← Eesti

3-12-1290/42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Tiina Pappel ja Maili Lokk

  1. detsember 2013, Tartu 3-12-1290 OÜ M-NAR Kinnisvara kaebus Päästeameti Ida Päästekeskuse 16.05.
  2. a „Ettekirjutuste tähtaegade pikendamise ja sunniraha hoiatuse“ nr 7.2-2.3/31-9 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 18.12.
  3. a otsus OÜ M-NAR Kinnisvara apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ M-NAR Kinnisvara Vastustaja Päästeamet RESOLUTSIOON
  4. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  5. detsembri
  6. a otsus muutmata.
  7. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s.o 12.12.2013, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  8. OÜ-le M-NAR Kinnisvara (registrikood 10693470) kuulub hoone aadressil Kangelaste 2, Narva (Narva Kangelaste maja).
  9. Päästeameti Ida-Eesti Päästekeskuse vaneminspektor teostas 28.04.2008 Narva Kangelaste majas tuleohutusülevaatuse ning tegi 14.05.2008 maja suhtes ettekirjutuse nr 7.3-5/193 (tl 29-31), mille kohaselt tuli: 1) paigaldada hoonesse kogu hoonet hõlmav turvavalgustus tähtpäevaks 28.04.2009; /…/ 3) evakuatsioonitrepikojad eraldada korrustest tuletõkkeustega, moodustades neist omaette tuletõkkesektsiooni tähtpäevaks 28.04.
  11. Ida-Eesti Päästekeskus tuvastas 16.06.2010 toimunud kontrolli käigus, et 14.05.
  12. a ettekirjutuse p-d 1 ja 3 on täitmata (tl 21-23). 25.06.
  13. a haldusaktiga (tl 19-20) määras Ida-Eesti Päästekeskus 14.05.
  14. a ettekirjutuse p-de 1 ja 3 täitmise uueks tähtpäevaks 01.07.
  15. OÜ-le M-NAR Kinnisvara tehti ka sunniraha rakendamise hoiatus. Ida-Eesti Päästekeskus tuvastas 12.07.2011 kontrolli käigus, et 14.05.
  16. a ettekirjutuse p-d 1 ja 3 on ikka täitmata (tl 15-18). Ida-Eesti Päästekeskuse 12.12.
  17. a haldusaktiga (tl 11-14) rakendati OÜ M-NAR Kinnisvara suhtes kummagi punkti täitmata jätmise eest sunniraha 319 eurot ehk kokku 638 eurot. Sunniraha tasumise nõuet vaidlustatakse haldusasjas nr 3-12-
  19. Päästeameti Ida Päästekeskuse 16.05.
  20. a haldusaktiga nr 7.2-2.3/31-9 „Ettekirjutuste tähtaegade pikendamine ja sunniraha hoiatus“ (tl 7-10) määrati OÜ-le M-NAR Kinnisvara 14.05.
  21. a ettekirjutuse p-de 1 ja 3 täitmiseks uus tähtaeg kuni 28.04.
  22. OÜ-d M-NAR Kinnisvara hoiatati, et kui ettekirjutust tähtaegselt ei täideta, rakendatakse sunniraha kummagi täitmata jäetud punkti eest summas 638 eurot ehk kokku 1276 eurot.
  23. OÜ M-NAR Kinnisvara esitas 20.06.2012 Viru Maakohtu kaudu Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-4), milles palus kindlaks teha Päästeameti Ida-Eesti Päästekeskuse 14.05.
  24. a ettekirjutuse nr 7.3-5/193 p-de 1 ja 3 õigusvastasus ning tühistada Päästeameti Ida Päästekeskuse 16.05.
  25. a haldusakt nr 7.2-2.3/31-
  26. Kaebuse kohaselt oli 16.05.
  27. a hoiatusega 14.05.
