Obsah (8)

§ 200§ 199§ 331§ 65§ 391§ 209§ 310§ 344

1-12-4581 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. septembril 2012, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-4581 (11240105748) Kohtukoosseis Eesistuja: ko

§ 200

lg 2 p 4, 7, 9, 10 järgi, Sergey Erokhini süüdistuses

§ 199

lg 1, § 209 lg 2 p 1, § 200 lg 2 p 7, 9, 10 järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri Konstantin Rostovtsev Süüdistatav Aleksei Kjuršin ringkonnaprokurör Elukoht Xxx, registreeritud aadressil Xxx, isikukood 38304302256, ilma kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemalt kriminaalkorras karistatud 8-l korral, neist viimane: - 28.03.2008 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt

§ 331

järgi,

§ 65lg 2 alusel vangistusega 1 aasta, 5 kuud ja 2 päeva.

Tõkend- vahistamine. Vahistamise algus 23.11.2011. Kaitsja Süüdistatav Vandeadvokaat Sergei Politšev Sergey Erokhin 1 1-12-4581 Elukoht Xxx, registreeritud aadressil Xxx, isikukood 37512032235, VF kodanik, keskeriharidus, emakeel- vene keel, töökoht Xxx. Varasem karistatus: - 24.12.2011 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 391lg 1 järgi rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, summas 312 eurot.

Tõkend- elukohast lahkumise keeld alates 16.11.2011 Kaitsja Vandeadvokaat Vladimir Rogulski Kohtuistungi toimumise ajad 21.06.2012; 22.06.2012; 17.08.2012; 23.08.2012. 25.06.2012; 16.08.2012; RESOLUTSIOON Mõista Aleksei Kjuršin

§ 200lg 2 p 4,7,9,10 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Kr

MS § 314 p 6 ja riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt on Aleksei Kjuršinil õigus taotleda hüvitist ajavahemikul 23.11.2011-18.09.2012, st 9 (üheksa) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva, alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest. Aleksei Kjuršini suhtes valitud tõkend – vahistamine - tühistada ja vabastada ta kohtusaalis vahi alt. Mõista Sergei Erokhin

§ 200lg 2 p 7,9,10 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

Mõista Sergei Erokhin

§ 209lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks.

Mõista Sergei Erokhin

§ 199lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks. Kr

MS § 314 p 6 ja riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 2 lg 2 kohaselt on Sergei Erokhinil õigus taotleda hüvitist ajavahemikul 14.11.2011-16.11.2011, st 3 (kolm) päeva, alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest. Sergei Erokhini suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 310

lg 2 alusel jätta Xxxi tsiviilhagi summas 18061,80 eurot ja Xxxi tsiviilhagi summas 736,50 eurot läbi vaatamata. Asitõendid: DVD-plaat „Olimpic“ kasiinost ja CD-plaat „Araxes“ kauplusest – jätta kriminaaltoimikusse; nööridega mustad nahksaapad; inglise käerauad ilma võtmeta, mis asuvad hoiul Politsei- ja Piirivalveameti Narva politseijaoskonnas – tagastada Sergei Erokhinile kohtuotsuse jõustumisel; 2 1-12-4581 kapuutsiga ja voodriga tõmblukuga sügisjope, mustad kunstnahast valmistatud sügissaapad, hallid spordipüksid, mustast ja hallist nahast valmistatud tossud nööridega - tagastada Aleksei Kjuršinile kohtuotsuse jõustumisel; tõmblukuga talvemantel kapuutsiga, horisontaalsete triipudega sviiter, püksid tagastada Xxxile kohtuotsuse jõustumisel; tõmblukuga sviiter horisontaalsete must-valgete triipudega, pruuni-valge puuvillane Tsärk, klassikalised tumesinised meeste teksapüksid, nööpidega must nahkmantel tagastada Xxxile kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 181 lg 1 alusel jätta kriminaalmenetluse kulud - kaitsja Sergei Politševi poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 405 (nelisada viis) eurot 77 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Sergei Politševi poolt 21.05.2012 eelistungil osutatud õigusabi eest 289 (kakssada kaheksakümmend üheksa) eurot 51 senti, kaitsja Sergei Politševi poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest 374 (kolmsada seitsekümmend neli) eurot 13 senti, kaitsja Sergei Politševi poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest 616 (kuussada kuusteist) eurot 32 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 294 (kakssada üheksakümmend neli) eurot 2 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 45 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt 21.05.2012 eelistungil osutatud õigusabi eest 249 (kakssada nelikümmend üheksa) eurot 60 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest 326 (kolmsada kakskümmend kuus) eurot 40 senti, kaitsja Vladimir Rogulski poolt kohtuistungil osutatud õigusabi eest 403 (nelisada kolm) eurot 20 senti, ekspertiiside tegemise eest 4454 (neli tuhat nelisada viiskümmend neli) eurot, riigi kanda. Kannatanute Xxxi ja Xxxi lepingulise esindaja kulud 850 (kaheksasada viiskümmend) eurot jätta kannatanute endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 19. septembrist 2012. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA 1. Süüdistuse sisu 1.1 Aleksei Kjuršinit süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes Narva Linnakohtu 07.09.2005.a. otsusega mõisteti

§ 200lg 1 järgi süüdi, 11.11.2011.a.

kell 20.34, varjates nägu maskiga, viibides hoones aadressil: Xxx, tegutsedes koos Sergey Erokhiniga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, tungis kallale töölt koju naasvale Xxx ja Xxxidele, lõi rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha, tekitades viimastele lühiajalised tervisekahjustused, ning omastas kannatanutele kuuluva meeste koti maksumusega 50 eurot, milles olid: 3 1-12-4581 portmonee maksumusega 20 eurot koos sularahaga summas 200 eurot; elamisluba, pangakaart ja juhiluba Xxxi nimele, erinevate kaupluste ja Narva toidukaubabaasi kliendikaardid; - mobiiltelefoni Nokia 6630 maksumusega 200 eurot; - mobiiltelefoni HTC HD2 maksumusega 540 eurot; - mobiiltelefoni Nokia maksumusega 30 eurot, koos selle juurde kuuluva tagavara akumulaatoriga BL-C5 maksumusega 15 eurot; - mobiiltelefoni vutlari, milles olid eurosendid summas 30 eurot; - kaks auto Mercedes E200 võtit, millest ühe taastamiskulu oli 260 eurot; - Xxx tellimustööna valmistatud 55 cm pikkuse kuldketi Bismark kaaluga umbes 15,6 grammi, maksumusega 390 eurot; - kullast pitsatsõrmuse kaaluga umbes 7 grammi, maksumusega 280 eurot; - kuldsõrmuse kaaluga umbes 3 grammi, maksumusega 120 eurot; - kullast keharõnga kaaluga 2 grammi, maksumusega 80 eurot; - digitaalse juveliirikaalu maksumusega 30 eurot; - välise kõvaketta 40 GB maksumusega 60 eurot; - neli erineva mahuga mälukaarti Micro SD kogumaksumusega 100 eurot; - prillid koos prillitoosiga, maksumusega 300 eurot; - naiste käekoti maksumusega 32 eurot, milles olid: rahakott maksumusega 20 eurot koos sularahaga summas 130 euro; ID kaardid Xxxi, Xxx ja Xxxi nimele, materiaalset väärtust mitteomav Swedbank´i kaart Xxx nimele; kolm Swedbank´i kaarti Xxxi nimele, internetipanga paroolid; kaardid pangaarvete numbritega; visiitkaardid, Xxx miniikoon, 2011.a. kalender; linnaraamatukogu lugejakaart Xxxi nimele, tšekid; küüneviil maksumusega 4 eurot; - mälupulk 4GB maksumusega 26 eurot; - mälupulk 4 GB maksumusega 15 eurot; - firma Zinger maniküürkäärid maksumusega 20 eurot; - märkmik maksumusega 5 eurot; - neli võtmekimpu, mille taastamiskulud kokku olid 200 eurot; - mikrofon – kõrvaklapp maksumusega 30 eurot; - tualettvee Avon flakoon maksumusega 12 eurot; - ripsmetušš Maxfactor maksumusega 15 eurot, - Valgevenes toodetud huulevärv maksumusega 8 eurot; - raamatpeegel maksumusega 5 eurot; - plaaster ja tabletid, mis ei omanud materiaalset väärtust. Kasutades Xxxilt ära võetud võtmeid tungis töökotta, kust varastas: - 30,45 grammi kuldesemeid, mis kuuluvad Xxxe, Xxxle ja Xxxle, mis olid parandusse antud hinnaga 70 eurot 1 grammi eest kogumaksumusega 2131,50 eurot; - kuldsõrmuse maksumusega 535,50 eurot, mis oli parandusse antud Xxx poolt; - 108,50 grammi kullamurdu, mis oli vastu võetud klientidelt ehete valmistamiseks hinnaga 25 eurot 1 grammi eest kogumaksumusega 2712,50 eurot; - 2,7 grammi hambakulda, mis oli antud Xxx poolt uue ehte valmistamiseks hinnaga 34,44 eurot 1 grammi eest kogumaksumusega 92,99 eurot; - 43,3 grammi hõbedat, mis oli antud Xxx poolt puhastamiseks hinnaga 5 eurot 1 grammi eest kogumaksumusega 216,50 eurot; - 30 grammi kuldehteid (kõrvarõngaid, sõrmuseid, ripatseid), mis olid valmistatud 585 proovi kullast hinnaga 70 eurot 1 grammi eest kogumaksumusega 2100 eurot; - valgest ja kollasest kullast kuldsõrmuse „ Šahinna“ kaaluga 8 grammi, hinnaga 70 eurot 1 grammi eest kogumaksumusega 560 eurot; 4 1-12-4581 - kuldkõrvarõngad-rõngad kaaluga 2,7 grammi hinnaga 70 eurot 1 grammi eest, kogumaksumusega 189 eurot; - kuldkõrvarõngad kaaluga 5,6 grammi inglise lukuga ja rubiiniga, hinnaga 70 eurot 1 grammi eest kogumaksumusega 392 eurot; - 30 grammi kullamurdu hinnaga 25 eurot 1 grammi eest kogumaksumusega 750 eurot; - kilekoti vääris – ja poolvääriskividega kogumaksumusega 5270 eurot; - kullast laulatussõrmuse kaaluga 6,5 grammi maksumusega 100 eurot, - prillid maksumusega 300 eurot; - noa maksumusega 250 eurot, millega tekitas Xxx ja Xxxile varalist kahju üldsummas 18968,49 eurot. Seega A.Kjuršin, olles isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani oma tegudega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis, sissetungimisega ja näo varjamisega maskiga, s.t.

§ 200lg 2 p 4, 7, 9, 10 ettenähtud kuriteo.

1.2.1 Sergey Erokhinit süüdistatakse selles, et tema 2011.a märtsis (täpne kuupäev ja aeg on uurimise käigus tuvastamata), olles korteris aadressil: Xxx, tegutsedes võõra vara äravõtmise eesmärgil, vaba juurdepääsu teel varastas Xxxile kuuluva briljandiga laulatussõrmuse maksumusega 400 eurot. Oma tegudega S.Erokhin pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.t.

§ 199lg 1 ettenähtud kuriteo.

1.2.2 Taas tema, 2011.a märtsi lõpus - aprillis (täpne kuupäev ja aeg on uurimise käigus tuvastamata), olles xx xxx juures, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, 100 grammi kulla müümise ettekäändel, sai Xxxi käest raha summas 400 eurot, mille omastas, toomata selle eest kulda. Seega S.Erokhin, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, oma tegudega pani toime varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel, s.t.

§ 209lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo.

1.2.3 Taas tema, 11.11.2011.a. kell 20.34, varjates nägu maskiga, viibides hoones aadressil: Xxx, tegutsedes koos Aleksei Kjuršiniga võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, tungis kallale töölt koju naasvale Xxx ja Xxxidele, lõi rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha, tekitades viimastele lühiajalised tervisekahjustused, ning omastas kannatanutele kuuluva meeste koti maksumusega 50 eurot, milles olid: portmonee maksumusega 20 eurot koos sularahaga summas 200 eurot; elamisluba, pangakaart ja juhiluba Xxxi nimele, erinevate kaupluste ja Narva toidukaubabaasi kliendikaardid; - mobiiltelefoni Nokia 6630 maksumusega 200 eurot; - mobiiltelefoni HTC HD2 maksumusega 540 eurot; - mobiiltelefoni Nokia maksumusega 30 eurot, koos selle juurde kuuluva tagavara akumulaatoriga BL-C5 maksumusega 15 eurot; - mobiiltelefoni vutlari, milles olid eurosendid summas 30 eurot; - kaks auto Mercedes E200 võtit, millest ühe taastamiskulu oli 260 eurot; - Xxx tellimustööna valmistatud 55 cm pikkuse kuldketi Bismark kaaluga umbes 15,6 grammi, maksumusega 390 eurot; - kullast pitsatsõrmuse kaaluga umbes 7 grammi, maksumusega 280 eurot; - kuldsõrmuse kaaluga umbes 3 grammi, maksumusega 120 eurot; - kullast keharõnga kaaluga 2 grammi, maksumusega 80 eurot; 5 1-12-4581 - digitaalse juveliirikaalu maksumusega 30 eurot; - välise kõvaketta 40 GB maksumusega 60 eurot; - neli erineva mahuga mälukaarti Micro SD kogumaksumusega 100 eurot; - prillid koos prillitoosiga, maksumusega 300 eurot; - naiste käekoti maksumusega 32 eurot, milles olid: rahakott maksumusega 20 eurot koos sularahaga summas 130 euro; ID kaardid Xxxi, Xxx ja Xxxi nimele, materiaalset väärtust mitteomav Swedbank´i kaart Xxx nimele; kolm Swedbank´i kaarti Xxxi nimele, internetipanga paroolid; kaardid pangaarvete numbritega; visiitkaardid, Xxxminiikoon, 2011.a. kalender; linnaraamatukogu lugejakaart Xxxi nimele, tšekid; küüneviil maksumusega 4 eurot; - mälupulk 4GB maksumusega 26 eurot; - mälupulk 4 GB maksumusega 15 eurot; - firma Zinger maniküürkäärid maksumusega 20 eurot; - märkmik maksumusega 5 eurot; - neli võtmekimpu, mille taastamiskulud kokku olid 200 eurot; - mikrofon – kõrvaklapp maksumusega 30 eurot; - tualettvee Avon flakoon maksumusega 12 eurot; - ripsmetušš Maxfactor maksumusega 15 eurot, - Valgevenes toodetud huulevärv maksumusega 8 eurot; - raamatpeegel maksumusega 5 eurot; - plaaster ja tabletid, mis ei omanud materiaalset väärtust. Kasutades Xxxilt ära võetud võtmeid tungis töökotta, kust varastas: - 30,45 grammi kuldesemeid, mis kuuluvad Xxxe, Xxxle ja Xxxle, mis olid parandusse antud hinnaga 70 eurot 1 grammi eest kogumaksumusega 2131,50 eurot; - kuldsõrmuse maksumusega 535,50 eurot, mis oli parandusse antud Xxx poolt; - 108,50 grammi kullamurdu, mis oli vastu võetud klientidelt ehete valmistamiseks hinnaga 25 eurot 1 grammi eest kogumaksumusega 2712,50 eurot; - 2,7 grammi hambakulda, mis oli antud Xxx poolt uue ehte valmistamiseks hinnaga 34,44 eurot 1 grammi eest kogumaksumusega 92,99 eurot; - 43,3 grammi hõbedat, mis oli antud Xxx poolt puhastamiseks hinnaga 5 eurot 1 grammi eest kogumaksumusega 216,50 eurot; - 30 grammi kuldehteid (kõrvarõngaid, sõrmuseid, ripatseid), mis olid valmistatud 585 proovi kullast hinnaga 70 eurot 1 grammi eest kogumaksumusega 2100 eurot; - valgest ja kollasest kullast kuldsõrmuse „ Šahinna“ kaaluga 8 grammi, hinnaga 70 eurot 1 grammi eest kogumaksumusega 560 eurot; - kuldkõrvarõngad-rõngad kaaluga 2,7 grammi hinnaga 70 eurot 1 grammi eest, kogumaksumusega 189 eurot; - kuldkõrvarõngad kaaluga 5,6 grammi inglise lukuga ja rubiiniga, hinnaga 70 eurot 1 grammi eest kogumaksumusega 392 eurot; - 30 grammi kullamurdu hinnaga 25 eurot 1 grammi eest kogumaksumusega 750 eurot; - kilekoti vääris – ja poolvääriskividega kogumaksumusega 5270 eurot; - kullast laulatussõrmuse kaaluga 6,5 grammi maksumusega 100 eurot, - prillid maksumusega 300 eurot; - noa maksumusega 250 eurot, millega tekitas Xxx ja Xxxile varalist kahju üldsummas 18968,49 eurot. Oma tegudega S.Erokhin pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, vägivallaga, isikute grupis, sissetungimisega ja näo varjamisega maskiga, s.t.

§ 200lg 2 p 7, 9, 10 ettenähtud kuriteo.

