viimane vastas, et diagnostikat ja ravi läbi ei viida. 3.
32. Kaebaja ütles Viru Vanglas meditsiinitöötajale, et kuuleb halvasti. 3.
33. Kohus ei arvestanud, et Tallinna Vanglas oli tol perioodil oht haigestuda viirusesse A(H1N1), samuti ei ravitud kaebajal koheselt haimoriiti. 3.
34. Kaebaja selgitas kohtus, et duširuumi aknas oli puudu 2 klaasplokki ja see auk täitis tõenäoliselt ventilatsiooni otstarvet. 3.
35. Tallinna Vanglasse saabumisel haigestus koos kaebajaga 4 kinnipeetavat 6-st, mis näitab, et haigestumine toimus vanglas. Apellatsioonkaebuses taotletakse kaebaja kambrikaaslaste ülekuulamist tunnistajatena ning ekspertiisi läbiviimist.
36. Tallinna Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel: 4.
37. Kaebaja ei taotlenud tunnistajate ülekuulamist halduskohtus. 4.
38. See, et koos kaebajaga haigestus kokku 4 kinnipeetavat, ei välista, et neil võis esineda külmetus või viirushaigus juba enne vanglasse saabumist. 4.
39. Tõendatud pole, et kaebaja haigestus ja et tema kuulmine halvenes vangla süül. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
40. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 2
41. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaebaja on esitanud apellatsioonimenetluses hulgaliselt väiteid, mis ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjassepuutuvad. Halduskohtule esitatud kaebuses toodud asjaolude kirjeldusest ja selles esitatud nõudest (tl 5) ning kaebuse täpsustusest (tl 29) on väljaloetav vaid see, et kui kaebaja oli
42. detsembril 2009 duši all, katkestati pärast pesema asumist kuuma vee vool. Samuti oli duširuumis katkine aken. Selle tõttu sai kaebaja külma ja haigestus. Samuti väidab kaebaja, et talle ei võimaldatud tema palvest hoolimata õigeaegset arstiabi. Kahju hüvitamist soovis kaebaja seetõttu, et eelkirjeldatud olukord tekitas talle tugevaid valusid ja piinu ning samuti halvenes tema kuulmine. Selle vaidluse raames ei ole asjassepuutuvad apellatsioonkaebuses välja toodud väited, nagu ei oleks hoolimata Lasnamäe Medicum AS arsti seisukohast kaebajat
43. a veebruaris ravitud või et Tallinna vanglas oli tol perioodil oht haigestuda ka viirusesse A(H1N1). HKMS § 180 lg 1, § 182 lg 1 p 5 ja § 197 lg 1 järgi saab apellatsioonimenetlus vaidlustada ja kontrollida vaid halduskohtu otsust. See tähendab, et apellatsioonimenetluses saab tõstatada ainult küsimusi, mis olid vaidluse esemeks esimese astme kohtu menetluses. Apellatsioonimenetluses ei saa hakata hüvitisenõuet põhjendama uue nõude alusega (HKMS § 41 lg 2), mis ei olnud kahju hüvitamise nõude aluseks esimese astme kohtus. Ringkonnakohus ei saa selliste uute nõude aluste suhtes seisukohta võtta, kuna siis ei kontrolliks ringkonnakohus enam halduskohtu otsust, vaid lahendaks kahju hüvitamise nõuet selles osas esmakordselt esimese astme kohtuna.