  28. a ettekirjutuse p-de 1 ja 3 täitmiseks antud tähtaeg (28.04.2013) ebamõistlikult lühike ega võimaldanud kaebajal kohustust täita. Kaebaja möönis, et asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1 tähenduses on olemas kehtiv
  29. a ettekirjutus, kuid see on õigusvastane ega saa seega olla aluseks edasistele toimingutele, sh sunniraha määramisele. Vaidlusalune hoone vastab projektile ning see võeti
  30. a kasutusse kooskõlastatult vastustajaga. Nõue vahetada uksed trepikodades tuletõrjeuste vastu ja paigaldada evakueerimisvalgustid, mis pole projektiga ette nähtud, on õigusvastane. Kuna 14.05.
  31. a ettekirjutuse p-d 1 ja 3 on õigusvastased, siis selle tuvastamise järgselt kuulub tühistamisele ka sunniraha määramine. Olenemata ATSS sõnastusest ei saa kedagi sundida täitma haldusakti osa, mis on küll jäetud tühistamiskaebusega vaidlustamata, kuid mille õigusvastasus hiljem kohtu poolt kindlaks tehakse.
  32. Tartu Halduskohus võttis kaebuse 15.08.2012 menetlusse (tl 43), kuid 02.11.
  33. a määrusega (tl 54-55) lõpetas menetluse Päästeameti Ida-Eesti Päästekeskuse 14.05.
  34. a ettekirjutuse p-de 1 ja 3 õigusvastaseks tunnistamise nõude osas kaebetähtaja ületamise ja selle ennistamata jätmise tõttu. Halduskohtu määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 30.01.
  35. a määruse jõustumisega.
  36. Tartu Halduskohtu 18.12.
  37. a otsusega (tl 76-79) jäeti kaebus 16.05.
  38. a haldusakti tühistamiseks rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Otsuse kohaselt oli vaidlus selles, kas 16.05.
  39. a haldusaktiga nr 7.2-2.3/31-9 antud tähtaeg on piisav
  40. a ettekirjutuse nõuete täitmiseks. Sunniraha hoiatuses toodud summa suurust kaebaja vaidlustanud ei ole. Samuti pole vaidlust, et vaidlustatud hoiatuse tegi pädev haldusorgan. Kaebajale esitatud nõuete õiguslikuks aluseks on 14.05.
  41. a ettekirjutus, milles sätestatud kohustused tulenevad Vabariigi Valitsuse 27.10.
  42. a määrusest nr 315 „Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded“ (määrus nr 315), mis on kehtestatud ehitusseaduse (EhS) 2 § 3 lg 11 alusel. Määruse nr 315 rakendussätetest (§ 40 lg 1) tuleneb, et enne määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, peab vastama sama määruse § 2 lg 1 p-des 5 ja 6 toodud nõuetele, et inimestel on võimalik ehitisest evakueeruda ja inimesi on võimalik ehitisest evakueerida. Halduskohus leidis, et kaebajale anti kohustuste täitmiseks igati mõistlik aeg, mis on kokku olnud 15 päeva vähem kui 5 aastat. Kaebaja ei ole põhistanud, miks sellise tähtaja jooksul ei ole senini olnud võimalik hoone turvavalgustusega ja tuletõkkeuste paigaldamisega seotud kohustusi täita. Seega, uus tähtpäev viidatud kohustuste täitmiseks, on igati mõistlik. Kaebajale tehtud sunniraha hoiatus vastab ATSS §-le
  43. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  44. OÜ M-NAR Kinnisvara 15.01.
  45. a apellatsioonkaebuses (tl 92-95) ja selles esinenud puuduste kõrvaldamise avalduses (tl 101-103) palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega tühistada Päästeameti Ida Päästekeskuse 16.05.
  46. a haldusakt nr 7.2-2.3/31-
  47. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus halduskohus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 157 lg-t 1 ja § 165 lg 1 p-i 4, kuna ei põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja väidetega, et vaidlusaluse haldusakti andmisel on rikutud ärakuulamisõigust, ettekirjutus ei vasta haldusaktile kehtestatud nõuetele ning selle andmisel ei ole arvestatud kaebaja huve ja see on ebaproportsionaalne. Muus osas kordab kaebaja algselt esitatud apellatsioonkaebuses halduskohtule esitatud kaebuse põhjendusi. Apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamise avalduses märgiti, et ettekirjutuse täitmiseks antud uus tähtaeg ei ole mõistlik, arvestades, et kaebaja vaidlustab nii vastustaja 16.05.
