Obsah (5)

§ 230§ 405§ 162§ 178§ 637

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ingrid Kullerkann Otsuse tegemise aeg ja koht 27. novembril 2013.a, Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Tsiviilasja number 2-13-36509 Tsiviil

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Nimetatud juhul tagab kohus menetlusosaliste põhiõiguste ja –vabaduste ning oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära. 11.10.2013 määruses määras kohus menetleda hagi lihtmenetluses ning selgitas pooltele muuhulgas, et kui pooled soovivad, et kohus kuulaks nad

§ 405lg 2 kohaselt ära, peavad nad sellest kohtule teatama.

Pooled ärakuulamist ei soovinud. XXX AS suhtes läbi viidud täitemenetluse täitetoimiku ja OÜ XXXjuhatuse liikme XXX avalduse kohaselt on 06.12.2011 kantud saajale „XXX“ arveldusarvele 884,02 eurot. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et nimetatud summa on saanud kostja. Samuti puudub vaidlus selles, et kostja oli OÜ XXX(pankrotis) nõukogu liige. Kostja väidab, et nimetatud summa kanti kostja arveldusarvele kostja ja OÜ XXX(pankrotis) vahel sõlmitud laenulepingu järgsete summade tagastamiseks hagejale. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), 3 laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. XXXja OÜ XXXvahel sõlmiti

1. mail 2008 laenuleping, mille kohaselt kreeditor (XXX) kohustus andma laenusaajale (OÜ XXX) laenu kuni 600 000 eesti krooni ulatuses. Nimetatud leping p 2.
2. kohaselt laenu väljastamine laenusaajale teostatakse sularahas ja sularahata vormis, rahaliste vahendite laenusaaja arveldusarvele ülekandmise teel. Laen võib olla antud selle ülekandmise teel kolmandate isikute arveldusarvele, kes on laenusaaja poolt märgitud. Kostja on XXXOÜ-le kandnud üle summa selgitusega „laen. leping nr XXX“ ja XXX selgitusega „krediidi tasumine“ . Nimetatud selgitustest ei nähtu mistahes seos XXXOÜ-ga või asjaolu, et summad oleks üle kantud nimetatud äriühingu eest. Kostja väidab, et ta on teinud laenu väljamakse ka sellega, et tasus Parex Panka 06.06.2008 OÜ XXX (pankrotis) eest liisingmakse summas 2 556,47 eurot (40 000 krooni), mida tõendab sularaha sissemakse orderiga nr XXX. Nimetatud tõendi pinnalt ei ole võimalik teha järeldust, et tegemist oli kostja viidatud laenu välja maksmisega. Kuigi nõukogu liige ei ole äriühingu seadusjärgne esindaja, on seos siiski piisavalt tugev, et lugeda tõenäoliseks tegutsemine äriühingu nimel ja huvides. Äriühingu huvides tegutsemise fakti kostja ka ei vaidlusta - ta on Parex Panka teinud sissemakse täites OÜ XXX (pankrotis) kohustust. XXX väidete kohaselt OÜ-le XXX (pankrotis) laenu andmiseks võttis XXX omakorda laenu OÜ-lt XXX. OÜ XXX ja XXX vahel sõlmitud laenulepingus laenu kasutamise otstarvet märgitud ei ole. Küll aga nähtub sealt intressimäär 15,5 % aastas, samas kui kostja ja XXXOÜ vahel sõlmitud laenulepingus on intressiks märgitud 5 % aastas. VÕS § 7 lg 1 kohaselt võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohtu hinnangul ei võta mõistlikud inimesed laenu selleks, et see kolm korda väiksema intressiga välja laenata. Seega ei ole kostja kohtu hinnangul OÜ-lt XXX võtnud laenu OÜ-le XXX (pankrotis) laenu andmiseks. Samuti ei nähtu tsiviilasja materjalide hulgast muid asjaolusid (nt nõude esitamine pankrotimenetluses), mille pinnalt saaks teha järelduse, et kostja on OÜ-le XXX (pankrotis) laenu andnud. Täitemenetluses täideti XXX AS kohustusi OÜ XXX ees. Osa kohustusest täideti tasumisega võlausaldaja poolt näidatud isiku – kostja arveldusarvele. Seetõttu on summa üleandjaks OÜ XXX (pankrotis). VÕS § 1028 lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. XXX OÜ (pankrotis) kohustuse olemasolu kostja ees tõendamist ei leidnud. Pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 2 kohaselt pankroti välja kuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Seega kuulub pankrotihaldur Aet Liivrandi, kes tegutseb OÜ XXX (pankrotis) pankrotihaldurina hagi XXX vastu aluseta saadud 884,02 euro väljamõistmiseks OÜ XXX (pankrotis) kasuks, rahuldamisele. Menetluskulude jaotus

§ 405

lg 1 p 3 tulenevalt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi 4 menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel näha menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis, võimaldades menetlusosalistel esitada eelnevalt oma menetluskulude nimekirjad.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostja kanda. 11.10.2013 määras kohus menetlusosalistele tähtaja esitada oma menetluskulude nimekirjad ja tõendid hiljemalt 28.10.2013. Kuivõrd hageja menetluskulude nimekirja kohtule tähtaegselt ei esitanud, mõistab kohus välja üksnes hagiavalduselt tasutud riigilõivu summas 125 eurot.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 637

lg 2¹ kohaselt

§ 405

lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ingrid Kullerkann Kohtunik 5