1. Kohtuistungil uuritud tõendid 6 1-12-4581 2.1 Kannatanute ütlused: Xxx andis 21.06.2012 kohtus ütlusi, et Erokhiniga olid lähedastes suhetes, sõbrustasid perekonniti, aga Kjuršinit on vaid näinud. Kannatanu tegeleb juveelitöödega ning tema töökoht asub Xxx ning vastuvõtu koht on ka aadressil Viru
2. Erohkint tunneb umbes 2 ja pool aastat. Kjuršiniga ei suhelnud, kuid on teda mitmel korral näinud koos Erokhiniga. Süüdistuses kirjeldatud 11.11.2011 toimunud röövi kohta ütles Xxx, et eelmisel aastal
3. novembril oli ta oma töökojas, kell 6 õhtul tuli sinna ka tema naine, kes istus tema juures pikka aega, ootas millal ta tööd lõpetas. Kell 8.30 pani töökoja lukku, Xxx läks ees ja tal võttis natuke aega ukse lukku panemine. Enne väljumist käis tualetis ja siis väljus. Seal on topeltuks, avas esimese ukse ja nägi, et Xxx seisab välisukse juures ja hoiab käsi näo kõrval. Kui avas ukse, teine kallaletungija lõi kannatanut näkku ning jätkasid tema peksmist. Kaotas teadvuse ja kui toibus, üritas neile vastu panna ja rüseluse käigus võttis ühe kalletungija näo eest maski ja tundis ära, et see on Kjuršin. Sai uuesti löögi vastu pead ning toibus alles hiljem. Seifi sisu oli ära varastatud, tooli peal istus läbi pekstud naine ja tema ütles korduvalt, et see oli Erokhin. Kannatanu tundis oma sõnul rüseluse käigus Erokhini ära välimuse ja riiete järgi. Nad olid olnud kaua aega sõbrad ja tundis ära, kuidas ta käitub. Telefonid oli ära varastatud, seetõttu ei saanud helistada politseisse, kõndisid politseijaoskonda, mis asub 100 meetri kaugusel. Jaoskonnas esimestel hetkel keegi ust ei avanud aga hiljem lasti neid sisse. Nad said politseijaoskonda kell 21:30, pärast seda neile kutsuti kiirabi, mis toimetas neid KohtlaJärvele. Vigastuste kohta ütles kannatanu, et huul oli katki, sai lööke pähe ja nägu oli läbipekstud. Abikaasal oli ajukolju trauma, tugevasti läbipekstud nägu, oli kahjustatud ninakõhr. Ründajad ei olnud relvastatud, ta ei näinud, et neil oleks midagi käes olnud. Lõid jalgade ja kätega. Nad olid tumedates riietes, peas olid neil suusamaskid ja silmakohad väljas, neid maske väljastati Erohkini töökohal. Erokhini tundis ära liigutuste järgi. Erokhin hoidis mõni hetk tal peast kinni ja surus teda enda vastu. See, mis oli varastatud rääkis selle kasuks, et see oli Erokhin, kuna oli varastanud valikuliselt. Isegi abikaasa ei tea, kuidas tal töökohal on kõik organiseeritud, aga Erokhin seda teab. Sest Erokhin viibis pikka aega tema töökohas. Kannatanu töötab õhtuti ja öösiti, see tähendab et Erokhin ei olnud oma töökohal. Nad lihtsalt suhtlesid. Kjuršin ei ole kabinetis käinud, ta on kontoris käinud ühel korral, aga ilma Erokhinita, ta pakkus kannatanule telefoni. Pool aastat enne 11.nov.2011 Erokhin pakkus kannatanule kulda, mis oli Kjuršini poolt varastatud 10 euroga ja pakkus suure koguse. Kuld oli varastatud kannatanu tuttavalt, mõtlemisaega tal ei olnud ja ta nõustus, võttis kodust 400 eurot ja teades, et Erokhin võib liialdada, soovis kulda kõigepealt ise vaadata. Kannatanu läks õue, andis talle raha üle ja peale seda ei ole Erokhinit Pavlovi 2 töökohas näinud. Raha üleandmise juures ei olnud kedagi, ütles abikaasale kuhu ja milleks ta läheb. Andis Erokhinile 400 eurot aga kulda kätte ei saanud. Erokhin põgenes tema eest ja ta polnud teda nädal aega näinud. Hilisemal kohtumisel ütles, et pettis teda. Väidatava sõrmuse varguse kohta andis kannatanu ütlusi, et tema abikaasal kadus ära abielusõrmus briljantidega, mille ta valmistas talle ise. Naine helistas talle tööle ja teatas sõrmuse kadumisest, enne olid nad kannatanu juures kodus kohvi joonud ning läksid seejärel Erokhiniga tööle. Ta vastas abikaasale, et see ei ole võimalik, et see on kodus aga kodus seda ei olnud. Sõrmus oli tal sõrmes, Xxx pesi nõusid, võttis sõrmuse sõrmest, pani ahju peale ja tema käis niikaua teises toas riideid vahetamas ja Erokhin oli mõni minut üksinda. 7 1-12-4581 11.11.2011 enne töökohalt lahkumist pani ta hoone seifi ja ukse lukku ning võtmed olid tal taskus. Röövi käigus oli varastatud klientidele kuuluv kuld. Varastati kividega pakk, akvariinid, safiirid ja briljandid. Kuld oli erinev, kullaplaadid, kullavedrud, hambakuld. Kokku tekitati kahju 18 960 eurot ja 30 senti. Kaitsja Sergei Politševi küsimustele vastates ütles kannatanu, et on näinud Kjuršinit koos Erokhiniga mitte üle 10 korra. Töökojas, Pavlovi 2 aset leidnud sündmuste käigus, kui vahepeal toibus ja silmad lahti tegi, nägi, et tema ees on inimene ja võttis talt maski näo eest maha. Ta võttis Kjuršini näo eest maski ära, kui oli koridori keskel 10-12 m enne ust. Maski ära võtmise hetkel lamas ta selili koridoris diagonaalselt ja Kjurshin kummardus. Koridoris oli valge, liikumisanduritega valgustus läheb automaatselt. Ta nägi Kjuršini nägu ning tundis ta ära näo järgi. Tal on lühikesed tumedad juuksed. Seoses vastuoluga kohtueelses menetluses antud ütlustega, avaldati kohtueelses menetluses 11.11.2011 kannatanu ülekuulamise protokollist lause, mille kohaselt kannatanu ütles, et ei näinud ründajate nägusid, üks oli heleda peaga ja rohkem midagi tema kohta öelda ei oska. Kannatanu selgituste kohaselt andis ta oma esimesed ütlused 14.11.2011 ning 11.11.2011 ta mingit protokolli ei allkirjastanud. Ekspertiis on tõendanud, et selles protokollis olev tekst „kirjutatud minu sõnade järgi ja kinnitan“ ei ole kannatanu poolt kirjutatud. Ülekuulamist sellel kuupäeval ei olnud. Kannatanu vestles politseiametnikuga kabinetis ja pärast läksid fuajeesse ja talle kutsuti kiirabi. Tol päeval ta ei kirjutanud protokollile alla. Kannatanu pöördus enda sõnul käesoleva aasta aprillis või mais politsei sisekontrolli, selle kohta, et ta ei ole sellist protokolli allkirjastanud ning selle kohta oli tehtud protokoll ja alustatud kriminaalasi. Ametlik vastus on olemas. Pärast sündmust läks ta politseijaoskonda ja ainult vestles Xxxiga. Ülekuulamine toimus 14.11.
4. Ülekuulamisele läks kell 8 või pool 9, uurija helistas ja kutsus teda 9-ks. Ja hiljem kell 12 helistas jälle ja ta pidi ukse avama eksperdile. Kaitsja küsimusele vastates ütles kannatanu, et Kjuršin ei ole talle pakkunud kullast esemeid. Kuid kaitsja taotlusel avaldatud kohtueelses menetluses koostatud protokolli kohaselt on ta öelnud, et Kjurshin käis tal mitu korda tööjuures ja pakkus kulda ja telefoni. Nimetatud vastuolu kohta ütles kannatanu, et ju ta ei olnud protokolli koostamisel piisavalt tähelepanelik ning et Kjuršin ei ole kunagi talle pakkunud kullast esemeid. Kaitsja Vladimir Rogulski küsimustele vastates on kannatanu avaldanud täiendavalt, et sõrmuse vargust ei näinud keegi pealt nad olid abikaasaga kahekesi kodus. Röövi sündmuskoha kohta ütles ta, et see on pikk koridor, 2 meetrit lai ja pikk koridor, see ei ole tema firma koridor, see on ühine koridor, seal on mitu firmat. Teda peksid mõlemad ründajad ning ta ei jõudnud märgata, kes neist oli esimene. Kohe pärast esimest lööki lendasid prillid eemale ja keegi kallale tungijatest võttis need endale. Hiljem prokuröri küsimustele vastates märkis kannatanu, et ilma prillideta näeb ta väikeses ruumis suurepäraselt, kui ruum on 5 korda 5 näeb suurepäraselt. Käeulatuses saab inimese näo ära tunda. Kannatanu kohtus Erokhiniga baaris juunis 2011 selleks, et vestelda rahast, mis ta oli võlgu. Kokku oli Erokhin talle võlgu 3000 eurot. Kohtumisel oli juures Xxxov, keda ta palus viibida seal tunnistajaks. Baaris vestles Erokhiniga ka sellest 400 eurost, mida Erokhinile maksis. Erokhin vastas, et jah võttis raha ja varastas kullast esemed, et võttis ikkagi vähe ja võtab veel rohkem. Kohtusid Erokhiniga baaris kaks korda. Seoses 11.11.2011 protokollis kajastatu ning kohtus antud ütluste lahknevusega rahuldas kohus kaitsja taotluse kutsuda kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tunnistajaks politseiametnik Xxx xxx. Olles nimetatud tunnistaja ära kuulanud, otsustas kohus tema ütlusi usaldusväärsuse kontrollimisel mitte arvesse võtta (vt täpsemalt allpool), mistõttu tuleb Xxxi 8 1-12-4581 ütluste tõepärasust kontrollida muude asjas kogutud tõendite abil. Kohus analüüsib neid allpool (vt p 3.1.2). Xxx andis kohtus 21.06.2012 ütlusi, et tunneb süüdistatavatest ainult Erokhinit. 11 11.2011 helistas talle Xxx, et teda abistada. Ta läks 13.30 vastuvõtupunkti ja Xxx läks töökotta tegelema tellimusega. Kuna Pavlovi 2 hoone uksed lähevad lukku kell 18:00, siis ta läks sinna kell 17.50 või 17.55 selleks, et mitte tülitada Xxxi telefonikõnega. Xxx ütles, et tellimuse lõpetamiseks läheb tal veel 1 tund, ta otsustas oodata ja hiljem viia kuld kliendile. Kella 9 paiku lõpetas Xxx tellimuse, pani töökoja lukku. Kannatanu läks ees, väljudes hoonest nägi kahte meest, kes olid maskides ja rohkem ta midagi enam ei mäletada. Mäletas, et istus tooli peal avatud seifi ees, lukus olid näha töökoja ja seifi võtmed, Xxx ütles et otsib teisi prille, et prillid, mis enne olid ees, on talt eest ära võetud. Xxxi poole pöördudes nägi, et ta nägu on täiesti läbi pekstud. Kui ta seifist eemaldus, nägi kannatanu teiste prillide karpi, prille polnud. Kui ta vaatas üle töökoja ja seifi, nägi, et esemed on ära varastatud valikuliselt, varastatud olid pakikesed klientidele ja selle järgi sai ta aru, kes seda tegi. Kuna kõik oli nii valikuliselt tehtud, siis ütles ta Xxxile, et ilmselt tegi seda Erokhin. Kuna nende isiklikud kotid, kus olid ka nende telefonid, olid ka ära varastatud, ei saanud nad ka helistada politseile ning läksid ise politseisse, mis asub nende lähedal. Pikka aega politseis keegi ust lahti ei teinud. Ta jäi fuajeesse, Xxx läks koos politseitöötajaga ülekuulamisele. Ta kaotas korduvalt teadvuse ja kui toibus, siis rääkis koguaeg, et otsige üles maskid, otsige läbi prügikastid töökoja lähedal ja et üks ründajatest oli Erokhin. Kannatanu ütleb, et tal oli amneesia ja paljusid asju enam ei mäleta. See, et asju oli võetud valikuliselt, näitab, et tegemist oli Erokhiniga. Erokhin vahepeal elas isegi Xxxi töökojas, tema nägi kuhu Xxx need esemed pani ja pealegi kadus peale tema külla tulekut sõrmus ja Xxxil kadusid ehted töökojast. Erokhin viibis pikka ega Xxxi töökojas, teadis kuhu pani tööriistu ja kulda, kui inimene ei oleks teadnud, kus mingi asi asub, oleks võtnud kõik korraga, kuid avatud olid ainult need karbid, kus asus kuld ja prillid. Teistes karpides olid tšekid, dokumendid aga need ei olnud üldse lahti tehtud. Kõik kuld oli varastatud, va need 5 g kulda, mis olid porolooni all karbis, neid Erokhin lihtsalt ei näinud. Sõrmuse kadumist täpsemalt kirjeldades ütles kannatanu, et nad sõid Xxxiga hommikust, kui uksele helistati ja tuli Erokhin, nad pakkusid talle kohvi, ta oli nõus, Xxx läks end riidesse panema sest ta pidi tööle minema ja pärast nad pidid autoga seotud küsimust lahendama minema. Kannatanu pesi nõusid ja pani sõrmuse mikrolaineahju peale. Kui Xxx riideid vahetas, läks kannatanu vannituppa ning Erokhin jäi pooleks või üheks minutiks üksinda kööki. Kui ta kööki tagasi läks, siis ütles Erokhin, et neil on kiire ja peavad nüüd minema ja et Xxx on riides. Kannatanu pesi nõud lõpuni ja hakkas sõrmust tagasi sõrme panema, kuid seda ei olnud. Ta helistas Xxxile, et kas tema võttis sõrmuse kuna see oli talle väike ja ta pidi seda suuremaks tegema. Xxx vastas, et ta ei ole sõrmust võtnud ja tema ütles seepeale Xxxile, et siis võttis Erokhin. Xxx ütles, et otsi hoolikamalt, sõrmus ei saanud lihtsat niimoodi kusagile kaduda. Sõrmus maksab umbes 400 eurot. Kui ta sellest Erokhiniga rääkis, siis ütles Erokhin, et küll sa selle üles leiad, et see on kusagile kukkunud. Röövi tagajärjel sai kannatanu ajukolju trauma, vasakult ajupõrutus, hamba kahjustus, nina kahjustus ja selgrootrauma. Selgroo trauma oli 1998 aastast, peale kukkumist hakkas seal põletik. Küsimusele, kas ta teab kas abikaasa on kunagi soovinud midagi osta Erokhinilt, vastas kannatanu, et ükskord märtsi lõpus 2011 helises Xxxil telefon ja Erokhin pakkus talle kulda, mis oli varastatud isiku hüüdnimega Kon poolt kauplusest Miss Lora. Kannatanu ei teadnud, kes on Aleksei, kuid oli mitu korda kuulnud tema hüüdnime Kon ja teadis, et tegemist on Erokhini sõbraga. Ta küsis Xxxil, miks ta tahab osta seda kulda ja Xxx vastas, et tahab 9 1-12-4581 veenduda, et see on varastatud ja tahab teavitada Miss Lora omanikku Sergeid. Politseisse ei hakanud teavitama, sest kui see ei oleks tõsi, siis näeks see välja nii nagu ta oleks laimanud isikut. Xxx võttis kodust raha 400 eurot ja lahkus, kui ta koju tagasi tuli, ütles ta, et kulda pole saanud aga andis Erokhinile 400 eurot. Kulda ei ole Erokhinilt kätte saanud Baaris Kivilill kohtusid nad Erokhiniga, et rääkida temaga näost näkku ja esitata talle pretensioonid raha ja sõrmuse kohta. Küsimusele, mida ta teadis Konist, vastas kannatanu, et Kon käis ja pakkus Xxxile osta telefoni aga Xxx keeldus. Mõni aeg tagasi rääkis Xxx, et Kon tahtis röövida Xxxi töökoda aga Erokhin keelas tal seda teha. Seda, et Kon on Aleksei Kjuršin sai kannatanu teada uurimise käigus. Kohus ei ole kannatanu Xxxi ütlustes vastuolusid tuvastanud, mistõttu võtab kohus need tõendina arvesse. Xxx andis 22.06.2012 ütlusi, et tunneb Xxxi seoses sellega, et käis 2011.a oktoobri lõpus või novembris tema juures keti lukku parandamas. Samuti tegi ta temale vanast ketist uue ripatsi. Keti sai ta kohe korda, kuid ripatsi sai kätte hiljem. Xxx ise end kannatanuna ei tunne, kuna tema sai Xxxi käest kõik asjad kätte ning tal mingeid pretensioone pole. Nende esemete kohta, mis ta Xxxile andis vormistati ka kviitungid. Xxx andis 25.06.2012 kohtus ütlusi, et tunneb Xxxi juveliirina, on tema poole 1 või 2 korda pöördunud, viimati umbes aasta tagasi juunis või juulis, täpselt ei mäleta. Üks sõrmus oli ümber tehtud ja teine jäi tema juurde. See ilmselt varastati ära. Sõrmus oli vana kuldsõrmus, see oli tal juba 36 aastast, abielusõrmus. Sõrmuse maksumust on raske hinnata, kuna selle proove enam Euroopa turul ei ole, kaalus vähemalt 4 gr. Hüvitist ta saanud ei ole. Selle kadumine ei ole nende süü, see sõrmus oli mälestuse kadumine. Nad leppisid Xxxiga kokku, et kui saavad oma asjad ära lahendatud, siis hüvitavad talle, konkreetsest summast ei ole juttu olnud. Xxx andis 25.06.2012 kohtus ütlusi, et süüdistatavatest tunneb Sergeid, Kjuršinit mitte. Sergeiga on ta kohtunud Xxxi töökojas ja vastuvõtupunktis. Xxxiga sai algul tuttvaks asjade kaudu, mis ei ole seotud juveelidega, pärast suhtlesid juveelidega seoses. Eelmise aasta lõpu poole andis talle kulda ja hõbeehteid ehete valmistamiseks. Detsembris leppisid kokku ka sõrmuse graveeringute kohta. Kullast olid sõrmused, ripatsid, hambakroonid. Valmistamisele andis 27 grammi ja poleerimisele hõbedat 42 grammi. Kuna kuld varastati, asendas Xxx selle oma kullaga ja valmistas ema sünnipäevaks uue sõrmuse. Talle on tagastatud ainult see sõrmus, hõbedat pole tagasi saanud. Tsiviilhagi esitamise loovutab ta Xxxile. Väärismetallide kogusummat hetkel öelda ei oska, uurijaga