  48. a ettekirjutuste tähtaegade pikendamist ja sunniraha hoiatust kui ka selle aluseks olevat 14.05.
  49. a ettekirjutust. Ettekirjutuse p-de 1 ja 3 nõuded on õigusvastased ning kaebaja ei pea neid täitma enne oma õiguse realiseerimist tema suhtes antud aktide vaidlustamiseks. Kui kohus kaebust ei rahulda, siis ei ole kaebajal võimalik talle pandud kohustusi tähtaegselt täita, sest siis on nende täitmiseks jäänud aega vähem kui paar kuud. 16.05.
  50. a haldusakti andmisel on haldusorgan rikkunud ärakuulamiskohustust ja selgitamiskohustust. Kaebaja haldusmenetlusse kaasamata jätmine toob kaasa vaidlustatud akti tühistamise. Haldusakti andmisel ei ole välja selgitatud olulisi asjaolusid ega rakendatud kaalutlusõigust (hinnatud erinevaid võimalusi). Kaebajale esitatud materjalide pinnalt ei saa järeldada, et ettekirjutuse andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid.
  51. Päästeamet palub oma 04.03.
  52. a vastuses (tl 109-110) apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on kaebajal ettekirjutuse täitmiseks olnud aega peaaegu viis aastat (alates 14.05.2008). Vaidlustatud ettekirjutuse andmise tingis
  53. a ettekirjutuse vastavate punktide täitmata jätmine. Ettekirjutuse täitmise tähtaega on juba kahel korral pikendatud ja kaebaja pole kuidagi põhistanud, miks tal pole selle aja jooksul olnud võimalik ettekirjutust täita, ega selgitanud, milline oleks siis sobiv tähtaeg. Ettekirjutuse andmisel ei ole võimalik arvestada asjaoludega, kas adressaat vaidlustab ettekirjutuse ja kui kaua võib kohtuvaidlus kesta. Vastustaja selgitab, et 16.05.
  54. a ettekirjutusega ei pandud kaebajale uusi kohustusi, vaid määrati kohustuste täitmiseks tähtajad ja tehti sunniraha hoiatus. Sunniraha suurus hoiatuses peaks kaebajat motiveerima ettekirjutust täitma ning see on ka proportsionaalne tuleohutuse tagamise eesmärgi suhtes. Sunniraha määr hoiatuses on vaid natuke enam kui 1/5 lubatust. 16.05.
  55. a haldusaktis on oluline just uus tähtaeg ja uus sunniraha hoiatus. Vaatamata sellele, et
  56. a ettekirjutuses põhjendati õiguslikult kõiki kaebajale esitatud nõudeid, tehti seda uuesti ka 16.05.
  57. a haldusaktis. Halduskohus on otsuses ettekirjutuse 3 proportsionaalsust ja täitmise tähtaegade mõistlikkust põhjendanud. Väited võrdse kohtlemise ja muude õiguse üldtunnustatud põhimõtete rikkumise kohta on paljasõnalised. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  58. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks ei ole alust.
  59. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta need apellatsioonkaebuses ja selles esinenud puuduste kõrvaldamise avalduses esitatud vastuväited ja põhjendused, mis seonduvad 14.05.
  60. a ettekirjutuse nr 7.3-5/193 p-de 1 ja 3 väidetava õigusvastasusega ning viidatud ettekirjutuse vaidlustamise tähtaja küsimusega, kuna halduskohtu 02.11.
  61. a määrus, millega jäeti OÜ M-NAR Kinnisvara tuvastamiskaebuse osas selle esitamise tähtaeg ennistamata ja lõpetati asja menetlus, on jõustunud. Seega on 14.05.
  62. a ettekirjutuse näol tegemist kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 18.12.
  63. a otsuse põhjendustega, sh otsuse põhjendustega osas, mis puudutavad 16.05.