44. Kuid õige on aga apellatsioonkaebuse etteheide, et halduskohus pole võtnud seisukohta küsimuses, kas kaebajale võimaldati arstiabi õigeaegselt. Sisuliselt on halduskohus võimaliku kahjuna käsitanud üksnes kaebaja kuulmise võimalikku langust. Samas on kaebaja nii kaebuses (tl 5) kui selle täpsustuses (tl 29) toonud kahju tekitamise ühe alusena välja selle, et talle ei võimaldatud koheselt pärast haigeksjäämist arstiabi ning et ta oli seetõttu sunnitud piinlema ja kogema tugevaid valusid. Selles küsimuses pole halduskohus üldse seisukohta võtnud. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt vangistusseaduse § 52 lg-st 2, § 53 lg-st 1 ja 2 on arst kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid võimaluste piires, suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde ning samuti on vangla kohustatud tagama ööpäevaringse vältimatu abi kättesaadavuse. Neist normidest tuleneb vangla kohustus võimaldada kinnipeetavale vajadusel kokkusaamine arstiga. Ehkki vaidlus arsti otsustuste üle ning tervishoiuteenuse kvaliteedi üle ei kuulu halduskohtu pädevusse, tuleneb viidatud normidest siiski vangla avalik-õiguslik kohustus tagada kinnipeetavale vajadusel arstiga kohtumine, ning selle kohustuse täitmise üle käiv vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse (vt RKHKo 3-3-1-53-10, p 10). Halduskohus ei ole kontrollinud, kas kaebaja suhtes jäeti see kohustus täitmata ja kas sellega võidi kaebajale kahju tekitada. Seega on halduskohus jätnud sisuliselt ühe osa kaebusest lahendamata.
45. Ringkonnakohtu hinnangul pole halduskohus vajalikku põhjalikkusega lahendanud ka ülejäänud asjas tähtsust omavaid küsimusi.
46. Küsimuse, kas dušist tuli kuuma vett vajaliku aja jooksul ja kas aken oli katki või mitte, on halduskohus lahendanud sisuliselt üksnes menetlusosaliste väidete põhjal. Kohus ei ole pööranud tähelepanu HKMS §-s 59 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormuse regulatsioonile ega Riigikohtu juhistele sarnases situatsioonis toimimiseks (nt RKHKo 3-3-1-14-10, p 10 koos sealsete viidetega). Vastavalt ei ole kohus järginud ka uurimisprintsiipi ega üritanudki hankida tõendeid, mis võiksid neis küsimustes selgust tuua. 3 Enamgi veel, halduskohus on jätnud täielikult tähelepanuta kaebaja taotluse, milles on taotletud tunnistajate ülekuulamist (tl 29). Ekslik on vastustaja poolt apellatsioonimenetluses esitatud seisukoht, nagu ei oleks kaebaja tunnistajate ülekuulamist halduskohtumenetluses taotlenud. Kaebaja on seda taotlenud on juba halduskohtus (tl 29). Tunnistajate ülekuulamine võib ringkonnakohtu hinnangul aidata selgitada seda, kas kuuma vee katkestus leidis aset ning kas aken oli katki.
47. Samuti on halduskohus otsuses leidnud, et kaebaja kuulmise püsiv halvenemine ei ole tuvastatud (p 12). Samas ei nähtu otsusest, millest kohus sellise järelduse tegi, kuna kohtuotsuse põhjendustes ei seadnud kohus eelnevalt kaebaja kuulmise vähenemist kahtluse alla. Kohtuotsus on selles osas vastuoluline. Ka vastustaja vastuses ei ole vaidlustatud meditsiinitöötajate poolt märgitud anamneese, mille kohaselt on kaebaja kuulmine halb. Seega kui halduskohus leidis, et kaebaja kuulmine ei ole halb, oleks ta pidanud põhjendama, mille põhjal ta selle järelduse tegi. Ringkonnakohus märgib, et eelduslikult on isiku kuulmist võimalik kontrollida ja hinnata, kas see on langenud või mitte. Kui vastustaja peaks tõepoolest kaebaja kuulmise languse kahtluse alla seadma või kohus ise selles kahtlema, on võimalik selles osas määrata ekspertiis. Ringkonnakohus selgitab siinkohal ka, et asjaolu, et kaebaja hiljem Viru Vanglasse saabudes oma tervise üle ei kurtnud, ei tähenda, et ta kuulmine poleks halvenenud. D. Ignatjev on apellatsioonkaebuses selgitanud, et nõrka kuulmist ei loetud tema vastuvõtmisel Viru Vanglasse terviseprobleemiks ning selle kohta eraldi märget ei tehtud.