sai seda arutatud. Hõbeda hinda ei oska öelda, ta ei hinda seda rahas ning loodab, et Xxx asendab need teiste ehetega. Leppisid Xxxiga kokku, et Xxx ostab talle ise kuld ja hõbeehted ja tagastab. Väärismetallide üleandmise kohta on tal kaks tšekki ja tagasisaamise kohta üks. Xxxi rünnakust sai teada järgmisel päeval, mõne aja möödumisel sai teada täpsemalt. Ta oli üllatanud, et need isikud röövisid. Xxx nimetas Sergeid ja Koni. Xxx ütles, et nad olid maskides ja tumedates riietes. Ta kirjeldas isikuid nii nagu oleks nendega hästi tuttav, Sergeid oleks ta ka ise ära tundnud. Sergeil on iseloomulikud liigutused, ta käitub nagu jalgpallur, tal on äkilised liigutused Kui tema ees oleks 10 inimest siis ta tunneks Erokhini kindlasti ära liigutuste järgi. Kui ta oli seal, siis jälgis Sergeid ja küsis Xxxilt, et kuidas sa saad temaga suhelda, et ta on selline inimene. Ta on selline kaval, ta tahab koguaeg midagi saada, kuidas Xxx saab teda töökotta üksi jätta, seal on nii palju väärtuslike asju. Kannatanu 10 1-12-4581 jaoks oli imelik, et Xxx jätab teda töökotta üksi ja imelik et Xxx ei kaitse oma vara. Xxxi jaoks on tavapärane, et ta kutsub inimesi enda juurde töökotta. Xxxi sõnul oli varastatud puhastamisele jäetud esemed, klientide kuld, sammuti isiklikud asjad rahakotid, telefonid. Kannatanu tunneb enda sõnul Xxxi üle viie aasta, käib tema juures väga tihti. Kui käis tema juures öösel, siis tihti oli tema juures ka Sergei. Käisid seal nii hilja kuna käisid sõbrannaga Narvas kinos, siis Xxx kutsus neid enda juurde, et teed juua ja sõbranna tellis temalt ka ehteid. Sergei päris ei elanud seal, aga käis seal tihedamini kui tema ja viibis seal tunde. Xxxi töökojas Pavlovi 2 on seif, esimest korda ta seda kohe ei märganud, seal peal on kruusid kohv ja muud. Esimese asjana seda kohe ei märganud, märkas, et seal on seif kuna võttis kivid sealt. Alguses on trepp, siis on esik, kui vasakul on palju kabinette ja Xxxi kabinet on lõpu poole üks ruum. Tema töökoda on 1 tuba. Kui tuled sisse siis ei ole mingit esikut, klient tuleb otse tuppa, seal on 4 tooli, töölaud, kapp, väike kapp. Sisse astudes on näha laud, aken ja seadmed töötamiseks, seljataga on arvuti, kus mängib muusika. Pikas koridoris lülitus valgustus lülitus sisse automaatselt, kui keegi liigub. Ta ei ole ühtegi korda komistanud, valgus on päris hea. Seal on automaatselt sulgev lukk, helistas Xxxile kui jõudis Sillamäele, et ta läheks välja ja avaks ukse. Xxx andis 25.06.2012 kohtus ütlusi, et teab Xxxi nägupidi seoses sellega, et viis talle eelmise aasta sügisel hõbedast sõrmuse, et ta parandaks mõlgi ja puhastaks. Talle tagastati teine sõrmus, öeldi, et eelmine oli varastatud. Mingeid pretensioone tal pole. Sõrmus maksis 20 krooni. Xxx Xxx andis 25.06.2012 ütlusi, et on Xxxi poole pöördunud ühel korral novembris eelmisel aastal, seoses sellega, et tal oli vana kullast kett, see läks katk. Ta käis Narvas juveliiri juures, kes ütles, et seda on lihtsam ümber teha kui paranda. Siis korjas vana kulda umbes 25 või 26 g ja andis juveeli poes töötavale isikule, kes on Xxxi tuttav Xxx, et ta annaks Xxxile üle. Paari päeva pärast sai teda, et Xxxi on röövitud. Siis läks ise Xxxi juurde kohale ja leppisid kokku tellimuse täitmise osas. Tellimus on täidetud ja tal pretensioone ei ole. Kett on 65 cm ja 585 kuld umbes 18 g. Xxx andis 25.06.2012 kohtus ütlusi, et tunneb Xxxi, kuna tellib temalt juveelitooteid. Andis töökotta sõrmuse remondiks. Juhusliukult sai teada, et Xxxi töökoda on röövitud ja siis kohtus temaga ja ta selgitas, et teda rööviti, leppisid kokku, et ta teeb uue samades grammides sõrmuse. Ei ole veel teinud, kuna nüüd andis alles uue eskiisi uue sõrmuse valmistamiseks. Summat ei saa hinnata. Töö eest maksis 900 krooni. Kviitung oli olemas, hinda ei olnud , grammid olid ja kivid, keskel oli rubiin ja siis veel 4 briljanti. Pavlovi 2 töökotta on raske sisse saada, enne rääkisid telefonitsi ja siis lasi teda sisse. Niisama ei saagi sinna pääseda. Xxx andis 25.06.2012 kohtuistungil ütlusi, et tunneb Xxxi seoses sellega, et andis 2011 novembri esimeses pooles talle remontimiseks kaks kuldketti. Kui ta neile järgi läks, ütles Xxx, et need on kadunud, 6,8 g kaalusid mõlemad ja maksid 70 eurot 1 grammi kohta. Xxx ütles, et toimus vargus ja et ta asendab võrdsete esemetega. Ketid on tagastatud ja mingit kahjunõuet tal pole. Xxx andis 16.08.2012 kohtus ütlusi, et tunneb Xxxi seoses sellega, et pöördus tema poole kuldesemete valmistamiseks. Viimane kord oli 5.nov.
5. Viis talle peaaegu valmis keti, pidi parandama ja viima kingituseks. Kett oli kullast, prooviga 585, 18 grammi. Ja kui asi 11 1-12-4581 saab valmis, ta pidi helistama. Xxx ei helistanud ja ta läks ise kohale, siis Xxx ütles, et on juhtunud selline ebameeldivus. Tal olid peksmisjäljed näol ja ütles, et ehe saab valmis laupäeval. Kuupäeva täpselt ei mäleta, või olla 18.11.
6. Täitis oma lubaduse. Xxx rääkis, et nemad koos naisega tulid töölt õhtul välja ja toimus kallaletung. Alguses Xxx läks välja sai löögi näkku ja kui tema välja läks siis sai sammuti löögi näkku ja kui läks tagasi kabinetti siis mitte midagi ei olnud. Xxx ütles, et kett oli varastatud kulla sees ja ta sai Xxxilt asemele teise keti. Röövijaid oli Xxxi sõnul kaks ning et ühel jõudis mütsi maha võtta ja tundis ära. Xxx ütles ka nime ja kui kuulis seda perekonna nime siin kohtusaalis, siis tuli meelde , et Xxx ütles seda sama perekonna nime. Xxxviitas Kjurshinile. Xxx andis 17.08.2012 kohtus ütlusi, et tunneb Xxxe, töötas Xxxiga samas majas, Xxxt teab nii, et tervitavad üksteist. Ta pöördus Xxxi poole seoses sellega, et remondiks ta keti. Eelmise aasta lõpu poole andis talle kulda ja palus teha keti. Xxx helistas talle hilja õhtul, ta oli treeningus, umbes kell 9 pidid kohtuma. Tema tuli enda maja juurde, Xxxi ei olnud, keegi ei võtnud toru vastu, helistas mitu korda, keegi ei vastanud. Xxx ei helistanud tagasi ka. Tema on väga vastutustundlik inimene. Ta pidi keti kinkima oma pojale, nemad pidid Soomest tulema. Ütles abikaasale ja pojale, et minge poodi, kus Xxx tellimusi vastu võtab ja küsige miks ta ei võta vastu telefoni. Tulemusena said teada, et oli mingi kallatung, et teda on röövitud. Xxxi naist oli kõvasti löödud. Siis ei tundunud enam kuld nii tähtis ja mõtles, et praegu enam ei helista, hiljem kohtub Xxxiga. Läks mööda mingi aeg, võttis ühendust Xxxiga, Xxx ütles, et teeb keti valmis. Kuld oli varastatud ja läheb kauem aega. Ta ei mäleta palju aega möödus, aga Xxx helistas, et kett on valmis, et võib selle ära võtta. Xxxile antud kulda oli umbes 17 või 18 grammi. Oli raske abielusõrmus ja katki läinud kett. Kaitsja küsimusele, et asjas on olemas kviitung numbriga 5879261, et on võetud vastu keti valmistamiseks 15,60 grammi, vastas kannatanu, et ta täpselt ei mäleta, vist olid need. Kviitungil olevat kuupäeva - 7.veebruar.2012 selgitas kannatanu, et andis kulla enne uut aastat, kätte sai hiljem. Kannatanute Xxx, Xxx, Xxx, Xxxi, Xxx Xxxi, Xxx, Xxx, Xxx ja Xxx ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Valdavas osas puudutavad nende ütlused asjaolusid, et nad andsid Xxxile väärismetallist esemeid parandamiseks või ümbertöötlemiseks ning milline oli nende esemete väärtus, Xxx teatas neile, et nende poolt töötlemiseks antud esemed olid röövitud, Xxx on röövitud esemed asendanud teistega või on leppinud kokku hilisema asendamise, kahjunõudeid süüdistatavate vastu neil ei ole. Lisaks sellele on kannatanud Xxx ja Xxx andnud ütlusi selle kohta, et Xxx on nendevahelistes vestlustes öelnud, et tundis röövi toimepanijatena ära süüdistatavad - Sergei Erokhini ja Aleksei Kjuršini. Nimetatud osas ei võta kohus kannatanute ütlusi arvesse, kuna tegemist ei ole tõendiga vaid kuuldustega KrMS § 66 lg 21 tähenduses st ütlustega tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest nad on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel. Kuivõrd nende vestlused Xxxiga ei toimunud vahetult peale röövi st ajal, mil viimane oli veel tajutu mõju all, ei ole tegemist ka KrMS § 66 lg 21 p-s 2 sätestatud lubava erandiga. Samuti ei esine muid KrMS § 66 lg-s 21 sätestatud erandlikke asjaolusid, mis võimaldaks neid ütlusi tõendina kasutada. 2.2 Tunnistajate ütlused 12 1-12-4581 Xxx andis 22.06.2012 ütlusi, et teab süüdistatavat Sergei Erokhinit umbes aasta ja teise süüdistatava kohta teab lihtsalt, et ta on Ljoša, hüüdnimega Kon. Xxxi tunneb Erokhini kaudu. Tal oli varem Sillamäel baar „Kivilill“, mis asub umbes 1,5 km politseijaoskonnast. Aleksei ei käinud seal, kuid Sergei käis Xxxiga seal pidevalt, söömas, joomas ja tähistasid oma pulmi minu baaris, käisid tähtpäevadel, pidudel. Kjuršin käis viimati tema baaris eelmise aasta oktoobris või novembris. Nad (süüdistatavad) tulid, 10 minutit istusid, jõid ja läksid ära. Ta ise viis nad autoga bussijaama. Nad tulid kahekesi, õhtul umbes kell 10 või pool 11 ja tellisid viina. Tunnistajale tundus, et nad olid juba enne joonud. Millega nad sinna tulid, seda ta ei tea. Samuti ei tea ta, miks nad tahtsid bussijaama juurde minna. Erokhin on baaris kohtunud kannatanute Xxxidega, arutasid kulla (Xxx abielusõrmuse) ja raha üle. Xxx tahtis Erokhinilt raha saada. Täpsemalt ta ei kuulnud. Kohtumistel osales ka Xxx ja Xxxov. Neid kohtumisi oli 4-5 ja toimusid eelmise aasta suvel. Erokhin vastas midagi sellist, et ta ei ole võlgu. Kannatanu Xxxiga olid tal varem head suhted, kuid umbes kaks või kolm kuud tagasi, võibolla märtsis, kohtumisel tunnistaja ja tunnistaja abikaasaga ütles X.Xxx, et teab , et ta on selles asjas süüdlane, et ta ostis neilt kulda, algusest peale teadis kõike, politseil on olemas kõik tõendid, et ta ostis ja nad teavad kõike. Ja kui ta esmaspäevani ei tule ja ei tunnista üles, siis teda pannakse vangi. See kõik oli öeldud tema lapseootel abikaasa juuresolekul. Xxx Xxxov andis kohtus 22.06.2012 ütlusi, et süüdistatavaid ei tunne, kuid teab neid, kuna linn on väike. Koos Xxxiga oli neil eelmise aasta suvel Erokhiniga kohtumine baaris Kivilill. Xxx palus tal kohtumisel osaleda, et keegi jälgiks kõrvalt situatsiooni ja oleks pealtvaataja. Kohtumise teemaks oli Erokhini võlg Xxxile ja Xxxi abikaasa sõrmus, mis oli varastatud. Oli juttu et oli ostetud kulda ja antud raha. Erokhin osaliselt tunnistas võlga ja ütles, et ta eksis ja hakkab tagasi maksma. Konkreetset summat ega tähtaega ei määratud. Xxxi röövimisest teab ta nii palju, et hommikul helistas Xxx palus oma auto kontori juurest tema juurde parklasse viia. Ta pidin välja kutsuma auto teisaldaja vedaja, kuna tal ei olnud auto võtmeid, auto oli lukus, kõik oli ära varastatud. Ta viis selle oma parklasse, et välistada röövijate võimalust see auto ärandada, kuna kõik võtmed ja dokumendid olid röövijate käes. See toimus 12.11.2011 hommikul, kuskil kella 09:00 ajal. Ta läks nende juurde koju ja nägi jubedat vaatepilti. Xxx ei tõusnud üldse püsti, Xxx sai veel kuidagi liikuda, kuid ukse avas tütar- Xxx tütar, nemad ise püsti tõusta ei saanud. Nad selgitasid, et toimus röövimine. Kõigepealt löödi Xxxt, siis kui Xxx välja tuli, siis ka teda. Nad peksti läbi, võeti võtmed ära. Väga kindlalt tungiti kappidesse ja seifidesse, teades, kus asuvad kuldesemed, vääriskivid ja muud asjad, see pidi olema selline isik, kes on seal töökojas korduvalt käinud. Ka nende isiklikud asjad olid varastatud. Xxx ütles, et kahtlustab, et need olid Erokhin ja „Kon“ (tunnistaja viitab süüdistatava Kjuršini suunas). Xxx kahtlustas neid, kuna kelleltki neist jõudis ta maski maha võtta ja näha teda. Kuna esimest ülekuulamist ei toimunud, teda ei kuulatud üle ja venitati pikalt ja venitati ka kriminaalmenetluse algatamisega, siis ta seda esialgu ei öelnud, sest ülekuulamist ei olnud. Xxx ütles küll 12.11.2011 nimeliselt keda ta ära tundis, aga ta praegu ei mäleta. Samal kuupäeval ütles Xxx ka seda, et ülekuulamist ei ole veel olnud. Xxxandis 22.06.2012 ütlusi, et süüdistatavaid ta ei tunne ning kannatanutest tunneb Xxxi. Ta kuulis Xxxi röövist Xxxi juures baaris Kivilill. Rääkis sellest ka Xxxiga. Xxx kahtlustas, et röövi panid toime Erokhin ja Ljoša hüüdnimega „Kon“. Kaitsjate küsimustele vastates ütles tunnistaja, et Xxx nimetas Erokhinit ning et ta tundis ta vist hääle järgi ära, kuid teise kohta ei öelnud üldse midagi. 13 1-12-4581 Tunnistaja õde müüs Xxxile auto Honda Accord, aga raha täielikult ära ei andnud. Ütles, et annab raha ära teatud ajal, aga ei andnud lubatud ajal ära. Pärast võttis tunnistaja temalt auto ära, sest ta ei maksnud selle eest ja müüs auto sellel talvel Erokhinile. Erokhini naine ostis talt selle 800 euroga. Maksti sularahas. Xxxandis 22.06.2012 kohtus ütlusi, süüdistatavaid ei tunne, Kjuršinit teab vaid näo järgi. Kannatanuid samuti ei tunne. Juveliiri röövimise kohta on kuulnud kuskil joomingu käigus kuulujutte, et röövijaks oli Kon. Muud ei tea ta sellest midagi. Tunnistaja Xxxi, xx Xxxovi, Xxxja xxx ütluste usaldusväärsuses ei ole kohtul põhjust kahelda. Ütlustes mingeid sisemisi vastuolusid tuvastatud ei ole, samuti ei ole tuvastatud vastuolu muude tõenditega. Tunnistajate xxx Xxxovi, Xxxja Xxx ütlused selle kohta, et nad on Xxxilt või kelleltki teiselt kuulnud röövi üksikasju ning et röövi panid toime süüdistatavad - Sergei Erokhin ja Aleksei Kjuršin, tuleb tõendite kogumist välja arvata, kuna sarnaselt mitme kannatanu ütlustega, ei ole nende puhul tegemist tõendiga vaid kuuldustega KrMS § 66 lg 21 tähenduses. Need on ütlused tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest nad on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel ning KrMS § 66 lg-s 21 sätestatud lubavate erandite esinemist ei ole tuvastatud. Xxx andis 25.06.2012 kohtus ütlusi, et Sergei Erokhin on tema elukaaslane, Kjuršin on tuttav. Xxx ja Sergei olid sõbrad. Xxx on Xxxi abikaasa. Xxxiga lõpetasid rohkem kui aasta tagasi suhtlemise. Ta võttis neilt auto kasutada ja kahjustas seda. Alguses lubas selle eest maksta, aga hiljem keeldus. Auto oli BMW reg.nr 298 BAU, ostsid 75 000 krooniga üle 2 aasta tagasi. Küsimusele, mis autoga juhtus, vastas tunnistaja, et aku oli tühi, auto oli mahajäetud õue terve kuu, rehvi kõrval oli mõlk, mis tekkis tungraua kasutamisel, pärast seda auto ei käivitanud, auto hakkas kasutama bensiini 2 korda rohkexxx sõitis sellega 3 kuud, eelmisel talvel. Ta sõitis sellega enda endise abikaasa juurde. Erokhin töötas enne sadamas, praegu ei tööta. Tema sai emapalka ja Sergei palk oli 500 euro ringis. Peale töö ei tegele Sergei mitte millegagi, istub lastega, neil on ju 2 last, 1 on väike ja ta ei saa ju üksinda hakkama. Varem harva käis Sergei kasiinodes. See ei mõjutanud teda, ta ükskord võitis päris kopsaka summa, 11 000 eurot. Ta käis Olympicus. Narvas võib-olla käis. See oli aprillis või mais eelmisel aastal. Sergei rääkis ainult sellest korrast kui võitis. Ta tõi ju raha koju, 10 000 eurot sularahas. Kohe ei olnud sularaha, nende tšekkide alusel oli hiljem võimalus raha välja võtta. Dokumente 10 000 euro kohta ei olnud. Teab, et see raha pärineb kasiinost, kuna Sergei ootas seal, ta helistas Sergeile ja Sergei ütles et ta ootab raha, ta oli kasiinos. Peale selle korra oli veel juhtumeid, kus ta on võitnud, ei tea konkreetselt, väikesed summad. Ei mäleta. Seda, et ta kasiinosse läheb, Sergei talle ei öelnud. Sergei ei rääkinud kaotustest ja et ta seal käib. Kui ta oli võitnud, siis ta ütles, et ta võitis kasiinos. Kjuršini abikaasat tunneb. Kjuršin käis abikaasaga neil eelmisel aastal 11.11 külas. Seda, et külaskäik oli just 11.11.11 teab ta seetõttu, et käisid sel päeval vanaema juures, näitasid last, siis Kjuršin tulid vahetult peale neid. Politsei kutsus teda välja