  64. a haldusaktiga nr 7.2-2.3/31-9 antud tähtaja pikkust
  65. a ettekirjutuse nr 7.3-5/193 p-de 1 ja 3 nõuete täitmiseks ning ei pea tulenevalt HKMS § 201 lg-st 4 vajalikuks neid põhjendusi vastusena apellatsioonkaebuse samasisulistele vastuväidetele uuesti oma otsuses korrata.
  66. Ringkonnakohtu hinnangul on alusetu kaebaja etteheide halduskohtule, mille kohaselt rikkus halduskohus vaidlustatud otsuse tegemisel HKMS § 165 lg 1 p-i 4, kuna ei põhjendanud, miks ta ei nõustu kaebaja väidetega, et 16.05.
  67. a haldusakti andmisel on rikutud kaebaja ärakuulamisõigust, vaidlusalune ettekirjutus ei vasta haldusaktile kehtestatud nõuetele ning selle andmisel ei ole arvestatud kaebaja huve ja see on ebaproportsionaalne. Haldusasja toimiku materjalidest, sh halduskohtule esitatud kaebusest (tl 2-4) nähtuvalt ei vaidlustanud kaebaja halduskohtus vastustaja 16.05.
  68. a haldusakti põhjustel, et selle andmisel rikuti ärakuulamisõigust jne. Sellesisulised põhjendused esitas kaebaja 16.05.
  69. a haldusaktiga seonduvalt alles ringkonnakohtule apellatsioonkaebuses ja selles esinenud puuduste kõrvaldamise kirjas (tl 93, 101-103). Seega, kuna halduskohtus 16.05.
  70. a haldusakti eelviidatud põhjendustel ei vaidlustatud, ei saa ka halduskohtule ette heita seda, et ta nimetatud põhjendusi 18.12.
  71. a otsuse tegemisel ei käsitlenud ega märkinud, miks ta kaebaja sellekohaste põhjenduste ja väidetega ei nõustu. Samuti ei ole vaidlusaluse otsuse tegemisel rikutud otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (HKMS § 157 lg 1).
  72. Vaidlustatud kohtuotsuse ega ka haldusakti tühistamiseks ei anna alust kaebaja väited, mille kohaselt ei ole 16.05.
  73. a haldusakti andmisel järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud 16.05.
  74. a haldusakti sisuks selle adressaadile uute kohustuste panemine, vaid juba
  75. a ettekirjutusega talle pandud kohustuste täitmiseks antud tähtaegade pikendamine ja kohustuste täitmise tagamiseks uue sunniraha hoiatuse tegemine summas, mis reaalselt kohustuse täitmise tagaks. Eelmine, 319 euro suurune hoiatus, ei täitnud oma eesmärki. Ringkonnakohtu hinnangul on käesoleval juhul sunniraha suurus selline, mis peaks kaebajat motiveerima ettekirjutust täitma ning see on ka proportsionaalne ettekirjutuse eesmärgi, tagada tuleohutus, suhtes. Tulenevalt tuleohutuse seaduse § 40 lg-st 2 on sunniraha ülemmäär 3200 eurot. Seega on kaebajale tehtud hoiatuse (kokku kahe ettekirjutuse nõude eest 1276 eurot) näol tegemist sunniraha hoiatusega selle madalamas määras. 4 Esimest korda esitati kaebajale nõuded, paigaldada hoonesse kogu hoonet hõlmav turvavalgustus ja eraldada evakuatsioonitrepikojad korrustest tuletõkkeustega, moodustades neist omaette tuletõkkesektsioonid, 14.05.2008 ettekirjutuses nr 7.3-5/
  76. 16.05.2012 andis Päästeamet haldusakti nr 7.2-2.3/31-9, milles on oluline just uus tähtaeg ja uus sunniraha hoiatus. Vaatamata sellele, et hoone turvalisuse tagamisega seonduvad nõuded olid juba varasemalt
  77. a jõustunud haldusaktiga esitatud, on ka