48. Lisaks leidis halduskohus, et haigestumine ja kuulmise halvenemine vangla süül ei ole tõendatud, kuna kaebajal esines kuulmisprobleeme juba varem ning haigestumine võis olla tingitud juba enne vanglasse jõudmist saadud külmetusest või viirushaigusest. Ringkonnakohus osundab kõigepealt, et asjaolu, et isikul esinesid varem kuulmisprobleemid, ei tähenda, et tema kuulmine ei võiks veelgi halveneda. Ka arst on kaebaja kohta
49. veebruaril 2010 märkinud, et "kaebused: halb kuulmine lapsepõlvest, viimasel ajal kuuleb veel halvemini." Halduskohus ei ole võtnud seisukohta küsimuses, kas kirjeldus "viimasel ajal kuuleb veel halvemini" ei viita sellele, et kaebaja kuulmine muutus halvemaks just
50. aasta alguses. Halduskohtu seisukoht, et kaebaja haigestumine võis olla tingitud enne vanglasse jõudmist saadud külmetusest või nakkusest lähtub eeldusest, et sooja vee katkestust ei toimunud ning duširuumi aken oli terve. Kuna ringkonnakohtu leidis eelnevalt, et halduskohus ei ole neis küsimustes piisavalt tõendeid kogunud, siis ei ole veenev ka seisukoht, et kaebaja sai külmetuse või nakkuse enne Tallinna Vanglasse saabumist.
51. Ekspertiisi määramine võib olla vajalik ka küsimuses, kas kaebajal
52. aastal diagnoositud tervisehäired võisid põhjustada kuulmise languse. Seetõttu võib juhul, kui selgub, et kaebaja kirjeldatud rikkumised (vee kinnikeeramine ja katkine aken) leiavad kinnitust, ning välistada ei saa põhjuslikku seost nende rikkumiste ja kaebaja haigestumise vahel, ja samuti leiab tõendamist, et kaebaja kuulmine on halvenenud, osutuda vajalikuks ka meditsiinilise ekspertiisi määramine, tegemaks kindlaks, kas vangla tegevuse tõttu haigestumine võis põhjustada kaebajal kuulmise languse. Sisuliselt on ekspertiisi määramist taotlenud ka kaebaja ise (tl 98) ning halduskohus pole selles osas seisukohta võtnud.
53. Kokkuvõtvalt nendib ringkonnakohus, et halduskohus on jätnud osa kaebusest lahendamata. Samuti ei ole kohus kaebuse lahendamisel järginud uurimisprintsiipi ega juhtinud menetlusosaliste tähelepanu täiendavate tõendite esitamise vajadusele, samuti pole ta neid 4 kogunud oma algatusel. Lahendamata on jäänud kaebaja taotlus tunnistajate ülekuulamiseks. Välistatud ei ole ka ekspertiisi korraldamise vajadus. Tuvastamata on asja lahendamiseks vajalikud asjaolud. Sellises olukorras ei pea ringkonnakohus võimalikuks asjas ise uut otsust teha. See tähendaks, et ringkonnakohus peaks tegema kõik menetlustoimingud, mida oleks pidanud tegema halduskohus, ning samuti lahendama esimesena küsimusi, mida halduskohus pole üldse lahendanud. See ei oleks kooskõlas kohtumenetluse kolmeastmelisuse põhimõttega. Seetõttu tuleb halduskohtu otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks.
54. Kuna asi saadetakse uueks läbivaatamiseks halduskohtule, ei võta ringkonnakohus seisukohta apellatsioonkaebusega koos esitatud dokumentide osas. Nende asjakohasuse ja vajalikkuse üle saab otsustada halduskohus asja uuel lahendamisel. Maili Lokk Agu Timmi 5 Einar Vene