7. Nad vaatasid jalgpalli 11 novembril, laupäeval. Nad tulid kella 6 paiku õhtul, tähistasid lapse sündi, napsitasid jõid viina. Oli 0,5 liitrit viina, peolaud oli küll aga ta ei istunud nendega, tal oli laps. Laps sündis 25.10.
8. Kjuršin ja Sergei istusid köögis, tema koos Kjuršini abikaasaga toas teleri ees. Rohkem ei olnud kedagi külas. Nad olid külas kella 10ni ja ta läks koos Xxxga lapsi magama panema. 6 ja 10 vahel Kjuršin ja Sergei korterist ei lahkunud. Xxx lahkus kella 11 paiku. Kjuršin ja Sergei läksid välja 14 1-12-4581 alkoholi ostma. Nad tulid tagasi umbes kella 23 paiku, ja pärast seda kavatsesid nad minna Xxxga baari. Erokhin ütles, et kuskile tal oli plaan minna ja andis talle lapse toitmiseks kell pool 1, ilmselt arvatavasti läks välja. Prokuröri taotlusel avaldatud kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt, aga oli Sergei kodus ega lahkunud kuskile. Tunnistaja selgitas seda vastuolu asjaoluga, et oli siis nii hirmutatud ja võis öelda, mis iganes. Sergei äratas ta kell pool 1 öösel ja tõi lapse toitmiseks. See ei ole kohtueelsetes ütlustes kirjas. Ta arvas, et mees oli kodus, ta andis ju lapse üle. Nüüd ei ole ta enam kindel. Sergei küsis temalt luba kas ta võib välja minna, ütles, et mine kui tahad, ta ei tea kas ta läks või mitte. Kohtueelsed ütlused võivad valed olla. Kui Erokhin kinni peeti, siis talle helistati ja kutsuti järgmine päev politseisse. Erokhin ütles et teda peeti kinni röövimise kahtlustuses. Arvab, et Kjuršin istus sel ajal kodus, sest ta ei olnud kinnipeetud. Tema juuresolekul kohtus Sergei baaris Kivilill Xxxidega kahel korral suvel aasta tagasi. Nad tahtsid Sergeilt raha saada. Nad süüdistasid Erokhinit selles, et ta oli Xxxlt võtnud sõrmuse. Alguses öeldi et on kadunud, Xxx ütles, et leitud. Järgmine päev tuli Xxx ja ütles et sõrmust ei ole leitud. Erokhin ütles, et ta ei ole seda võtnud ja üldse ei tea. Tunnistaja Xxx ütlustest nähtuvalt esineb tema ütlustes olulisi vastuolusid seoses tema elukaaslase Sergei Erokhini lahkumisega kodust 11.11.2011 õhtul. Sealjuures on tunnistaja ise öelnud, et kohtueelses menetluses antud ütlused võivad olla valed. Ning selgitab ebaõigete ütluste andmist asjaoluga, et ta oli hirmutatud. Mis teda täpselt hirmutas, seda ütlustest ei nähtu. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et tunnistaja Xxx ütlusi, ei saa kriminaalasjas otsust tehes arvesse võtta, kuivõrd need on vastuolulised ja seega ebausaldusväärsed. Ka tunnistaja ise on öelnud, et hirmul olles võib ta ükskõik mida rääkida, mistõttu ei ole kohtul võimalik otsustada, millises osas vastavad tunnistaja ütlused tõele ja millises mitte. Xxx xxx (end xxx) andis 25.06.2012 kohtus ütlusi, et süüdistatav Aleksei Kjuršin on tema abikaasa ning Erokhiniga on lihtsalt tuttav. Abikaasa töötas enne kinnipidamist mitteametlikult. Tunneb ka Erokhini abikaasat. Käisid neil viimati külas novembris, 11.nov.
9. Läksid 5 või 6 ajal. Neid kutsuti külla, kuna Erokhinil sündis laps. Oli seal kuni kella
10. Sergei ja Aleksei jõid viina, nemad istusid ja vaatasid last. Olid suures toas. Vaatasid jalgpalli. Eesti meeskond mängis, ei mäleta kellega. Neil oli poole liitrine pudel viina. Rohkem polnud midagi. Tema mees ja Erokhin läksid peale kella 10-t ära. Käisid baaris. Võib-olla tahtsid juurde võtta aga poed olid kinni. Baaris Kivilill. Kell 11 tulid tagasi. Kella 6-10 oli Erokhin ja abikaasa kogu aeg nendega koos. Pärast korterist lahkumist ta Erokhinit ei näinud. Nad läksid abikaasaga Randevuu baari. Xxx oli ka nendega. Olid seal kl 5 või 6-ni. Ta ei tea kus Kjuršin asus, kui politsei teda otsis, kuna ta käis siis ära. Ta käib sinna ja tagasi. Tema ei selgitanud kus ta käis. Läks kodust ära kas 12 või 13 kuupäeval. Ja vahest ööbis kodus. Sellest, et politsei abikaasat taga otsib, sai teada, kui teda politseisse kutsuti. Sillamäel toimunud juveelitöökoja röövimisest teab seda, mida luges lehest. Xxxi tunneb lapsepõlvest. Nad on vahest ka telefoni teel suhelnud. Tunnistaja Xxx xxx ütlustes kohus sisemisi vastuolusid ei tuvastanud. Küll aga esineb neis vastuolusid muude tõenditega. Oma ütluste kohaselt läks tunnistaja 11.11.2011 õhtul Erokhini juurest lahkudes koos oma abikaasa, Aleksei Kjuršiniga, Sillamäel asuvasse baari Randevuu ning olid seal kella 5 või 6-ni. Jälitusprotokolli kohaselt on Aleksei Kjuršin helistanud ööl vastu 12.11.2011 neli korda (kl 23:51; 00:48; 01:11; 01:19) oma abikaasa 15 1-12-4581 telefonile (tl 250). Lisaks sellele nähtub nimetatud protokollist, et Aleksei Kjuršini kasutuses olnud telefon asus 12.11.2011 kell 04:38 kuni 11:38 Jõhvi linna piirkonnas (tl 251). Kui kõnealused isikud oleks olnud varahommikuni koos baaris, puudunuks Aleksei Kjuršinil vajadus helistada korduvalt oma abikaasale. Arvestades, et toimunud on neli kõnet, on välistatud ka võimalus, et tegemist võis olla ekslikult valesti valitud numbriga. Tunnistaja ütluste tõepärasuse seab kahtluse alla ka tõik, et Aleksei Kjuršini telefon oli 12.11.2011 alates 04:38 Jõhvi linna piirkonnas. See näitab, et tunnistaja ei viibinud kella 5 või 6-ni hommikul abikaasaga koos Sillamäel Randevuu baaris, kuivõrd Aleksei Kjuršin viibis kell 04:38 Jõhvi piirkonnas, mitte Sillamäel. Kusjuures Jõhvis viibimise ajal on Aleksei Kjuršini telefonilt helistatud tema abikaasale (tl 251). Eelnevast lähtuvalt ei saa kohus olla veendunud tunnistaja ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd need on vastuolus muude asjas uuritud tõenditega, mille paikapidavust ei ole kahtluse alla seatud. Kuigi tunnistaja ütlused tema abikaasa viibimiskoha kohta on lükatud ümber üksnes osas, mis puudutab pärast Erokhini juurest lahkumist aset leidnud sündmusi, ei saa kohus tunnistaja ütlusi arvestada ka ülejäänud osas. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb juhul, kui mingis osas on tuvastatud ütlustes vastuolusid, arvata ütlused tervikuna tõendite kogumist välja. Ei ole aktsepteeritav, et kohus loeks tunnistaja ütlusi osaliselt usaldusväärseks. Xxx Xxx andis 25.06.2012 kohtuistungil ütlusi, et süüdistatavatest on Aleksei lihtsalt tuttav ja Erokhiniga on head suhted, sõbralikud, tunneb teda kutsekooli ajast. Suhtleb nendega tihti. Kannatanuid ei tea. Küsimusele, et kuidas on võimalik, et ta kasutas kannatanu telefoni, kui teda ei tunne, vastas tunnistaja, et tema teada see telefon on Xxxni oma. Tema enda telefon oli antud pandimajja. Ei mäleta millal selle telefoni sai, millalgi enne uut aastat. Oli Nokia telefon, must. Nägi Xxxni esimest korda, Xxxn andis talle enda telefoni, kuna ta viis enda oma pandimajja. Kasutas seda telefoni umbes kuu. Hiljem tema autol lõhuti aken ja see telefon varastati. See oli kevadel. Politseis ei käinud kuna niikuinii seda ei saa enam kätte, polnud mõtet. Xxxniga sai tuttavaks, napsitasid ja neil lõppes raha. Tema pakkus, et pandib enda telefoni, tegid seda ja said raha. Sai Xxxniga samal päeval tuttavaks. Kontaktandmeid ei ole, Xxxn lihtsalt nägi mis auto tal on. Leppisid kokku, et saavad hiljem kokku, ta ostab oma telefoni välja ja annab Xxxnile tema telefoni tagasi. Kohtuma pidid kuupäeval, mil ta pidi enda telefoni välja ostma. Kohtuma pidid pandimaja juures, lihtsalt leppisid kokku, et kohtuvad kuu aja pärast. Ta ootas Xxxni pandimajas umbes 40 minutit ja läks siis ära. Käis Erokhiniga eelmisel aastal Narvas, tema autoga, Erokhinil endal autot pole, pole kunagi olnud. Pandimajas ta koos Erokhiniga ei käinud. Kohtu hinnangul ei ole tunnistaja ütlused eluliselt usutavad osas, mis puudutab väidetavat kokkulepet Xxxniga telefoni tagastamise osas. Arvestades tänapäevast erinevate telekommunikatsioonivahendite kättesaadavust, ei ole veenev tunnistaja väide, et leppisid Xxxniga kokku, et kohtuvad umbes ühe kuu pärast teatud kuupäeval ja kellaajal pandimajas, et tunnistaja saaks tagastada telefoni ning sealjuures mingeid kontaktandmeid ei vahetatud. Ei saa pidada usutavaks, et keegi annaks taolistel tingimustel täiesti võõrale inimesele oma vara kasutada. Juhul, kui tegemist oli väheväärtusliku asjaga, mille tagasisaamist ei pidanud isik vajalikuks, siis ei oleks hilisemat kokkusaamist vara üleandmiseks üldse kokku lepitud. Eelnevast lähtuvalt jätab kohus tunnistaja Xxx Xxxi ütlused tõendite kogumist välja. Xxx andis 16.08.2012 kohtus ütlusi, et süüdistatavatest teab Kjuršinit naabrina, Erokhinit ei tea üldse. Kjuršini abikaasat ei tea. 16 1-12-4581 Vist 2011 talvel andis pandimajja kulda. Ta ei tea kelle oma see oli. Kulla andis talle Xxx, kes tuli poes tema juurde, kuna nägi, et tal on pass ja küsis kas ta saab kulda ära anda pandimajja. Xxxi nime sai teada hiljem. Enne ta teda ei teadnud. Ta viis need esemed kohe Sillamäe pandimajja ega jõudnudki neid vaadata, mingisugused esemed olid katki. Vist oli 1 või 2 eset. Esemed oli koti sees ja ta ei vaadanud kotti. Ei mäleta kulla kaalu, 22 eurot sai selle kulla eest. Andis selle Xxxile ja sai 2 eurot endale. Xxx ei öelnud, kust ta kulla sai. Xxx ütles, et ta ei saa ise viia, kuna tal pole dokumenti. Maajärve tunneb. Suhtlevad pisut. Kjuršin ei ole talle midagi müügiks pakkunud. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on Xxx surnud 11.02.2012 (tl 327). Seega ei ole tunnistaja väiteid temalt kulla saamise kohta võimalik kontrollida. Prokuröri hinnangul osundas tunnistaja oma ütlustes Xxxile just seetõttu, et ta oli teadlik viimase surmast ning teadis, et tema väiteid ei saa kontrollida. Samas ei ole asjas tõendeid, mis annaksid alust arvata, et tunnistaja ei saanud kõnealuseid kuldehteid Xxxilt vaid kelleltki teiselt. Samuti puuduvad muud asjaolud, mis viitaksid tunnistaja ütluste tõele mittevastavusele. Xxx andis 16.08.2012 kohtus ütlusi, et süüdistatavaid tunneb, teab Aleksei Kjuršini perekonnanime, teist teab ainult kui Sergeid. Eelmisel aastal võis ta nendega suhelda, eesmärki ei mäleta. Tavalised teemad, mitte midagi konkreetset. Xxxi ta ei tunne. Xxxi telefoni andis talle kasutamiseks Xxx Xxx. Ei mäleta millal andis. Andis sellepärast et tal ei olnud telefoni. Ei mäleta milline telefon välja nägi ja mis mudel, Nokia, vist hall. Telefoni andis hiljem pandimajja, kuna raha ei olnud. Pandimaja nime ei mäleta, asub oranžis kaupluses Tatjana turul Sillamäel. Andis telefoni pandimajja vist detsembri lõpus. Enne pandimajja andmist kasutas telefoni umbes kuu. Prokuröri taotlusel avaldatud kohtueelses menetluses antud ütlustes on tunnistaja öelnud, et 2011 detsembris, täpset kuupäeva ei mäleta, leidis maja juures päevasel aja hõbedase Nokia. Nimetatud vastuolu põhjendas tunnistaja sellega, et ei saanud kohe aru millise telefoni kohta jutt käib. Ülekuulamise ajal talle telefoni ei näidatud, nägi seda hiljem Xxx Xxxiga vastastamisel. Xxx Xxx on lihtsalt tuttav, puhkavad koos, on ka telefoni teel suhelnud. Võttes arvesse tunnistaja Xxxe selgitusi ütluste erinevuse kohta, ei ole kohtul põhjust tunnistaja ütlustes kahelda. Väidet, et talle esimese ülekuulamise ajal ei näidatud telefoni, mille kohta küsimusi esitati, ei ole kummutatud. Seega ei ole alust kahelda, et tunnistaja tõepoolest ei saanud aru, et jutt käib just Xxxi telefonist. Tema selgitusi toetab ka jälitusprotokoll, millest nähtuvalt vahetab tunnistaja tihti telefone. Xxx Xxx andis 17.08.2012 kohtus ütlusi, et teab süüdistatavaid seoses tööga politseiametnikuna. Xxxi Xxxi tunneb seoses selle kriminaalasjaga. Ta on kannatanu. Xxxi rööviti. Suhtles Xxxiga eelmine aasta lõpus, kui Xxx pöördus politsei poole kui kannatanu. Tuli politseisse hilja õhtul, oli pime. Ta pöördus politseisse umbes 1 või 2 tundi peale sündmust. Pöördus koos abikaasaga. Tunnistaja oli sel ajal valves. Kui nad tulid, oli ta omas kabinetis ja vormistas joobeseisundis juhti, kes oli temaga koos tema kabinetis, kui väljus kabinetist, istus Xxx oma abikaasaga üldkoridoris. Vestles Xxxiga alguses üldkoridoris, pärast oma kabinetis. Täpselt enam ei mäleta, mida Xxx teatas kuriteo kohta. Xxx ei nimetanud neid isikuid, keda ta kahtlustab toimepanemises. Nii palju kui ta mäletab, siis Xxx ütles, et võttis ühelt maski maha ja ei tundud ära seda inimest. Mäletab täpselt, et Xxx ütles, et see inimene oli pikka kasvu. Ka tema ise ei öelnud vestluse käigus välja oma eeldust, kes võis kuriteo toime panna. Ta töötas 17 1-12-4581 kriminaalpolitseis vähe aega, ta ei teadnud Kjuršinit hästi ja ei teadnud, keda võiks kontrollida. Ka ei olnud tal mingit motiivi varjata asjaolu, et Kjuršin võiks panna toime kuritegu, tol momendil ta teda ei teadnudki. Ta kuulas Xxxi üle sel päeval, kui ta ilmus politseisse. Xxx ei öelnud talle sel päeval, et kuriteo võis toime panna Erokhin ja Kjuršin. Ta ei ole arst ega tea millises psüühilises ja vaimses seisunudis oli xXxx, kuid oli näha, et inimene ei tundnud väga hästi. Küsis Xxxilt mitu korda, kas ta saab anda ütlusi või ei. Sel ajal, kui ta Xxxi üle kuulas oli naine koridoris. Xxxiga suhtles ta ainult koridoris. Küsis kas ta võib anda selgitusi ning Xxx vastas, et tunneb end väga halvasti ja ütlusi anda ei saa. Lisaks ülekuulamisele osales ta selles asjas veel sündmuskoha vaatluses ja Erokhini juures läbiotsimisel. Sündmuskoha vaatlust tehti mitu päeva hiljem. See ei ole tavapärane, kuid kannatanu sõnul ei olnud hoonesse ligipääsu. Ta ütles Xxxile, et kedagi sinna enne politseid ei laseks. Kohus on seisukohal, et Xxx Xxxi ütlusi ei saa tõendite kogumisse arvata. Tunnistaja oli kohtusse kutsutud Xxxi ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks, kuna Xxxi poolt kohtus antud ütlused erinesid kohtueelses menetluses 11.11.2011 koostatud protokollis kirjas olevates ütlustest. Xxxi sõnul ta küll vestles tol päeval politseiametnikuga, kuid 11.11.2011 ametlikku ülekuulamist ei toimunud ning tema allkiri sellel protokollil on võltsitud. Ta tegi selle kohta ka politseile avalduse. Ta väitis, et andis oma esimesed ütlused 14.11.
11. Tunnistaja andis ütlusi, et 11.11.2011 toimus ülekuulamine. Tunnistaja ütlused selle kohta, mida Xxx talle tol õhtul röövi toimepanijate kohta rääkis ühtivad sellega, mis on kirjas vaidlusaluses protokollis. Politsei- ja Piirivalveameti 06.06.2012 vastusest nr 1.3-1/8506-10 nähtub, et kriminaalasja nr 11240105748 materjalides oleva 11.11.2011 koostatud Xxxi ülekuulamise protokolli õigsuse kontrollimiseks alustas sisekontrollibüroo menetlust kriminaalasjas nr 12210000046