  78. a antud haldusaktis veelkord esitatud kõikide nõuete põhjalik õiguslik põhjendus. Nimetatud nõuded ja kohustused tulenevad Vabariigi Valitsuse määrusest nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", mis on kehtestatud ehitusseaduse § 3 lg 11 alusel. Määruse rakendussätetest, konkreetselt § 40 lg 1, tuleneb, et enne määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, peab vastama sama määruse § 2 lõike 1 punktides 5 ja 6 toodud nõuetele, millisteks on, et inimestel on võimalik ehitisest evakueeruda ja inimesi on võimalik ehitisest evakueerida. Kõik kaebajale esitatud nõuded tulenevadki eelnimetatud võimaluse tagamise kohustusest. Nimelt peab evakuatsiooniteel olev turvavalgustus tagama, et ohu korral on väljumistee üheselt äratuntav ja valgustatud nii, et oleks võimalik turvaline liikumine ohutusse kohta või selle suunas. Seega on valgustuse eesmärgiks isikute ohutu väljapääsu võimaldamine sobivate visuaalsete tingimuste loomise ja suunanäidu kaudu evakuatsiooniteel. Tuletõkkesektsioonide moodustamise eesmärgiks on evakuatsioonivõimaluste turvamine suitsu ja kuumuse leviku piiramisega. Tuletõkkesektsioon peatab tule ja suitsu leviku teatud aja jooksul ja hõlbustab päästetoimingute turvalist läbiviimist, mille hulka kuulub ka inimeste evakueerimine. Suitsu levik avatud ruumis teeb võimatuks evakueerida korruselt lahtise trepi kaudu, seega tuleb igalt korruselt korraldada pääs tuletõkkesektsioonina rajatud evakuatsiooniteele. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Tuleohutuse seaduse § 40 lg 1, sätestades riiklikku järelevalvet teostava ametniku õigused, määrab, et ametnik võib õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise kõrvaldamiseks või ohu tõrjumiseks teha ettekirjutuse, milles: 1) esitab nõude tuleohutusnõuete rikkumise kõrvaldamiseks; 2) esitab ohu korral, mis võib kaasa tuua ulatuslike tagajärgedega päästesündmuse, nõude ehitise kasutamise, tegevuse või seadme töö peatamiseks; 3) kohustab tegema tegevuse õiguspäraseks jätkamiseks või päästesündmuse ennetamiseks vajalikke toiminguid. Käesoleval juhul valis Päästeamet võimalikest meetmetest leebeima, nimelt tegi ettekirjutuse tuleohutusnõuete rikkumiste kõrvaldamiseks ja on algses ettekirjutuses märgitud kohustuste täitmise tähtaega korduvalt pikendanud, kasutades ka seadusest tulenevat võimalust sunniraha rakendamise hoiatuse tegemiseks ja sunnivahendi reaalseks kohaldamiseks, kuid kaebaja ei ole sellest hoolimata viie aasta jooksul ettekirjutuse p-dest 1 ja 3 tulenevaid kohustusi täitnud. Seega ei ole põhjendatud kaebaja väide, et ettekirjutuse eesmärgi oleks võinud saavutada ka teda tunduvalt vähem koormava meetmega. 16.05.
  79. a haldusaktis valitud meede, pikendada 14.05.
  80. a ettekirjutuse p-de 1 ja 3 täitmise tähtaega veel kuni 28.04.2013 ja teha kaebajale uus sunniraha rakendamise hoiatus, on igati kohane ja proportsionaalne, saavutamaks ettekirjutuse eesmärki, milliseks on tagada ohutu evakuatsioon Kangelaste 2 hoonest Narva linnas.
  81. Alusetu on ka kaebaja väide, et ta ei saanud haldusmenetluses esitada oma seisukohti ja arvamust ning sellega rikkus vastustaja kaebaja ärakuulamiskohustust. 5 16.05.
  82. a haldusaktist nähtuvalt on selle andmise aluseks olnud muuhulgas 12.07.2011 ja 14.03.2012 toimunud paikvaatlused kaebajale kuuluvas hoones Kangelaste 2, Narvas. Käesoleva haldusasja toimikus on olemas 12.07.
