3-13-1870/11

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS riigi õigusabi mittevõimaldamise kohta Kohtuasja number 3-13-1870 Määruse kuupäev

1. oktoober 2013 Kohtunik Tanel Saar Kohtuasi Aleksei Maksimovi taotlus riigi õigusabi saamiseks Resolutsioon Edasikaebamise kord
2. Jätta rahuldamata Aleksei Maksimovi taotlus riigi õigusabi saamiseks.
3. Määruse ärakiri saata Aleksei Maksimovile. Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kätteandmisest. Asjaolud
5. septembril saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Vanglas kinni peetava isiku Aleksei Maksimovi venekeelne pöördumine, milles soovis teada millistel alustel kohus annab riikliku kaitsja ning kuidas osutab tõlgi teenust, kui kohtusse pöörduval kinnipeetaval puudub juriidiline haridus ning rahalised vahendid. A. Maksimov selgitas, et soovib vaidlustada Tartu Vangla tegevust. Kohus selgitas
6. septembri 2013 kirjas A. Maksimovile riigi kulul õigusabi saamise võimalusi ja tingimusi ning lisas kirjale riigi õigusabi taotluse blanketi ning kaebuse näidise.
8. septembril 2013 saabus Tartu Halduskohtusse Tartu Vanglas kinni peetava isiku Aleksei Maksimovi avaldus, millest nähtub, et isik taotleb riigi õigusabi kohtu saadetud riigi õigusabi taotluse näidisvormi täitmiseks. A. Maksimov märkis, et kavatseb kohtule esitada lähiaja Tartu Vangla peale 3 kaebust.
10. septembri 2013 määrusega jättis kohus A. Maksimovi taotluse riigi kulul õigusabi saamiseks riigi õigusabi taotluse näidisvormi täitmiseks rahuldamata ning jättis käiguta A. Maksimovi riigi õigusabi taotluse. Kohus oli seisukohal, et A. Maksimov on ise võimeline täitma riigi õigusabi taotluse näidisvormi, kuna selle täitmiseks ei ole eraldi korda ning täitmisega tuleb toime ka õigusalaseid teadmisi mitteomav isik. Kohus leidis, et kuna A. Maksimov ei ole kohtule esitanud korrektselt täidetud riigi õigusabi taotlust, ei saa kohus määrata riigi õigusabi. Sellest tulenevalt andis kohus A. Maksimovile tähtaja nimetatud puuduse kõrvaldamises.
12. septembril 2013 saabus Tartu Halduskohtusse A. Maksimovi riigi õigusabi taotlus. Kaebaja märgib riigi õigusabi taotluses, et soovib riigi õigusabi esindamiseks haldusmenetluses. Kuna kaebaja lisab taotluses, et taotleb riigi õigusabi, kuna soovib esitada kaebuse Tartu Vangla 1 tegevusele, siis kohus käsitleb kaebaja taotlust riigi õigusabi saamiseks kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses. Taotlust põhjendab kaebaja sellega, et ta ei valda eesti keelt ning ei tunne seadusi ehk ei suuda enda õigusi juriidiliselt kaitsta. Kaebaja soovib esitada kolm kaebust Tartu Vangla tegevusele.
13. Tartu Vangla vastas kohtu järelepärimistele
14. ja
15. septembril 2013 ning märkis, et A. Maksimov ei ole esitanud käesoleval aastal Tartu Vanglale ühtegi vaiet (sh ka kahju hüvitamise taotlust). Kohtu seisukoht
16. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 esimese lause kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Sama lõike p 3 järgi isiku taotlusel võib kohus menetlusabina määrata muu hulgas, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. HKMS § 110 lg 2 näeb ette, et menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel kohaldatakse halduskohtumenetluse seadustiku
17. peatükis sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses ei ole sätestatud teisiti. Vastavalt riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg-le 1 on riigi õigusabi füüsilisele või juriidilisele isikule riigi kulul õigusteenuse osutamine käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
18. Kohus on seisukohal, et A. Maksimovi riigi õigusabi taotlus rahuldamisele ei kuulu. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p-st 12 ei anta riigi õigusabi ka juhul, kui taotlejale asjast võimalik tulenev kasu on ebamõistlikult väike, võrreldes riigi eeldatavate kuludega õigusabile. Hinnang, kas isik suudab ise oma õigusi kaitsta, oleneb eelkõige vaidlusaluse asja keerukusest ning samuti ka isiku senisest käitumisest protsessis. Kohus märgib, et halduskohtumenetluses valitsev uurimisprintsiip ja selgituskohustus aitavad kompenseerida kaebaja õigusalaste teadmiste võimalikku puudumist. Halduskohtu ülesanne on nõuda ka vajadusel ise välja asja lahendamiseks olulised tõendid. Samuti on kaebajal võimalus kohtule esitada kaebus vene keeles. Kohus on seisukohal, et kaebaja põhjendus riigi õigusabi vajalikkuse ja õigusabist saadava kasu kohta on puudulik. A. Maksimov on riigi õigusabi taotluses märkinud üksnes abstraktselt, et soovib esitada kaebuseid Tartu Vangla vastu, kuna vangla rikkus väidetavalt tema õigusi. A. Maksimov ei ole kirjeldanud konkreetset probleemi, mille lahendamiseks ta riigi õigusabi taotleb. A. Maksimov märgib üksnes, et taotleb riigi õigusabi kuna soovib esitada kaebused Tartu Vangla vastu ning ei valda piisavalt eesti keelt ega tunne seadusi. Olukorras, kus kohtule ei ole selge, millist eesmärki soovib kaebaja saavutada, on kohus seisukohal, et ei ole põhjendatud avalike vahendite arvel õigusabi osutamine kaebajale. Kuna kaebaja õigusliku positsiooni paranemine ei ole hinnatav, siis tuleb lugeda, et riigi õigusabiga taotletav kasu on ebamõistlikult väike võrreldes riigi kuludega õigusabile. Kohtule teadaolevate asjaolude pinnal ei saa käesolevas asjas teha järeldust, et tegemist on sellise asjaga, mille õigeks lahendamiseks on advokaadi abi ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või asja keerukuse tõttu, s.t tegemist ei ole asjaga, mille puhul võib riigi õigusabi anda RÕS § 7 lg 1 ps 1 sätestatud piiranguta.
19. Kohus peab vajalikuks märkida, et kui A. Maksimov tahab kohtule esitada kaebuse Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes, tuleb selleks eelnevalt läbida kohtueelne menetlus. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-le 8 on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt 2 esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Seega mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamisel ei ole riigi õigusabi andmine üldjuhul lubatud. Kohus saab riigi õigusabi taotluse rahuldada üksnes juhul, kui esinevad asjaolud, millest nähtub oluline avalik huvi kavandatavas halduskohtumenetluses.
20. Kuigi riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks on taotleja maksejõuetus, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kui kohus teeb taotluse põhjal kindlaks RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud aluse, ei pea kohus enam hindama taotleja majanduslikku seisundit vastavalt sama seaduse §-le 6 lg
21. Kuna kohus leiab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p-st 1 ja 6 tulenev kohane alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis antud juhul puudub vajadus taotleja majandusliku seisundi hindamiseks ja maksejõuetuse kindlakstegemiseks.
22. Arvestades eeltoodut ning juhindudes HKMS § 110 lg-st 2 ning RÕS § 7 lg 1 p-dest 1 ja 12 jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar kohtunik 3