§ 344lg 1 tunnustel (tl 303).

Ehk teisisõnu on käesoleval ajal pooleli kriminaalmenetlus seoses kahtlusega, et kõnealune ülekuulamise protokoll võib olla võltsitud. Kuigi kriminaalmenetluse alustamine ei kinnita fakti, et nimetatud protokoll on võltsitud, annab see siiski alust kahtluseks. Lisaks eelnevale seab tunnistaja Xxx Xxxi ütluste usaldusväärsuse kahtluse alla uurimisasutuse tegevus kõnealuse kriminaalmenetluse algusfaasis. Nii nagu tunnistaja ka ise möönis, ei ole taoliste raskete kuritegude puhul tavapärane, et sündmuskoha vaatlus teostatakse mitu päeva pärast kuriteoteate saamist. Ta põhjendas seda sellega, et Xxxi sõnul puudus hoonesse ligipääs ning et ta palus kannatanul sinna mitte kedagi ligi lasta. Nimetatu on vastuolus Xxxi ütlustega, mille kohaselt oli toibudes tema esimene pilt, et ta istus seifi ees, selle uks oli avatud ning seifi ja töökoja võtmed olid lukuaugus. Siit järeldub, et Xxxidel olid töökoja võtmed olemas ning väide, et sellele ligipääs puudus ei ole õige. Samas isegi juhul, kui Xxx avaldas uurimisasutusele, et tal võtmeid pole, siis oleks politseiasutus hoolimata sellest pidanud võimalikult koheselt teostama sündmuskoha vaatluse ning vajadusel hankima ise ligipääsu võimaluse. Asjaolu, et puuduvad ruumi või hoone võtmed, ei tohiks olla kuriteo uurimist takistav. Eriti kui arvestada, et tegemist on raske esimese astme süüteoga. Sealjuures jääb kohtule arusaamatuks kuidas pidi Xxx politseiametnike arvates tagama, et keegi sündmuskohale ei läheks. Esiteks viidi kannatanud politseist otse kiirabiga haiglasse ega saanud seega kuidagi asuda sündmuskohta valvama. Teiseks on sündmuskoha näol tegemist suure hoonega, kus tegutseb mitmeid äriühinguid ning kannatanute suhtes füüsilise vägivalla rakendamine toimus üldkasutatavas koridoris, mitte Xxxi valduses olevas ruumis. Seega on osa sündmuskohast üldkasutatav ruum, milles liikumise võimalus ja õigus on 18 1-12-4581 paljudel isikutel. Kuriteo sündmuskohal liikumisvabaduse piiramise õiguse on seadusandja andnud politseiasutusele ning kannatanutel endil selline volitus puudub. Vaatlusprotokolli kohaselt alustati sündmuskoha vaatlusega 14.11.2011 kell 11.20 (tl 172). Kusjuures protokollist nähtuvalt avas vaatluse teostamiseks vähemalt osa uksi Xxx. Mis tähendab, et Xxxil olid vajalikud võtmed siiski olemas. Eelnevast lähtuvalt peab kohus tunnistaja ütlusi sündmuskoha kohese vaatluse teostamata jätmise kohta ebausaldusväärseiks ning ennastõigustavaiks, varjamaks või õigustamaks politseiametnike eksimusi või tegemata jätmisi kriminaalmenetluse läbiviimisel. Ülaltoodust järeldub seega, et käesoleva kriminaalmenetluse läbiviimisel tunnistaja tegevuse seaduspärasuse kontrollimiseks on alustatud kriminaalmenetlust ning tema poolt kohtus antud ütlusi ei saa kohus lugeda täielikult usaldusväärseiks. Arvestades, et tunnistaja oli kohtusse kutsutud teise isiku ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks, kuid samal ajal ei ole kohtul veendumust tunnistaja enda ütluste usaldusväärsuses, on kohus arvamusel, et tunnistaja ütlused ei ole sobiv tõend KrMS § 289 lg 4 mõttes ning Xxxi ütluste usaldusväärsust tuleb hinnata muude asjas kogutud tõendite abil. 2.3 Süüdistatavate ütlused Aleksei Kjuršin andis 17.08.2012 kohtus ütlusi, et tunneb Erokhinit aastast

