← Eesti

2-12-41611/40

Obsah (7)§ 175§ 448§ 178§ 663§ 657§ 654§ 1741

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kohtunikud Ülle Jänes, Ulvi Loonurm, Iko Nõmm Määruse tegemise aeg ja koht 17. detsember 2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-41611 Tsiviilasi

§ 175lg 1, § 176 lg 1).

Arvestades menetluses tehtud toiminguid ja asja keerukust, ei oleks kostja lepingulise esindaja kulud viidatud summas ka põhjendatud. 30.04.2013 esitatud menetlusdokumendis taotles kostja I kohtult 25.03.2013 kohtumääruse täiendamist

§ 448lg 2 korras.

Taotluse kohaselt jättis maakohus märkimata, et hagejal tuleb tasuda alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras, samuti on märkimata, et kostja I kasuks väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda tema esindaja Rein Küttimi pangakontole. 16.05.2013 esitas hageja kohtule oma seisukoha. Hageja pidas kostja I poolt nõutavaid menetluskulusid ebaproportsionaalselt suureks. Kostja väidetud toimingute tegemiseks ei saanud kuluda sellist ajalist mahtu, nagu taotluses märgitakse. 18.06.2013 määrusega tühistas Harju Maakohus 25.03.2013 määruse resolutsiooni punkti 3 ning rahuldas kostja I taotluse täiendava määruse tegemiseks. Kohus määras sõnastada resolutsiooni punkt 3 järgmiselt: Välja mõista TF Bank AB-lt A Mi kasuks menetluskulud 382 eurot ning kanda need üle Rein Küttimi pangakontole; määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni kohustati hagejat tasuma menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus hindas kostja I menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ning leidis, et taotluses nimetatud toimingud olid kostja esindamiseks vajalikud (nõupidamine kliendiga, tutvumine hagimaterjaliga, hagiavalduse õiguslik analüüs ja vastuse koostamine, tutvumine hagist loobumise avaldusega ja vastuse koostamine jne). Hageja palub määruskaebuses Harju Maakohtu 18.06.2013 määruse resolutsiooni punkt 4, millega mõisteti hagejalt välja menetluskulud ja kuludelt VÕS 113 lg 1 järgne viivis. Arvestades käesoleva asja keerukust ja mahtu, ei ole lepingulise esindaja kulu 382 euro väljamõistmine õigustatud. Kostja lepingulise esindaja õigusabi on piirdunud vaid 3-leheküljelise mittesisulise vastuse koostamisega, mistõttu ei saa vastava toimingu väärtuseks olla 83 eurot. Ebaõigesti on arvestatud aja hulka ka õigusabilepingu koostamine 42 euro väärtuses. Samuti on ebaõigesti arvestatud kulude hulka menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisele kulunud aeg 57 euro väärtuses. Muus osas jäi kaebuse esitaja oma varasema seisukoha juurde. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja küsis kostjalt I vastust. 02.07.2013 esitatud vastuses pidas kostja maakohtu määrust õigeks. Ühtlasi esitas ta taotluse täiendava menetluskulu väljamõistmiseks, kuna koostas hageja määruskaebusele vastuse (1 tund 4 min - kokku 64 eurot). 02.08.2013 esitatud menetlusdokumendis vaidles hageja kostja täiendavale taotlusele vastu, väites, et määrusele vastuse koostamiseks kulunud aeg on täies ulatuse põhjendamatu (heites ühtlasi ette, et kostja esitatud kuludokumendil on viide haldusasjale). 07.10.2013 määrusega jättis maakohus rahuldamata kostja I taotluse täiendavate menetluskulude väljamõistmiseks.

§ 178

lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas 13.11.2013 selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2 Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas

§ 657

lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb kaevatav määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning tulenevalt

§ 654lg-st 6 ja §-st 659 neid ei korda.

Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus alljärgmist.

§ 175

lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Praegusel juhul ei ole kaebuses esile toodud neid asjaolusid, mis võimaldaksid määrust tühistada. Maakohus on kostja I menetluskulude vajalikkust hinnanud piisavalt põhjalikult ning toimiku materjalile tuginedes jõudnud igati õigele järeldusele. Ringkonnakohtul ei ole alust pidada ebaõigeks maakohtu hinnangut kostja I esindamiseks tehtud toimingute (tl 80-81) vajalikkuse ja põhjendatuse kohta. Hagile vastuse koostamine ja sellele eelnev hagiavalduse analüüs jm on kindlasti vajalikud toimingud ning oma olemuselt ja sisult õigusabi osutamine. Et õigusabi kuludest 42 eurot on arvestatud konsultatsiooni (nõupidamine kostjaga) ja õigusabi lepingu sõlmimise ajakulu eest, ei ole hinnatav määruskaebuses märgitud viisil. Antud juhul ei olnud tegemist menetluskulude kindlaksmääramise menetluse kui põhimenetlusele järgneva menetlusega (hagita menetluse sarnase uue menetlusega), vaid kulude väljamõistmine toimus koos nende jaotusega

§ 1741

lg 1 tähenduses, mistõttu ei olnud alust jätta ka muid kululiike (vastava menetlusdokumendi koostamise kulu) hüvitise määramisel arvestamata. Kolleegiumil ei ole alust anda kostja I taotlusele maakohtust erinevat hinnangut. Ü. Jänes U. Loonurm I. Nõmm 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.