  83. a paikvaatluse protokoll nr 7.3-1/2372-2 (tl 15-18) ja KIS-ist, haldusasja nr 3-12-1292 materjalide juurest on elektroonilisena kättesaadav ka 14.03.
  84. a paikvaatluse protokoll nr 7.2-5.3/31-
  85. Haldusasjas nr 3-12-1292 toimub vaidlus samade menetlusosaliste vahel Päästeameti 22.05.
  86. a ettekirjutuse nr 7.2-6/31-8 üle, mistõttu on 14.03.
  87. a paikvaatluse materjalid ja nendega seonduv kaebajale ja Päästeametile eelduslikult juba teada. Nii 12.07.2011 kui ka 14.03.2012 toimunud paikvaatluste protokollide kohaselt viis Päästeameti Ida päästekeskus läbi paikvaatlust OÜ-le M-NAR Kinnisvara kuuluvas hoones aadressil Kangelaste 2, Narva ja paikvaatluste juures viibis ka OÜ M-NAR Kinnisvara juhatuse liige A.R. . Enne paikvaatluste algust tutvustati talle kui menetlusosalisele haldusmenetluse seaduse §-dest 13, 36, 37, 38 lõikest 3 ja § 40 ning riigivastutuse seaduse § 5 lõikest 1 tulenevaid menetlusosalise õigusi ning kohustusi. Eelnimetatu on fikseeritud ka koostatud paikvaatlusprotokollides. A.R. , viibides paikvaatluste juures, andis selgitusi, mis on samuti paikvaatlusprotokollides fikseeritud. Samuti on protokollides kajastatud tema poolt paikvaatluste käigus esitatud dokumendid. 14.03.
  88. a paikvaatluse protokoll on ka elektrooniliselt A.R. ile saadetud ja sellele oli lisatud järgmise sisuga kiri: „Lugupeetud menetlusosaline, saadame Teile 14.03.2012 paikvaatluse protokolli nr 7.2-5.3/31-6, mis on eraldi failina lisatud. Protokolli kohta Teil on õigus esitada omapoolseid selgituseid ja vastuväiteid 15 päeva jooksul. Kirja kättesaamisest palume viivitamatult teavitada e-aadressile liana.sokolov@rescue.ee. Juhul kui kättesaamiskinnituse saatmine ei ole elektroonilisel teel võimalik, tuleb sellest viivituseta teavitada muul viisil. Kättesaamiskinnituses tuleb märkida haldusmenetluse number ja kinnituse saatja andmed (nimi, seos menetlusosalisega). Käesolev kiri on Ida Päästekeskusest saadetud menetlusdokument. Kui Teie ei ole kirja adressaat või kiri on muul põhjusel sattunud teie kätte ekslikult, palume sellest Ida Päästekeskuse Tuleohutuskontrolli bürood viivitamatult teavitada e-posti aadressil liana.sokolov@rescue.ee. Kiri võib sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni, mille levitamine kõrvalistele isikutele on lubamatu. Lugupidamisega Liana Sokolov peainspektor Tuleohutuskontrolli büroo Ida Päästekeskus 339 1946.“ Haldusasjas nr 3-12-1292 vastustaja poolt antud kirjalikus vastuses kaebaja apellatsioonkaebusele märgiti, et A.R. kirjalikult paikvaatlusprotokollile vastuväiteid ei esitanud, küll aga helistas ja soovis tekkinud olukorda arutada ja suuliselt selgitusi anda. Vastav arutelu toimus 09.04.2012 ja sellel osalesid A.R. ja paikvaatluse läbi viinud peainspektor L. Sokolov. Seadusandja ei sätesta ärakuulamisele konkreetseid vorminõudeid, seega võib see toimuda ka suuliselt vabas vormis toimuval arutelul. Seega ei vasta tõele kaebaja väited, et talle ei ole antud võimalust oma arvamuse avaldamiseks ja vastuväidete esitamiseks.
  89. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisest ja HKMS § 108 lg-st 1 tulenevalt jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud (riigilõiv) tema enda kanda. Agu Timmi Tiina Pappel 6 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.