1. Lihtsalt tuttavad, abikaasad on tuttavad. Erokhiniga tal mingit ühist äritegevust või muud sellist ei olnud. Xxxe tunneb seoses sellega, et pöördus tema poole, kus ta võtab vastu tellimusi, tellis 2010 temalt keti. Süüdistuse ja 11.11.2011 kella 20:34 kohta seletas Kjuršin järgnevat: Jah ma tean seda, et mind süüdistatakse aga mina seda ei teinud. Sel päeval me leppisime kokku, et meie abikaasaga tuleme nendele külla, oli sündinud poeg, otsustasime tähistada seda sündmust. Võtsime ühendust päeval, leppisime kokku, et umbes kell 5 tuleme külla. Tulime määratud ajal nende juurde külla, istusime ja jõime. Abikaasad olid toas ja vaatasid televiisorit. Umbes kell 10 lõppes viin, pood oli kinni, me läksime baari. Baar Kivilill, tahtsime viina võtta aga tema loobus meile andmast, me pidime baaris jooma, jõime baaris, olime seal umbes 10-15 min. Xxx viis meid bussijaama juurde ja me läksime Erokhini juurde koju, see oli juba 11 ajal, pärast seda, , mulle helistas minu tuttav Xxx ja otsustasime minna baari, naine oli ka. Tulime sinna baari, tellisin endale õlut, naisele mahla, olime umbes kella 3, 4ni, ei mäleta, millal see suletakse. Xxx viis neid bussijaama mitte Erokhini maja juurde, kuna Erokhini maja juurde viib väga halb tee, seal bussijaamas oli mugav parkida ja sealt pole palju minna Erokhini juurde, umbes 5 minut käia. Kivilille baarist bussijaama minek võtab jala minnes umbes 25-30 minutit. Enne vahistamist käis tööl, ettevõtte tegeleb haljastusega, ametlikult. Töötas seal umbes 10 päeva. Töötas nii lühikest aega isiklikel põhjustel. Ootas, et helistatakse ja võetakse taas õlletehasesse tööle, 23 peeti kinni ja 24 helistas tööandja. Suvel töötas Narvas Finnstaris, aga mitteametlikult, tegeles korterite remondiga, fassaadidega. Pärast lahkus ja töötas mitteametlikult ettevõttes Maru, töötas seal umbes kuu aega, kuni objekt lõppes. Teda on varem kohtulikult karistatud umbes 7-8 korda, vargused ja 1 kord § 200 järgi. Viimati vabanes 2010 detsembris. Kui alustas abikaasaga kooselu, lõpetas narkootikumide tarvitamise. Erokhini ja Xxxi vahelistest suhetest teab, et nad on väga ammu tuttavad. Autoga seoses oli neil mingi probleem . Muud ei tea midagi. Xxxega on ta tuttav, aga mitte väga lähedane, Yushkoviga elasid samas õues. Mingeid asju ta neile andnud ei ole. 19 1-12-4581 11.11.2011 kella 5-10 ajal oli Erokhini korteris ning sel ajal ta sealt ei lahkunud. Pärast seda käis baaris Kivilill ja tuli enne kl 23 jälle Erokhini juurde. Seejärel lahkus sealt koos oma abikaasaga. Kahekesi. Korteris olles jõid viina, pool liitrit. Jõid köögis. Abikaasad istusid toas ja suhtlesid. Vaatasid telerit, mingi jalgpalli mats oli. 14.11 ei leitud teda, kuna läks abikaasaga tülli ega viibinud kogu aeg kodus. Ta ei ole kindel, et abikaasa ka teadis, et nad tülis olid. 14 – 23 november oli ta vahepeal naise juures kodus, seal peeti teda ka kinni. Vahepeal oli tuttavate juures. Konkreetselt Xxx juures, perekonnanime ei saa nimeta, keeruline. Uurimise käigus tunnistas ta teisel ülekuulamisel kannatanutele kallale tungimist. Kuid siin kohtus antavad ütlused on tõelised. Politsei ütles, et mõtle hästi selle peale mida sa ütlesid. Kui teda toodi tagasi politseijaoskonda, öeldi, et kui vastandamisel ei anna süüd tunnistavaid ütlusi ja kui tema naine sünnitab, siis ta ei näe oma last aga, kui tunnistab süüd, lastakse teda lahti. Isegi kui ta oma süüd ei tunnista siis teda pannakse vangi nii kui nii. Politseinik ütles, et teda vabastatakse, teda mõjutati sellega, et ta naine on rase. Uurija juures ta peale vastastamist ütlusi ei muutnud, kuid saatis prokuratuuri kirjalikud ütlused ning põhjendas mis põhjustel ta tunnistas oma süüd. Ta palus, et nad lisaksid need asja juurde, tuli vastus, et need ei oma tähtust selles asjas. Hoolimata sellest, et ta oli varem röövimise eest 5 aastat reaalselt vangis olnud ja teadis, mis karistus teda ähvardab, võttis ta vastastamisel süü omaks, kuna mõtles, et olles vabaduses on võimalus leida rohkem tõendeid ja oma naise peale, kes on rase. Kirja saatis prokuratuuri märtsis, enne kui oli kriminaalasja materjalidega tutvunud. Selle kohta, et tema spordipükstelt võetud DNA proovide kohaselt ei saa välistada, et seal oli Xxxi bioloogilist materjali ei oska ta midagi seletada. Xxx oli korduvalt sõitnud Sergei autoga ja Sergei oli tema auto juht ja ta oli oma pulmas tema autos. Võib-olla sealt pärit. Xxxile ei ole ta kulda realiseerimiseks pakkunud. Xxx on tema juuresolekul andnud Erokhinile ühel korral raha. See oli aastal 2011, talvel või kevadel. Sõitsime Erokhiniga autoga, läksid maja juurde, kus elab Xxx, Erokhini sõnadest sai aru, et Xxx oli lubanud anda talle 50 eurot bensiini ostmiseks. Xxx istus taha. Ta ise rääkis telefoniga ega kuulnud, mida Xxx ja Erokhin rääkisid. Xxx andis Erokhinile raha, ta ei näinud palju seal raha seal oli aga juttu oli 50 eurost. Xxxi töökojas Pavlovi tn-l on ta ühel korral käinud. Kokku on ta kannatanuga rääkinud umbes viiel korral. Kolm korda ta tõi Xxxile kulda, 2 korda koos Erokhiniga tõi kulda. Ema kinkis talle keti, see läks katki ja ta andis selle Xxxile remontida, teinekord oli samasugune lugu. Temaga olid kaasas abikaasa ja tuttav Xxx. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava Aleksei Kjuršini ütlused usaldusväärsed ning need tuleb tõendite kogumist välja jätta. Taolisele järeldusele jõudis kohus tulenevalt asjaolust, et Aleksei Kjuršini poolt kohtus antud ütlustest ilmneb, et ta on menetluse käigus oma ütlusi korduvalt muutnud. Tema ütlustest võib järeldada, et kohtueelses menetluses ta esmalt ei tunnistanud oma süüd, kuid hiljem kannatanutega vastastamisel tunnistas ta talle etteheidetava röövimise toimepanemist. Kohtus antud ütlustes süüdistatav eitas oma süüd. Vahepealset meelemuutust ja süü omaksvõttu põhjendas Aleksei Kjuršin sellega, et operatiivtöötaja mõjutas teda sellega, et ta naine on rase ning ta tunnistas oma süüd lootuses pääseda sünnituse ajaks vahi alt ning samuti arvas, et vabaduses viibides on tal rohkem võimalusi tõendite kogumiseks. Kohus leiab, et nimetatud põhjendused ei ole veenvad, arvestades eeskätt asjaolu, et süüdistatava näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning sealjuures on ta kandnud viieaastast reaalset vangistust röövimise toimepanemise eest. Seega oli ta väga hästi teadlik, milline sanktsioon teda süüdistuses kirjeldatud teo toimepanemise eest võib ähvarda. Kohtu hinnangul ei ole usutav, et sellist teadmist omades võtnuks süüdistatav ainuüksi operatiivtöötaja mõjutamisel omaks 20 1-12-4581 teo, mida ta pole toime pannud, riskides sellega, et talle võidakse taaskord mõista aastate pikkune vangistus. Eelnevast nähtuvalt on süüdistatava ütlused olnud vastuolulised ning vastuolude selgitused ei ole kohtu hinnangul usutavad, mistõttu tuleb tema ütlusi pidada ebausaldusväärseks tõendiks ning need tuleb jätta tõendite kogumist välja. Sergei Erokhin andis 17.08.2012 kohtuistungil ütlusi, et ta ei ole süüdistuses kirjeldatud tegusid toime pannud. Seoses kelmuse episoodiga ütles ta, et Seda ei olnud aga võin seletada. Xxxil on endine naine, kellega mul on väga head suhted, nemad planeerisid lahutada, Xxxil pidi lõppema elamisluba, korduvalt Xxx sõitis enda endise naise juurde elades koos Xxxga ja endine naine palus lapse ülalpidamiseks mingit raha, Xxx ei andud talle. Et nendel ei oleks probleeme omavahel, palus ta mind. Palus Xxxlt raha minu jaoks, tuli võttis neid ja viis oma endisele naisele. Mina pidin kinnitama, et võtan Xxxi käest võlgu, 400, 500 eurot, summad olid erinevad. Mina ei võtnud kunagi raha Xxxilt ega Xxxlt. Ta oli sunnitud kinnitama Xxxle, et võttis seda raha, sest Xxx vestlustel küsis tema käest, miks Xxx võtab palju raha, mille jaoks. Kulda pole ta Xxxile lubanud, kuulis sellest esimest korda, kui teda võeti kinni ja toodi politseisse. Xxxi tööjuures käis ta väga tihti, siis kui Xxx helistas talle. Xxxi töökojas kõik inimesed võivad siseneda ja väljuda. Xxx on ostnud väga palju varastatud kulda. Ja kuna Xxx kartis jääda sinna üksi, siis Xxx helistas talle öösel ja päeval ,tema läks ja istus Xxxiga seal. Kui toodi sellist kulda, mis on halva kvaliteediga, mis on katki läinud, Xxx tegi selle ümber. Kui oli mingi hea sõrmus, mis oli varastatud, siis kellelegi mingeid dokumente kunagi ei antud. Asjad, mis olid heas korras, Xxx poleeris ja pani oma pitsati ja palus tal neid müüa kui Xxxi poolt valmistatud eset. Teab, et Xxx ostis varastatud kulda, kuna see toimus alati tema juuresolekul. Xxx koguaeg ütles konkreetselt neile, öelge mulle, kas on varastanud või mitte. Ta oli kohal ainult sellepärast, et Xxx kartis seda teha üksinda. Et seda varastatakse ja kabinetil on kartongist uks. See, et kulda toodi öösiti, oli Xxxil tavapärane. Päeval on seal palju inimesi, öösel tullakse tavaliselt varastatud kullaga. Süüdistatav sõnas, et Tema üldse kardab olla üksinda, kardab lihtsalt. Helistab ütles mulle et täna tulevad inimesed et ta kardab üksi olla. Tulid talle kabineti, uksed pandi lukku, kulda uuriti, oli määratud hind, hind mitme grammi kohta, hinda mida tema ütles ja peaaegu kõik nõustusid temaga. Mina vist olin vajalik, selletõttu et tema ei saaks lööki pähe, sest tuldi mitmekesi. Seal absoluutselt mingit valvet ei ole. Majas ei tea aga tema koridoris ei ole. Tema ei pannud signalisatsiooni kunagi. Õmblusvabrikus vist oli, tema korrusel ja keldris ei olnud. Xxxi töökohta kirjeldas ta järgnevalt: Pea sissepääs on, kus on tema kabinet, sisse ei saa ilma kutseta aga väljuda võib igaüks. Kui saad sisse sinna, alla viib trepp, kus grupp tegeleb muusikaga, nendega koos on pool Sillamäed päevad ja öösel seal, üleval on õmblusvabrik ja Second hand. Kõik inimesed kes lähevad sisse ja väljuvad, need teavad, kus asub see nupp. Sellest nupust peab avama peale kella
2. Siseneda pärast kuut ei saa, kui ootas kedagi peale kuut siis pani mati ukse alla, iga üksvõis siseneda ja väljuda. Second handi kohta ma ei tea aga grupil lamab matt ukse ees ja igaüks võib sisse ja välja minna. Sel korrusel, kus asub töökoda, on mitmeid ettevõtteid, prillide valmistamine, inimesed, kes tegelevad väljakaevamistega, igal õhtul on seal koristaja. Ukse lahti hoidmiseks on üks variant matt ja teine variant on ämber, kui koristaja töötab. Selles ruumis, kus Xxx on, nägi ta tihti teisi inimesi, seal olid tellijad, sõbrad, tema rahulikult väljus kabinetist ja kõik need jäid sinna, väike ruum on. Ruumi sisenedes on kõigest hea ülevaade. Kui Xxxil ei olnud vajadust minna Tallinnasse, siis ta pani kulla seifi. Kui neiud tulid teed jooma, nad jõid teed. 21 1-12-4581 Kui tema ära läks, jäid sinna kolmekesi, samuti Xxx näitas kõiki esemeid, mis olid olemas tol hetkel. Suhted Xxxiga halvenesid Xxxi pärast, sest tema oli Xxxi endise naise poolel. Nad olid head sõbrad ja kõik. Ta arvab, et see oli Xxx tingimus, et Xxx lõpetaks suhtlemise temaga. Kjuršin on hea tuttav, tutvusid abikaasade kaudu 2010 või
3. Ta kinnitab Kjuršini ütlusi 11.11.2011 õhtu sündmuste kohta. Samuti seda, et nii Xxx kui Kjuršin on tema autos olnud. 2011 töötas ta Xxxas, palk oli koos preemiaga
4. Enne seda käis merel ja raha oli küll. Kasiinos käis umbes 2-3 korda. Peale 11 000 euro rohkem ei võitnud ega kaotanud ka rohkem kui 50 eurot. Rohkem ta ei võta kasiinosse kaasa. Xxxiga suhtlemise lõpetas 2011 kevadel, kui tema perekonna juurde tulid inimesed Xxxilt. Tahtsid, et ta annaks ära tundmatu suure rahasumma, lisaks sellele ütlesid, et see auto, mida Xxx tahtis osta, Xxx ostma ei hakka, kuna ostis teise auto. Ähvardasid ka tema naist. Xxxide juures käis üks või kaks korda, ei tea, kas tol momendil kadus sõrmus või mitte. Sõrmuse kadumisest sai teada, kui oli Xxxi juures aadressil Pavlovi
5. Xxx helistas, et ei leia oma sõrmust, Xxx ütles, et vist pani ise kuhugi. Sama päeval käis ta enne nende korteris kohvi joomas. Oli seal umbes 20 minutit. Ta pole kunagi seda sõrmust näinud. 2011 suvel kohtus Kivililles Xxxidega. Talle öeldi, et auto võetakse ära ja siis keegi kellelegi enam võlgu midagi ei ole. Ta ei nõustunud sellega. Tema abikaasa oli ka seal ja baari omanik käis mööda. Ta ei ole Xxxile kunagi kulda pakkunud. Peale kinnipidamist otsis Kjuršinit, et küsida, kus ta oli, sest politsei otsis teda. Seda, kas ta Kjuršinit enne 23.11 nägi või mitte, ta ei mäleta. Kjuršin ja naine läksid tülli, läks poistega joomingutele. 13.11.2011 Erokhini poolt pandimajja viidud kulla kohta seletas ta järgnevat: Minu arvates olime Tsentrumi kaupluse juures ja jõime õlut, seal on olemas baar. See töötab alates kella 8st. Läksime Xxxga tänavale, See Xxx oli tunnistajaks Aleksi pulmade ajal, ma tema perenime ei tea. Siis meie juurde tulid kaks noormeest. Ma võin neid ära tunda, nemad pakkusid meile osta odavalt kulda, kaks väikest kilekotti, tahtsid 500 eurot, mina ostsin 200 eurot eest. Kas selle kulla sees oli hambakulda ta ei tea, ei vaadanud, andis pandimajja nii nagu talle anti. Andis kulla kahte pandimajja, Narvas ja Jõhvis. Narva pandimajas käis 25.
6. On ise Narvast, ta ema elab siin. Läks Narva ei tahtnud ära anda, tahtis endale midagi teha. Need, kes talle kulla müüsid ütlesid, et see on vanaemalt. Ta ei mäleta kas kilekott oli täielikult täis või mitte aga palju oli. Nägi kaht ketti, mille peal olid proovid olemas. Kui 25.11.2011, koos Xxxiga Narva läks, oli Xxxil tema enda telefon Samsung Galaxy. Võimalikku Xxxi bioloogilise materjali olemasolu oma kinga ninal kommenteeris ta järgnevalt: Võin ainult eeldada, ütlesin juba teile, et viisin Xxxi haiglasse kui temale tehti nina operatsioon. Kui ta töötas, veri oli koguaeg ninal, olin koos temaga töökojas kõik need salvrätikud millega ta nina puhastas olid kõikjal tema ruumis võibolla ma astusin jalaga peale… selle DNA kohta ma ka ei saa üldse midagi seletada. Mina käin seal kus tema. Tema võttis ära minu auto, vahepeal ma istusin selle auto sisse ja sõitsin ka. Sadamas anti talle müts, millel on auk kogu näo jaoks, mitte ainult silmade jaoks. See on tal praegu kodus. Teda on varem karistatud sigarettide salakaubaveo eest. Ja tookord olid need ka tegelikult Xxxi sigaretid, aga ta võttis süü enda peale. Sergei Erokhini ütlustes vastuolusid ei ole tuvastatud. Ütluste usutavust ning kooskõla teiste tõenditega hindab kohus allpool. 2.4 Muud tõendid 22 1-12-4581 - sündmuskoha vaatlusprotokoll, mille kohaselt oli vaatlusobjektiks Xxxi poolt renditav kabinet aadressil: Xxx. Vaatlus toimus 14.11.
7. Metallkapi sissemurdmise jälgi ei ole, koridori seintel ja uksel on pruunikaid plekke; 14.11.2011.a sundtoomise määrus Aleksei Kjuršini suhtes; 14.11.2011.a kahtlustatavana kinnipidamise protokoll Sergei Erokhini suhtes; - 16.11.2011.a läbiotsimisprotokoll, mille kohaselt Sergei Erokhini korterist aadressil: Viru pst 7-1, Sillamäe oli äravõetud musta värvi poolsaapad suurusega 42; - 23.11.2011.a kahtlustatavana kinnipidamise protokoll Aleksei Kjuršini suhtes; - asitõendite vaatlusprotokollid, mille kohaselt vaatluse objektideks olid: M.Xxxile kuuluva mobiiltelefon Nokia 6630 IMEI –koodiga 359733006750775, mis oli 27.12.2011.a pandimajja antud xxx poolt ja osteti M.Xxxi poolt välja 24.03.2012.a; riided, mis oli äravõetud S.Erokhinilt, A.Kjuršinilt ja kannatanutelt; samuti kullast tooted (kiviga sõrmus, tükk traati, keharõngas), mis oli 18.12.2011.a pandimajja antud xxx poolt ja osteti xXxxi poolt välja 31.12.2011.a ; - DNA ekspertiisi akt, mille kohaselt Erokhini parema jala kingalt võetud teisest proovist (kinga ninalt) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Xxxilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (1.1). A.Kjuršini spordipükstelt võetud esimesest proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Xxxilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (2.2); - Pandimaja OÜ Serol Projekt 18.12.2011.a laenuleping Xxxiga, mille kohaselt pandimaja soetas viimaselt kulda üldkaaluga 1.13 grammi; - „Madeser“ OÜ pandimaja (Puškini 19, Narva) 25.11.2011.a leping Sergei Erokhiniga, mille kohaselt pandimaja soetas viimaselt kuldmurdu kaaluga 30.69 grammi; - Pandimaja OÜ Serol Projekt 27.12.2011.a laenuleping Xxxega, mille kohaselt pandimaja soetas viimaselt mobiiltelefoni Nokia 6630 IMEI –koodiga 359733006750775; - OÜ Luutar teade selle kohta, et 13.11.2011.a „Luutar“ OÜ-le kuuluvas kontoris Jõhvis, on sõlmitud leping Sergei Erokhiniga, mille kohaselt soetati Erokhinilt kulda üldkaaluga 49.95 grammi; kannatanute Xxx ja Xxxi kohtuarstliku ekspertiisi aktid, mille kohaselt kannatanutel on lühiajalised tervisekahjustused; - jälitustegevuse protokollid, millest nähtub, et 11.11.2011.a x.Xxxile kuuluv mobiiltelefon abonentnumbriga 58259408 töötas viimane kord kell 20.
8. Xxxile kuuluvat mobiiltelefoni Nokia 1680 classic IMEI-koodiga 35679902762256 kasutas alates 25.11.2011 Xxx Xxxile kuuluv abonentnumber
9. Ajavahemikul 26.11.2011.a kella 12.20 kuni 10.12.2011.a kella 17.26 kasutas mobiiltelefoni Xxx Xxxile kuuluv abonentnumber 54617674, kes sai 32 sissetulnud kõnet Sergei Erokhinile kuuluvalt abonentnumbrilt 56190442 ja 28 sissetulnud kõnet Xxx Xxxile kuuluvalt abonentnumbrilt
10. Peale 14.12.2011.a kella 23.31 x.Xxxile kuuluvat mobiiltelefoni Nokia 1680 classic IMEI-koodiga 35679902762256 ei kasutatud. Xxxile kuuluv mobiiltelefon Nokia 6630 IMEI–koodiga 359733006750775 oli 03.12.-05.12.2011.a kasutusel Xxxele kuuluva abonentnumbriga
11. Kõnede eristusest tuleneb, et 18.12.2011.a Xxx Xxxile kuuluv abonentnumber 56709514 teostas ühe väljuva kõne Xxxele ja 5 väljuvat kõnet Aleksei Kjuršini naisele kuuluvale abonentnumbrile
12. Samuti sai 5 sissetulnud kõnet Xxxele kuuluvalt abonentnumbrilt 56183281; - Tsiviilhagi koos lisadega; - Kaitsjatasu taotlused ja määrused; - Õiend ekspertiisi maksumuse kohta; - Olympic Casino tõend selle kohta, et 09.05.2011 on Sergei Erokhin võitnud 11 582 eurot ja saanud selle kätte sularahas; 23 1-12-4581 - Politsei- ja Piirivalveameti vastus 06.06.2012 nr 1.3-1/8506-10, millest nähtub, et kriminaalasja nr 11240105748 materjalides oleva 11.11.2011 koostatud Xxxi ülekuulamise protokolli õigsuse kontrollimiseks alustas sisekontrollibüroo menetlust kriminaalasjas nr 12210000046

§ 344lg 1 tunnustel.

- Rahvastikuregistri väljavõte Xxxi kohta; - Prokuratuuri määrus Aleksei Kjuršini taotluse rahuldamata jätmise kohta.

1. Kohtu järeldused süüdistuse osas 3.1 Aleksei Kjuršinit ja Sergei Erokhinit süüdistatakse selles, et 11.11.2011.a kell 20.34, varjates nägu maskiga, viibides hoones aadressil: Xxx, tegutsedes koos võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, tungisid kallale töölt koju naasvale Xxx ja Xxxile, lõid rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha, tekitades viimastele lühiajalisi tervisekahjustusi, ning omastasid kannatanutel kaasas olnud vara ja kasutades Xxxilt ära võetud võtmeid tungisid töökotta, kust varastasid erinevaid vääriskive ja väärismetallidest esemeid. Kokku tekitati Xxx ja Xxxile varalist kahju üldsummas 18968,49 eurot. 3.1.1 Asjaolu, et süüdistuses kirjeldatud röövimine aset leidis, on kohtu hinnangul tõendatud eelkõige Xxxi ütlustega, Xxx ja Aleksei Xxxovi ütlustega. Samuti kohtuarstliku ekspertiisi aktide, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, pandimaja lepinguga ja asitõendite vaatlusprotokollidega. Samuti tsiviilhagile lisatud inventuuri akti ja muude tõenditega. Röövi toimumist kinnitavad Xxxi ütlused, et ta oli koos oma abikaasa Xxxiga 11.11.2011 õhtul Pavlovi 2 asuvas abikaasa töökojas. Kella üheksa paiku hakkasid nad lahkuma, tema läks ees. Väljudes nägi ta kahte maskides meest ning rohkem ta midagi ei mäleta. Toibudes istus ta töökojas seifi ees, nägi, et seifist oli valikuliselt asjad ära varastatud. Kõik kuld oli ära varastatud. Xxxi poole pöördudes nägi, et ta nägu on täiesti läbi pekstud. Kuna nende isiklikud kotid, kus olid ka nende telefonid, olid ka ära varastatud, ei saanud nad ka helistada politseile ning läksid ise politseisse, mis asub nende lähedal. Kallaletungi tagajärjel oli Xxxil enda sõnul ajukolju trauma, ajupõrutus, hamba kahjustus, nina kahjustus ja selgroo trauma. Tunnistaja Aleksei Xxxovi ütlused kinnitavad, et 12.11.2011 hommikul oli nii Xxx kui ka Xxxil näha peksmisjälgi. Ka Xxx tunnistas, et nägi Xxxil näos peksmisjälgi. Isiku ekspertiisiaktist nr 48 (tl 238) nähtub, et kiirabi väljakutse oli 11.11.2011 kell 22.53 ning Xxx viidi kiirabiga SA Ida-Viru Keskhaiglasse. Patsiendikaardi kohaselt oli patsiendil peavalu, näohematoomid, vasakus küljes valu ning otsmikupiirkonnas ca 4cm rebimishaav. Tal diagnoositi koljusisene vigastus, konkussioon; lahtine peahaav, pealae lahtine haav; pea pindmised hulgivigastused; pindmine kõhu-, selja alaosa ja vaagnavigastus, selja alaosa ja vaagna kontusioon. Eksperdiarvamuse kohaselt olid Xxxil järgmised kehavigastused: peaaju vapustus, põrutushaav ja nahaalune verevalum paremal pool otsmikupiirkonnas, nahaalused verevalumid paremal pool silma ümbruses, ülahuulel ja nimmepiirkonnas. Isiku ekspertiisiaktist nr 49 (tl 239) nähtuvalt oli 11.11.2011 kell 22.53 kiirabi väljakutse ning Xxx viidi SA Ida-Viru Keskhaiglasse. Eksperdiarvamuse kohaselt olid Xxxil järgmised kehavigastused: peaaju vapustus, nahaalune verevalum näol silma ümbruses, põrutushaav kuklapiirkonnas. Eelnimetatud ekspertiisiaktid tõendavad, et Xxx ja Xxxile oli 11.11.2011 tekitatud kehavigastusi. 24 1-12-4581 Kehavigastuste tekitamist kinnitavad lisaks eelnevale ka 30.11.2011 vaatlusprtokoll, milles vaadeldi Xxx ja Xxxile kuuluvaid riideesemeid, mida nad endi sõnul 11.11.2011 õhtul kandsid. Nimetatud esemetel olid tumepunased laigud, mida eelnevalt käsitletud tõendeid arvestades võib pidada vereplekkideks. Klientidele kuuluvate väärisesemete varastamist kinnitavad lisaks Xxxi ütlustele ka kannatanute Xxx, Xxx, Xxxi, Xxx Xxxi, Xxx, Xxx ja Xxx ütlused, mille kohaselt nad andsid Xxxile väärismetallist esemeid korrastamiseks või ümbertöötlemiseks, kuid ei saanud neid samu esemeid tagasi. Xxx ütles neile, et esemed rööviti ning osaliselt on ta need asendanud samaväärsete esemetega ning mõne kliendiga on kokkulepitud hilisem asendamine. Nimetatud ütlused kinnitavad röövi toimumist, kuivõrd vastasel juhul puudunuks Xxxil igasugune mõistlik motiiv klientidele kuuluvate esemete asendamiseks teiste esemetega. Mobiiltelefoni Nokia 6630, IMEI 359733006750775, vaatlusprotokolli (tl 198-201) kohaselt tundis Xxx pandimajas ära oma telefoni ning andis selle uurimisasutusele vaatluse teostamiseks. Jälitusprotokolli (tl 246) andmetel kasutati Xxxile kuuluvat abonentnumbrit nimetatud telefonis 2011 aprillis ja mais. Seejärel kasutas ta telefoni HTC HD2 T
2. OÜ Serol Projekt pandimaja ja Xxxe vahelise 27.12.2011 lepingu (tl 235) kohaselt andis Xxx sama marki ning sama IMEI koodiga telefoni pandimajale laenu saamiseks pandiks. Telefoni pandimajja viimist kinnitas ka Xxx ise ning enda sõnul sai ta selle telefoni Xxx Karnaukhovilt umbes üks kuu enne pandimajja viimist ja Xxxi ta ei tunne. Jälitusprotokollist (tl 247-248) nähtub, et 25.11.2011 kuni 26.11.2011 ja 27.12.2011 kasutati kõnealuses telefonis Xxx Xxxile kuuluvat abonentnumbrit 56761759 ning 03.12.2011 kuni 05.12.2011 kasutati telefonis Xxxele kuuluvat abonentnumbrit
3. Nimetatud tõenditega on tuvastatud, et Xxxi telefon Nokia 6630 oli 2011 lõpus temale tundmatu isiku käes, mis ühtlasi kinnitab röövi toimumist ning selle käigus muu hulgas ka isiklike esmete vargust. 02.01.2012 vaatlusprotokolli (tl 191-193) kohaselt ostis Xxx 31.12.2011 Sillamäel Viru tänaval asuvast pandimajast välja sõrmuse ja keharõnga. Samas puuduvad aga tõendid, mis kinnitaksid, et tegemist on röövitud esemetega. Samuti ei ole selge, kuidas need esemed pandimajja said. Kriminaalasja materjalidele on küll lisatud Viru tn 6 asuva OÜ Serol Projekt pandimaja 18.12.2011 leping Xxxiga (tl 232), mille kohaselt on pandimaja võtnud temalt vastu kulda kaaluga 1,13 grammi ning andnud talle selle alusel laenu 22 eurot ning kulla viimist pandimajja kinnitab ka Xxx ise. Kuid miski ei kinnita, et kõnealune leping oli sõlmitud just vaatlusprotokollis vaadeldud esemete vastuvõtmise kohta. Seega on kõnealune vaatlusprotokoll kohtu hinnangul asjassepuutumatu tõend. 14.11.2011 sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 172-184) kinnitab Xxxi ütlusi röövi toimumise kohta aadressil Pavlovi
4. Vaatlusprotokolli ning sellele lisatud fototabelite kohaselt tuvastati 14.11.2011 Pavlovi 2 asuva hoone koridoris ning Xxxi valduses olevas kabinetis pruunikaid plekke. Kuigi nende analüüsimiseks ei ole ekspertiisi teostatud, võib kannatanute kohtuarstlike ekspertiisiaktides kirjeldatud vigastusi ja muid ülalkirjeldatud tõendeid arvestades eeldada, et tõenäoliselt on need vereplekid. Ülaltoodust lähtuvalt on kohtu hinnangul tõendatud, et 11.11.2011 õhtul pandi Sillamäel, Pavlovi 2 asuvas hoones toime Xxx ja Xxxi röövimine süüdistuses kirjeldatud viisil st 11.11.2011 kaks isikut, varjates nägu maskiga, viibides hoones aadressil: Xxx, tegutsedes 25 1-12-4581 koos võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, tungisid kallale töölt koju naasvale Xxx ja Xxxile, lõid rusikate ja jalgadega vastu pead ja keha, tekitades viimastele lühiajalisi tervisekahjustusi, ning omastasid kannatanutel kaasas olnud vara ja kasutades Xxxilt ära võetud võtmeid tungisid töökotta, kust varastasid erinevaid vääriskive ja väärismetallidest esemeid. 3.1.2 Esitatud süüdistuse kohaselt panid nimetatud kuriteo toime Sergei Erokhin ja Aleksei Kjuršin. Süüdistaja hinnangul on see tõendatud eelkõige kannatanute ütlustega, mida kinnitavad muud asjas kogutud tõendid. Nii nagu juba ülal öeldud, ei võta kohus arvesse kannatanute Xxx ja Xxx ning tunnistajate Aleksei Xxxovi, Xxxja Xxx ütlusi selle kohta, et nad on Xxxilt või kelleltki teiselt kuulnud röövi üksikasju ning et röövi panid toime süüdistatavad - Sergei Erokhin ja Aleksei Kjuršin. Kannatanu Xxx andis ütlusi, et ta nägi majast väljudes kaht maskis meest ja rohkem ta midagi ei mäleta. Seega ei näinud ta röövi toimepanijaid. Kuid asjaolust, et töökojast oli esemeid võetud valikuliselt, tegi ta järelduse, et teo pani toime Sergei Erokhin, kuna viimane viibis tihti töökojas ning oli teadlik, kus asjad asuvad. Viibides politseijaoskonnas rääkis ta kogu aeg, et üks ründajatest oli Erokhin. Kohus nimetatud järeldusega ei nõustu. Kannatanu Xxx ütlustest nähtuvalt oli Xxxi jaoks tavapärane kutsuda töökotta külalisi. Tema ise käis seal korduvalt ning samuti tema sõbranna. Milline oli nende isikute ring ja arv, kes töökojas külas käisid, ei ole kohtule teada. Kuid vaatamata sellele ilmneb eelnevast, et Erokhin ei ole ainuke isik, kes pidevalt töökojas käis ning seal toimuvaga kursis oli, mistõttu esemete valikuline varastamine ei kinnita, et kuriteo toimepanijaks oli Erokhin. Kannatanu Xxx andis kohtus ütlusi, et rüselemise käigus võttis ta ühelt kallaletungijalt maski näo eest ning tundis ära Aleksei Kjuršini. Välimuse, riiete ja liigutuste järgi tundis ta ära, et teine kallaletungija oli Sergei Erokhin. Ülekuulamisel ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldatud kohtueelse menetluse 11.11.2011 ülekuulamise protokolli kohaselt (lisatud ka süüdistusaktile kui kriminaalmenetluse alustamise alus) andis kannatanu ütlusi, et … Ma ei näinud, kes peksis. Oli kaks inimest. Nad peksid ka minu naist. Ma ei näinud nende nägusid, kuid mingil hetkel õnnestus mul ühel neist mask eest tõmmata ja ma nägin lühikeseks lõigatud heledaid juukseid. Selle inimese kasv oli umbes 190 cm, st sama pikk kui mina. Rohkem ei oska ma tema kohta midagi öelda... Kirjeldatud vastuolu selgitas Xxx sellega, et 11.11.2011 ta mingit protokolli ei allkirjastanud ning ta andis oma esimesed ütlused 14.11.
5. 11.11.2011 ülekuulamist ei toimunud. Ta vestles politseiametnikuga tema kabinetis ja fuajees, aga protokollile ta siis alla ei kirjutanud. Kannatanu on teinud politseile kuriteokaebuse tema allkirja võltsimise kohta ning selle kohta on alustatud kriminaalmenetlus. Kriminaalmenetluse alustamist kinnitab Politsei ja Piirivalveameti vastus (tl 303). Protokolli koostanud politseiametniku ütlusi kohus otsuse punktis 2.2 toodud põhjendustel kannatanu ütluste usaldusväärsuse hindamisel arvesse ei võta. Kuivõrd kohtule ei ole teada, et protokolli võltsimise kohta alustatud kriminaalmenetlus oleks lõpplahendini jõudnud, eeldab kohus, et menetlus on pooleli ning käesolevaks hetkeks ei ole tuvastatud, et kõnealune protokoll on võltsitud. Seega ei ole kohtul alust protokollis olevaid 26 1-12-4581 ütlusi automaatselt usaldusväärsuse kontrollimisel kõrvale jätta. Kuid arvestades, et kriminaalmenetlus protokolli õigsuse kontrollimiseks on alustatud, puudub kohtul ka tõsikindel veendumus, et Xxx on selle allkirjastanud. Eelnevast lähtuvalt leiab kohus, et 11.11.2011 protokollis kajastuv tekitab küll kahtlust Xxxi poolt kohtus antud ütluste usaldusväärsuses, kuivõrd aga protokolli enda usaldusväärsus on samuti kahtluse all, ei pea kohus protokolli piisavaks, et jätta Xxxi ütlused ebausaldusväärse tõendina tõendite kogumist välja. Kuna Xxxi ütlused on kõne all olevas kriminaalasjas süüdistuse kaalukamaid tõendeid, tuleb kohtu arvates nende usaldusväärsust eriti kriitiliselt hinnata. Xxxile tekitatud kehavigastuste tõendamiseks kohtule esitatud isiku kohtuarstlikust ekspertiisiaktist nr 48 (tl 238) nähtub, et ekspertiisi aluseks on olnud kiirabikaart nr 96/1/5150 ja SA Ida-Viru Keskhaigla patsiendikaart nr R
6. Nimetatud dokumentide kirjelduses on muu hulgas kirjutatud järgmist – Kiirabikaardist nr 96/1/5150 nähtub, et 11.11.2011 väljakutse kell 22.53, kohal 22.59 patsient oli pekstud tundmatute isikute poolt, haav lauba piirkonnas, hematoom parema silma ja huule piirkonnas ….SA Ida-Viru Keskhaigla patsiendikaardist nr R370127 nähtub, et 11.11.2011 kell 23.55 pöördus kiirabi kaudu. Oli pekstud täna Sillamäel tundmatute poolt… . Seega on ekspertiisiakti kohaselt kannatanu Xxx öelnud vahetult pärast sündmusi meditsiinitöötajatele, et teda peksti tundmatute isikute poolt. Kriminaalasjas ei ole tuvastatud, et kannatanul võis olla mingi põhjus (nt kriminaalmenetluses uurimise huvides) öelda meditsiinitöötajatele, et peksjad olid tundmatud, kuigi ta tegelikult sel momendil teadis, kes teda peksid. Samuti puudub põhjus kahelda ekspertiisiakti ning selle aluseks olevate dokumentide usaldusväärsuses. Kiirabikaardi ja patsiendikaardi näol on tegemist meditsiinitöötajate poolt väljakutsete ja haiguslugude kohta koostatud rutiinsete dokumentidega, mille puhul on ebatõenäoline, et isikud on sinna märkinud valeandmeid. Eriti veel asjaolude kohta, mis nende endi tegevusi konkreetse juhtumiga tegeledes ei puuduta. Samuti on eksperdi jaoks vastavate dokumentide refereerimine ekspertiisiaktis tavapärane tegevus ning puudub alust arvata, et tal võis olla soov kedagi eksitada ja esitada seetõttu valeandmeid. Ka eksperdi tegevusi ja järeldusi ei mõjuta mingil viisil asjaolu, kas peksjad olid kannatanule tundmatud või tuttavad. Ekspertiisiaktis refereeritud meditsiinidokumentidesse kirja pandu haakub 11.11.2011 koostatud protokollis olevate ütlustega, et peksjad olid Xxxi jaoks tundmatud. Kuigi ekspertiisiaktis refereeritud tekst ei ole kohtueelses menetluses antud ütlused KrMS § 63 lg 1 tähenduses ega ole seega iseseisev tõend kuriteo toimepanija kui tõendamiseseme asjaolu kohta, on siiski tegemist tõendiga, millele kohus võib tugineda kannatanu ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel. Nimetatud seisukohta toetab ka Riigikohtu kohtuotsuse nr 31-1-66-10 punktis 12 märgitu, et … patsiendikaardil sisalduv teave pole mitte kohtueelses menetluses antud ütlused menetlejale KrMS § 63 lg. 1 tähenduses, vaid eravestluses arstile edastatud teave, mis on patsiendikaardi vahendusel jõudnud kriminaalmenetlusse… Teiseks oli tegemist n-ö spontaansete ütlustega (res gestae) menetlusvälisele isikule, kellel puudus ametist tulenev huvi antud teabe vastu ja seetõttu pole reeglina alust nende ütluste usaldusväärsuses kahelda…. Samas märgib Riigikohtu kriminaalkolleegium, et juhul, kui tunnistaja või kannatanu ütlused kohtus on selgelt vastuolulised asjaolude suhtes, mida menetlusväliselt koostatud dokumendiga soovitakse tõendada, saab kohus dokumendis kajastatud ütlusi arvestada ainult tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Seega on menetluseväliselt saadud dokumendis (patsiendikaardil) sisalduvate tunnistaja ütluste 27 1-12-4581 kasutamine tõendina lubatav vaid ülalkirjeldatud asjaoludel. Seejuures ei või aga isiku süüdimõistmine tugineda üksnes või olulisel määral sellisele tõendile. Xxx andis ütlusi, et politseijaoskonnas olles rääkis ta, et üks ründajatest oli Erokhin. Samuti on ta öelnud, et pärast rünnakust toibumist ning teada saades, mida ja kust varastati, ütles ta oma abikaasale, et teo toimepanija oli ilmselt Erokhin. Sellest järeldub, et kannatanud vestlesid sündmuskohal äsja aset leidnud sündmusest. Kui kannatanu Xxx oleks ründajas tundnud koheselt ära Aleksei Kjuršini, siis oleks ta seda ka sündmuskohal või teel politseijaoskonda oma abikaasale öelnud (kui tal just polnud põhjust seda varjata). Et Xxx talle Aleksei Kjuršini nime või hüüdnime ei öelnud, kinnitab Xxxi öeldu, et politseijaoskonnas ründajate isikutest rääkides ütles ta, et üks ründajatest oli Erokhin. Vastasel juhul oleks Xxx rääkinud ka teise ründaja nimest. Seega kinnitavad ka Xxxi ütlused asjaolu, et vahetult pärast sündmust ei öelnud Xxx, et tundis kuriteo toimepanijaid. Usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa arvestamata jätta ka Aleksei Xxxovi ütlusi selle kohta, et Xxx oma sõnul ei öelnud esialgu, et kahtlustab süüdistatavaid, kuna ülekuulamist ei olnud ja kriminaalmenetluse algatamisega venitati. ( Küsimusele - miks kannatanul olid kahtlused nende isikute suhtes, süüdistatavate suhtes, vastas tunnistaja, et Kelleltki neist ta jõudis maski maha võtta ja näha teda. Kuna esimest ülekuulamist ei toimunud, teda ei kuulatud üle ja venitati pikalt aega ja venitati ka kriminaalmenetluse algatamisega, siis ta seda esialgu ei öelnud, sest ülekuulamist ei olnud.). Nimetatu viitab taaskord sellele, et Xxx ei öelnud 11.11.2011 politseiametnikele, et tundis ründajad ära. Lisaks eelnevale on kriminaalasja materjalides olevates erinevate menetlusdokumentide faabulas esmast kuriteoteadet refereerides samuti märgitud, et Xxx ja Xxxi peksid kaks tuvastamata isikut (sundtoomise määrus Aleksei Kjuršini suhtes; jälitusprotokollid, ekspertiisiaktid). Asjaolu, et Xxx 11.11.2011 kuriteoteate esitas, seda kinnitab nii Xxx kui ka Xxx ise. Mõlemad ütlevad, et läksid politseijaoskonda ning teatasid juhtunust politseiametnikele. Sealjuures Xxx vestles Xxx xxxiga eraldi ka tema kabinetis. Seega isegi juhul, kui 11.11.2011 protokollis on Xxxi allkirja võltsitud, on ta nimetatud kuupäeval siiski kuriteoteate esitanud ning politseiametnikel lasus kohustus see protokollida või muul viisil talletada. Ülaltoodud asjaolud viitavad sellele, et esmases ülekuulamises (või kuriteoteates) ei öelnud Xxx, et ta tundis ründajad ära ega avaldanud nende nimesid. Küll aga tegi ta seda ilmselt 14.11.2011 toimunud ülekuulamisel, kuivõrd samal päeval koostatud Sergei Erokhini kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et kinnipidamise aluseks on asjaolu, et kannatanu osundab temale kui kuriteo toimepanijale. Samuti on 14.11.2011 koostatud Aleksei Kjuršini sundtoomise määruses märgitud, et kriminaalmenetluses on tekkinud vajadus tema ülekuulamiseks kahtlustatavana. Eeltoodust järeldub, et kui Xxx tõepoolest tundis ründajad koheselt ära, siis 11.11.2011 antud ütlustes ning vestluses meditsiinitöötajate ning abikaasaga väitis ta mingil põhjusel vastupidist ning otsustas alles 14.11.2011 ülekuulamisel ja kohtus anda tõepäraseid ütlusi. Või teine variant, et ta ei tundnud 11.11.2011 teda röövinud isikuid ära, kuid otsustas hiljem mingil põhjusel osundada Erokhinile ja Kjuršinile kui kuriteo toimepanijatele. Mõlemal juhul ei saa aga Xxxi poolt antud ütlusi pidada usaldusväärseiks ning arvestada neid tõendina süüdistatavate kuriteoga seotuse üle otsustamisel. 28 1-12-4581 Muid otseseid tõendeid selle kohta, et kuriteo toimepanijaks võisid olla Sergei Erokhin ja Aleksei Kjuršin, kriminaalasjas kohtule esitatud ei ole. Kaudsete tõenditena, mis viitavad süüdistatavate seotusele kõnealuse kuriteoga, on kohtule esitatud alljärgnevad tõendid: Xxxi ütlused, millest nähtub, et süüdistatavad olid 2011 oktoobris või novembris ühel õhtul kella 10 või poole 11 paiku lühikest aega baaris Kivilill, mis asub umbes 1,5 km kaugusel sündmuskohast. Täpset kuupäeva ta ei mäleta. Pärast viis ta nad oma autoga bussijaama. Kõrvutades neid ütlusi Sergei Erokhini ütlustega, milles ta kinnitab, et 11.11.2011 õhtu sündmused olid täpselt sellised nagu Aleksei Kjuršin kohtus rääkis, siis võib järeldada, et Xxxi poolt kirjeldatud õhtu võis olla 11.11.
7. DNA ekspertiisi akt, mille kohaselt Sergei Erokhini parema jala kingalt võetud teisest proovist (kinga ninalt) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Xxxilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (1.1). Aleksei Kjuršini spordipükstelt võetud esimesest proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Xxxilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis (2.2). Seega on tegemist tõendiga, mis ei välista, et Sergei Erokhinil ja Aleksei Kjuršinil oli kannatanu Xxxiga füüsiline kontakt, kuid samas ei kinnita seda. 14.11.2011 Sergei Erokhini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 186 -190), 14.11.2011 Aleksei Kjuršini sundtoomise määrus (tl 185) ning 23.11.2011 Aleksei Kjuršini kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 194 – 197), milledest nähtub, et Aleksei Kjuršini asukoht oli pärast Sergei Erokhini kinnipidamist politseile teadmata ning süüdistaja hinnangul näitab see, et ta varjas end politsei eest ning tegemist on nn süükäitumisega. 23.11.2011 kahtlustatavana kinnipidamise protokolli punktist nähtuvalt peeti Aleksei Kjuršin kinni 23.11.2011 kell 9.20 Sillamäel, aadressil Xxx asuvast korterist. Samas protokollis olevate ankeetandmete kohaselt on nimetatud aadress Aleksei Kjuršini elukohaks. Ehk teisisõnu ta peeti päevasel ajal kinni tema enda elukohas. Kui isik oleks soovinud end tõsimeeli politsei eest varjata, siis poleks ta keset päeva kodus viibinud. Seetõttu ei loe kohus nimetatud tõendeid süüstavateks tõenditeks. OÜ Luutar teade selle kohta, et 13.11.2011 sõlmiti Jõhvi kontoris Sergei Erokhiniga leping, mille kohaselt soetati Erokhinilt kulda üldkaaluga 49.95 grammi ning Madeser OÜ pandimaja (Puškini 19, Narva) 25.11.2011.a leping Sergei Erokhiga, mille kohaselt pandimaja soetas viimaselt kuldmurdu kaaluga 30.69 grammi. Nimetatud tõendid näitavad, et Sergei Erokhini valduses oli 2011 novembrikuus (vahetult pärast röövi toimumist) suures koguses kulda, mida ta pandimajadesse viis. Kuid tõendeid, mis kinnitaksid tõsikindlalt, et tegemist oli Xxxilt varastatud kullaga, kriminaalasjas ei ole. Kuid arvestades kulla kogust ning realiseerimise kuupäevi, on siiski põhjust arvata, et tegemist võis olla Xxxi töökojast varastatud esemetega. Sergei Erokhin selgitas kulla päritolu kohta, et ta jõi Tsentrumi kaupluse juures hommikul koos Xxxga õlut ning nende juurde tulid kaks võõrast noormeest ja pakkusid neile odavalt kulda. Oli kaks väikest kilekotti ning nad tahtsid algul 500 eurot, kuid Erokhin maksis neile 200 eurot. Sealjuures ei oska süüdistatav öelda temaga koos olnud Xxx perekonnanime ega ka talle kulda pakkunud isikute nimesid. Kuivõrd esitatud kaitseversiooni ei ole võimalik kontrollida ning süüdistatav ei ole ise teinud midagi selleks, et seda mingilgi viisil kinnitada, suhtub kohus sellesse äärmiselt kriitiliselt. 29 1-12-4581 Kohtu hinnangul ei ole Sergei Erokhini kaitseversioon eluliselt kuigi usutav. Eelnimetatud pandimaja andmete kohaselt sai Erokhin 13.11.2011 ja 25.11.2011 pandimajja viidud esemete eest kokku ligi 1600 eurot. Seega tõenäosus, et keegi pakub tänaval võõrale inimesele taolises vääringus väärisesemeid müüa 500 euro eest ning annab need lõpuks ära üksnes 200 euro eest, ei ole kuigi suur. Eriti arvestades veel asjaolu, et Sillamäel on olemas pandimaja, kus isik oleks saanud need esemed oluliselt tulusamalt realiseerida. Seda muidugi juhul, kui tegemist ei olnud varastatud esemete müügiga ning isikud ei tahtnud pandimajja oma isikuandmeid jätta. Samas oleks aga Sergei Erokhinil, kellel enda sõnul on tänu Xxxiga suhtlemisele palju kogemusi väärismetallidega ja sealjuures ka varastatud esemetega, pidanud tekkima tõsine kahtlus, et tegemist on varastatud esemetega. Müüjatelt saadud vastus, et kuld on saadud vanaemalt, ei saanud Erokhini kogemusi arvestades tema jaoks kuigi veenev tunduda. Lisaks eelnevale jääb arusaamatuks, kus Sergei Erokhin hoidis seda osa 13.11.2011 ostetud kullast, mille ta realiseeris alles 25.11.
8. Tema elukohas 16.11.2011 teostatud läbiotsimisel väärismetalle ei leitud. Seega pidi tal olema põhjust seda kulda varjata ning kodus mitte hoida või ei olnud läbiotsimise ajaks ta seda kulda üldse veel enda valdusesse saanud. Mõlemad võimalikud versioonid seavad kahtluse alla Erokhini ütlused pandimajadesse viidud kulla päritolu kohta. Kui tal puudus igasugune kahtlus, et tegemist võis olla varastatud esemetega, ei oleks olnud põhjust neid ka varjata. Teisel juhul ei saanud aga kahe koti väärismetallist esemete üleandmine toimuda 13.11.
9. Eelnevast lähtuvalt asub kohus seisukohale, et Sergei Erokhini ütlused kõnealuste kullast esemete päritolu kohta ei ole usutavad ega tõepärased. OÜ Serol Projekt pandimaja 27.12.2011 leping Xxxega (tl 235), Xxxe enda ütlused ning jälitusprotokoll (tl 246-249) kinnitavad, et pärast 11.11.2011 toimunud röövimist, mille käigus võeti kannatanutelt Xxx ja Xxxilt muu hulgas ära ka mobiiltelefonid (Nokia 6630 IMEI koodiga 359733006750775; HTC HD2 T8585 IMEI koodiga 35266604568868 ja Nokia 1680 classic IMEI koodiga 35679902762256), kasutasid neid telefone Xxx, Xxx Xxx ja Xxx Xxx. Xxx sai enda sõnul Xxx Xxxi telefoni Xxx Xxxilt. Viimase ülekuulamist kohtuistungil ei ole aga pooled pidanud vajalikuks, mistõttu ei ole teada, kuidas sattus Xxxi telefon tema kätte. Samuti ei ole teada, kuidas sattus Xxxi telefon Xxx Xxxi kätte. Xxx Xxxi enda ütlusi selle asjaolu kohta, ei pea kohus usaldusväärseks. Jälitusprotokoll ja Xxxe ütlused kinnitavad, et Xxx tunneb mõlemat süüdistatavat ning suhtleb Aleksei Kjuršiniga (tl 250). Jälitusprotokoll kinnitab et Xxx Xxx suhtleb Xxx Xxxi ja Aleksei Kjuršiniga (tl 250-251). Eelnevast lähtuvalt on tuvastatud, et oletatavasti oli osa Xxxilt varastatud väärismetallist esemeid 13.11 ja 25.11.2011 Sergei Erokhini valduses ning ta viis need pandimajja saades ligikaudu 1600 eurot. Samuti on tuvastatud, et kaks Xxx ja Xxxilt varastatud telefoni sattusid pärast röövi Aleksei Kjuršini tuttavate valdusesse. Jälitusprotokolli kohaselt olid mõlema süüdistatava telefonid 11.11.2011 õhtul kuriteo toimepanemise ajal Sillamäe linna teenindavate tugijaamade piirkonnas (tl 249). Süüdistatavate esitatud alibi 11.11.2011 õhtu kohta ei ole kohtumenetluses kinnitust leidnud. Jälitusprotokollist nähtuvalt oli Aleksei Kjuršini telefon 13.11.2011 kell 18:19 kuni 18:30 Jõhvi piirkonnas. 13.11.2011 kuni kell 18:44 Sergei Erokhin ei teostanud oma telefonilt ühtki kõnet ega võtnud ka ühtki kõnet vastu. Seejärel suhtles ta õhtu jooksul korduvalt Aleksei Kjuršini, oma elukaaslase ning Xxxiga (tl 252). 30 1-12-4581 Nimetatust lähtuvalt ei saa välistada, et süüdistatavad käisid koos Jõhvis kuldesemeid pandimajja viimas. Tuvastatud on, et sel päeval süüdistatavad suhtlesid omavahel. OÜ Madeser pandimaja lepingu kohaselt käis süüdistatav Sergei Erokhin 25.11.2011 Narvas pandimajas. Jälitusprotokolli kohaselt viibisid samal kuupäeval Narvas ka Xxx Xxx ja Xxx (tl 252) ehk isikud, kes kasutasid kannatanutelt röövitud telefone. Seega ei saa välistada, et Sergei Erokhin käis 25.11.2011 kuldesemeid pandimajja viimas koos Xxx Xxxi ja Xxxega. Sergei Erokhini ütluste kohaselt ei olnud tal rahalisi raskusi. 2011 sügisel töötas ta Xxxas ning enne seda oli ta käinud merel. Lisaks sellele võitis ta 2011 kevadel kasiinos üle 11 tuhande euro, mille kohta esitati kohtule ka väljamakset kinnitav dokument (tl 302). Arvesades aga Sergei Erokhini kliendikonto väljavõtet OÜ Luutar pandimajades, millest nähtuvalt kasutab Sergei Erokhin sagedasti pandimajade teenuseid laenu saamiseks, ei ole kõnealune Sergei Erokhini väide kuigi veenev. Kui rahalisi raskusi ei esineks, puuduks ka vajadus pidevalt vara pantimiseks. Nii enne kui ka pärast 2011.a novembris toimunud röövimist on ta vähemalt paar korda kuus pandimajades laenulepinguid sõlminud. Süüdistaja on Xxxütlustega soovinud tõendada, et pärast röövi toimumist oli Erokhinil piisavalt rahalisi vahendeid 800 euro eest auto ostmiseks. Kohus sellega ei nõustu, kuna tunnistaja ütluste kohaselt oli auto ostjaks Erokhini naine mitte Erokhin ise. Andmed süüdistatava varalise seisu kohta vastuolulised. Ühest küljest omas ta stabiilset sissetulekut oma töökohast Xxxast, lisaks sellele oli ta 2011,a kevadel võitnud kasiinos suure rahasumma. Teisalt on aga tuvastatud, et ta sõlmib sageli pandimajades laenulepinguid. Nimetatu kinnitab prokuröri väidet, et Sergei Erokhin käis kasiinodes mängimas ning vajas seetõttu pidevalt raha. Ülaltoodut kokkuvõttes saab teha alljärgnevaid järeldusi. Süüdistatava Aleksei Kjuršini poolt süüdistuses kirjeldatud röövimise toimepanemist kinnitavad asjolud, et: ta viibis 11.11.2011 õhtul Sillamäel ning võis õhtul kella 10 või 11 ajal viibida koos Sergei Erokhiniga sündmuskohast 1,5 kilomeetri kaugusel asuvas baaris; tal puudub alibi kuriteo toimepanemise ajaks; tema tuttavate kasutuses olid kannatanutelt röövitud telefonid; ei saa välistada, et tema riietel ei olnud Xxxi DNA jälgi; ei saa välistada, et ta ei käinud 13.11.2011 koos Sergei Erokhiniga Jõhvi pandimajas. Loetletud andmed ei ole kohtu hinnangul piisavad kinnitamaks Aleksei Kjuršini tegevuses

§ 200lg 2 p 4, 7, 9, 10 sätestatud kuriteo tunnuste esinemist.

Puuduvad tõendid, mis seostaksid teda 11.11.2011 õhtul Sillamäel aadressil Pavlovi 2 aset leidnud sündmustega st vägivallaga, isikute grupis, sissetungimisega ning näo varjamisega võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. On tuvastatud, et tema tuttavad on kasutanud kannatanutelt varastatud esemeid, kuid see ei kinnita tema enda osalemist kuriteo toimepanemises. Puuduvad andmed, mis kinnitaksid, et varastatud esemed võisid nende isikuteni jõuda Aleksei Kjuršini kaudu. 31 1-12-4581 Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et Aleksei Kjuršinile esitatud süüdistus ei ole põhjendatud ning ta tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Süüdistatava Sergei Erokhini poolt süüdistuses kirjeldatud röövimise toimepanemist kinnitavad asjolud: ta viibis 11.11.2011 õhtul Sillamäel ning võis õhtul kella 10 või 11 ajal viibida koos Aleksei Kjuršiniga sündmuskohast 1,5 kilomeetri kaugusel asuvas baaris; tal puudub alibi kuriteo toimepanemise ajaks; Xxxi hinnangul pani kuriteo toime isik, kes on varasemalt viibinud Xxxi töökojas ning teab sealset esemete paigutust ning Sergei Erokhin on üks neist; Sergei Erokhin viis 13.11 ja 25.11.2011.a pandimajja suures koguses kullast esemeid, mille päritolu ei ole teada; ei saa välistada, et tema jalanõudel ei ole Xxxi DNA jälgi; kannatanutelt röövitud telefonid olid hiljem tema tuttava Aleksei Kjuršini tuttavate kasutuses. Kohus on seisukohal, et ülalloetletud asjaolud ei ole piisavad tõendamaks Sergei Erokhini tegevuses

§ 200lg 2 p 7,9,10 ette nähtud kuriteo tunnuste esinemist.

Puuduvad tõendid, mis kinnitaksid tema viibimist sündmuskohal 11.11.2011 õhtul ning vägivallaga, isikute grupis, sissetungimisega ning näo varjamisega võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Tema poolt vahetult pärast röövimist suures koguses kuldesemete pandimajja viimine annab küll alust kahtluseks, et ta võib olla süüdistuses kirjeldatud süüteoga seotud. Kuid ainuüksi esemete müük ei kinnita veel, et ta on ise toime pannud ka röövimise. Seda ei kinnita ka asjaolu, et Xxxi töökoda oli talle tuttav. Kohtumenetluses uuritud tõenditest nähtuvalt käis töökojas hulgaliselt kliente, mõned neist ka korduvalt. Samuti oli Xxxi jaoks tavapärane kutsuda oma töökotta tuttavaid külla. Seega on olemas määratlemata isikute ring, kes teadsid kus töökoda asub, kuidas töökotta pääseb, kuidas see välja näeb ning kuidas seal asjad paigutatud on. Lisaks sellele nähtub kriminaalasja materjalidest, et alates 2011 kevadest ei olnud Xxxil enam Sergei Erokhiniga sõbralikke suhteid, millest võib järeldada, et vähemalt pool aastat enne röövi ta ei viibinud enam pidevalt Xxxi töökojas. Samuti ei saa kohus jätta siinkohal arvestamata ka asjaolu, et oletus Sergei Erokhini poolt pandimajja viidud kuldesemete kannatanutele kuuluvuse kohta põhineb üksnes sellel, et sündmused st röövimine ning esemete pantimine toimusid ajaliselt väga lähestikku. Muid tõendeid selle kinnituseks ei ole. Ülaltoodust lähtuvalt asub kohus seisukohale, et Sergei Erokhin võib olla küll seotud varastatud esemete realiseerimisega, kuid tema poolt süüdistuses kirjeldatud röövimise toimepanemine ei ole tõendamist leidnud, mistõttu tuleb Sergei Erokhin talle

§ 200lg 2 p 7, 9, 10 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista.

3.2 Sergei Erokhinile on esitatud süüdistus

§ 209

lg 2 p-s 1 sätestatud süüteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta 2011.a märtsi lõpus - aprillis (täpne kuupäev ja aeg on uurimise käigus tuvastamata), olles Sillamäel Viru pst maja nr 2 juures, tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil, 100 grammi kulla müümise ettekäändel, sai Xxxi käest raha summas 400 eurot, mille omastas, toomata selle eest kulda. 32 1-12-4581

§ 209

kooseisulisteks tunnusteks on varalise kasu saamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Piiritlemaks kuriteo koosseisu realiseerimist tsiviilõiguslikust vastutusest, on oluline, millal süüdlasel tekkis tahtlus kokkuleppe tingimusi rikkuda ning kelmusega on tegemist vaid juhul, kui lisaks teiste kuriteo koosseisu elementide olemasolule on tuvastatud, et süüdlasel ei olnud juba enne kokkuleppe sõlmimist eesmärgiks selle tingimusi täita ning varakäsutuse teostamiseks viidi kannatanu pettuse abil eksitusse. Käesoleval juhul ei ole süüdituses sisustatud kelmuse obligatoorset tunnust – petmine. Süüdistuses kirjeldatud teos ei ilmne, milles seisnes kannatanule tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine. Pettusega oleks tegemist juhul, kui süüdistataval ei olnud algusest peale plaanis kannatanule mingit kulda tuua, kuid vaatamata sellele lubas kannatanule, et toob kulda. Taolise eesmärgi puudumist aga süüdistusest ei nähtu. Ka ükski kohtumenetluses uuritud tõend ei kinnita, et süüdistataval ei olnud algusest peale plaanis kannatanule mingit kulda tuua (Tunnistajate Xxxi ja Xxxovi ning kannatanu Xxxi ütlustega on küll tõendatud, et Sergei Erokhin oli lubanud Xxxile tuua kulda, kuid ei toonud ning Xxx nõudis makstud raha tagasi, kuid tõendeid, mis kinnitaksid, et Erokhinil ei olnud algusest peale plaanis Xxxile kulda tuua, ei ole). Samuti jääb kohtule arusaamatuks süüdistuses märgitud fraasi „tegutsedes võõra vallasasja äravõtmise eesmärgil“ mõte esitatud süüdistuse kontekstis. Süüdistusest võib järeldada, et Sergei Erokhinile heidetakse ette kannatanule kulla üleandmata jätmist ning sealjuures kannatanult 400 euro saamist. Kelmuse erinevus vargusest ja röövimisest seisneb selles, et kannatanu teeb varakäsutuse vabatahtlikult olles eelnevalt viidud eksitusse tegelikest asjaoludest. Võõra vallasasja äravõtmine tähendab aga vallasasja äravõtmist isiku tahte vastaselt. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud tegu ei vasta

§ 209lg 2 p-s 1 sätestatud kelmuse tunnustele.

Lisaks eelnevale peab kohus siinkohal vajalikuks märkida, et isegi juhul, kui süüdistuses kirjeldatud tegu vastaks formaalselt kelmuse tunnustele, ei oleks Xxx käsitletav kelmuse ohvrina ehk kannatanuna KrMS § 37 mõttes. Ülal, punktis 3.1, toodud asjaoludel ei arvesta kohus kannatanu Xxxi ütlusi, kuid kannatanu Xxx on kõnealuse väidetava kelmuse episoodi kohta andnud ütlusi, et ükskord märtsi lõpus 2011 helises Xxxil telefon ja Erokhin pakkus talle kulda, mis oli varastatud isiku hüüdnimega Kon poolt kauplusest Miss Lora. Kannatanu ei teadnud, kes on Aleksei, kuid oli mitu korda kuulnud tema hüüdnime Kon ja teadis, et tegemist on Erokhini sõbraga. Ta küsis Xxxilt, miks ta tahab osta seda kulda ja Xxx vastas, et tahab veenduda, et see on varastatud ja tahab teavitada Miss Lora omanikku Sergeid. Politseisse ei hakanud teavitama, sest kui see ei oleks tõsi, siis näeks see välja nii nagu ta oleks laimanud isikut. Xxx võttis kodust raha 400 eurot ja lahkus, kui ta koju tagasi tuli, ütles ta, et kulda pole saanud aga andis Erokhinile 400 eurot. Arvestades, et Xxxi ütlustest nähtuvalt on tema vestlus kannatanuga toimunud sündmuste ajal st telefoni kõne ning varakäsutuse vahelisel ajal, on kohtu hinnangul tegemist ütlustega KrMS § 66 lg 21 p 2 mõttes ning seega lubatava tõendiga. Xxxi ütlustest nähtub, et kuld, mida kannatanule pakuti oli väidetavalt varastatud ning varakäsutust tehes oli kannatanu sellest teadlik. Kirjeldatud tegevuses st varastatud esemete omandamises võib sedastada

§-s 202 sätestatud kuriteo tunnuseid ning seega ei ole kannatanu käitumine ühiskonna ning seadusandja poolt tolereeritav. Nimetatust lähtuvalt on kohus seisukohal, et antud juhul ei ole Xxx temale väidetavalt tekitatud kahju osas karistusõiguslikult kaitstav ning tema nõue ei ole kohtus realiseeritav. 33 1-12-4581 Ülaltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud tegu ei vasta

§ 209

lg 2 p-s 1 sätestatud kelmuse tunnustele ning samuti ei ole Sergei Erokhini tegevuses tuvastatud

§ 209

lg 2 p-s 1 sätestatud süüteo tunnuste esinemist ning ta tuleb esitatud süüdistuses õigeks mõista. 3.3. Sergei Erokhinile on esitatud süüdistus

§ 199

lg-s 1 sätestatud süüteo toimepanemises, mis seisnes selles, et 2011.a märtsis (täpne kuupäev ja aeg on uurimise käigus tuvastamata), olles korteris aadressil: Xxx, tegutsedes võõra vara äravõtmise eesmärgil, vaba juurdepääsu teel varastas Xxxile kuuluva briljandiga laulatussõrmuse maksumusega 400 eurot. Sõrmuse kadumist täpsemalt kirjeldades ütles kannatanu, et nad sõid Xxxiga hommikust, kui uksele helistati ja tuli Erokhin, nad pakkusid talle kohvi, ta oli nõus. Xxx läks end riidesse panema sest ta pidi tööle minema ja pärast nad pidid autoga seotud küsimust lahendama minema. Kannatanu pesi nõusid ja pani sõrmuse mikrolaineahju peale. Kui Xxx riideid vahetas, läks kannatanu vannituppa ning Erokhin jäi pooleks või üheks minutiks üksinda kööki. Kui ta kööki tagasi läks, siis ütles Erokhin, et neil on kiire ja peavad nüüd minema ja et Xxx on riides. Kannatanu pesi nõud lõpuni ja hakkas sõrmust tagasi sõrme panema, kuid seda ei olnud. Ta helistas Xxxile, et kas tema võttis sõrmuse kuna see oli talle väike ja ta pidi seda suuremaks tegema. Xxx vastas, et ta ei ole sõrmust võtnud ja tema ütles seepeale Xxxile, et siis võttis Erokhin. Xxx ütles, et otsi hoolikamalt, sõrmus ei saanud lihtsat niimoodi kusagile kaduda. Sõrmus maksab umbes 400 eurot. Kui ta sellest Erokhiniga rääkis, siis ütles Erokhin, et küll sa selle üles leiad, et see on kusagile kukkunud. Sergei Erokhin sõrmuse vargust ei tunnista ning andis ütlusi, et ta kuulis sõrmuse kadumisest olles Xxxi juures aadressil Pavlovi 2. Xxx helistas Xxxile ja teatas, et ta ei leia oma sõrmust. Selle peale ütles Xxx Erokhinile, et vist pani ise kuhugi. Samal päeval oli ta käinud Xxxide juures kodus. Xxx helistas umbes üks või kaks tundi pärast nende lahkumist. Tunnistajate Xxxi ja xx Xxxovi ütlustest nähtub, et Sergei Erokhin ning Xxx ja Xxx kohtusid 2011.a suvel mitmel korral baaris Kivilill ning arutasid Erokhini võla ning Xxxi sõrmuse üle. Neid ütlusi arvestades ei ole kohtu hinnangul kahtlust selles, et Xxxile kuuluv sõrmus läks enne 2011.a suve kaduma. Xxx väidab, et see varastati Sergei Erokhini poolt. Tuvastatud on, et ta on baaris Kivilill toimunud vestlustel Erokhinilt ka sõrmuse kohta küsinud. Kannatanu sõnul vastas Erokhin, et ju see kukkus kuskile ning küll ta selle üles leiab. Sellest nähtub, et Erokhin varguse toimepanemist ei tunnistanud ning avaldas arvamust, et sõrmus on ilmselt lihtsalt kadunud. Kumbki tunnistajatest Sergei Erokhini vastuse kohta ütlusi anda ei oska. Nad üksnes kuulsid või mäletavad, et sõrmusest oli juttu, kuid mida täpsemalt räägiti seda ei kuulnud või ei mäleta. Olles kuulanud kohtuistungil kannatanu ning tunnistajate antud ütlusi, ei ole kohtul veendumust, et sõrmuse kadumine võib olla tingitud vargusest. Kohtu hinnangul puudub ka kannatanul endal vastav veendumus. Seda näitab eelkõige asjaolu, et kuriteoteade sõrmuse varguse ning selle väidetava toimepanija kohta esitati alles pool aastat pärast väidetava varguse toimu