← Eesti

2-12-51942/22

Obsah (4)§ 48§ 221§ 49§ 2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Kohtunikud Malle Seppik, Gaida Kivinurm ja Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 2. detsember 2013. a.,

) § 48 punktiga

  1. Kohtutäitur alustas
  2. novembril
  3. a. uue täiteasja nr. xxxxxxxxxxx
  4. detsembri
  5. a. kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse alusel sama kohtutäituri tasu saamiseks, mille täitmise põhitasu osas kohus tsiviilasjas nr. 2-12-16838 lubamatuks tunnistas. Täitmisteatest nähtuvalt toimetab kostja täitemenetlust täiteasjas nr. xxxxxxxxxx enda
  6. detsembri
  7. a. otsusega välja mõistetud põhitasu osaliseks sissenõudmiseks summas 3604, 13 eurot, millele kostja on lisanud menetluse alustamise tasu 19, 17 eurot ja täitekulu 0, 65 eurot. Hageja taotles sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr. xxxxxxxxxxx, kuna kostjal puudub sundtäidetav täitekulude nõue. Kohtutäituri põhitasu sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega on ära langenud põhitasu nõudmise õiguslik alus. Kuna
  8. septembri
  9. a. otsuse jõustumisega on kostja hageja poolt
  10. mai
  11. a. hagiavalduses esitatud faktiväited omaks võtnud, ei saa enam tekkida vaidlust selle üle, et kostja ei ole hagejalt varasema täitemenetluse sissenõudja (AS-i SEB Pank) nõude täitmiseks võlga sisse nõudnud ja hageja kohustused varasema täitemenetluse sissenõudja ees on kohaselt täidetud. Lisaks on hageja kohtutäituri ees täitnud kohustuse maksta täitemenetluse alustamise tasu (19, 17 eurot) ja täitekulu (0, 65 eurot) täiteasjas nr. 027/2010/2392, mis tähendab, et ka nimetatud 19, 82 euro osas esineb täitemenetluse lõpetamise alus (

§ 48p. 3).

Seda põhjusel, et kohtutäituri ametikontole kantud 10.461, 47 eurost on kohtutäituril õigus täitemenetluse alustamise tasu ja täitekulu kogusummas 19, 82 eurot maha arvata. Seega võlgneb kostja hagejale põhjendamatus ulatuses kohaldatud aresti tõttu hageja poolt kostja ametialasele arvelduskontole kantud 10.461, 47 eurost 10.441, 65 eurot, mis tuleb kostjalt vastavalt alusetu rikastumise sätetele välja mõista. Kuigi alusetu rikastumise sätetes ei nähta ette viivise maksmise kohustust, ei tähenda see, et alusetu rikastumise korral ei tuleks kohaldada VÕS § 113. Hageja teatas oma nõudest kostjale 31. oktoobril 2012. a., nõudes kohtutäituri ametikontole kantud summade tagastamist. Sellest kuupäevast on VÕS § 113 lõikest 2 lähtuvalt hagejal õigus arvestada oma nõudelt 10.441, 65 eurot viivist VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras, mis nõudest teatamisest on 8% aastas. Kostja vastuväited 3

(9)Kostja hagi ei tunnistanud. Kaebetähtaeg on möödas. Kohtutäitur lähtus tasu väljamõistmisel kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 lõikest
  1. Hageja on kaebeõiguse minetanud. Tasuotsuse sai hageja hagiavalduse järgi kätte
  2. detsembril
  3. a., kaevata võis 10 päeva jooksul. Alternatiivselt taotles kostja jätta hagi rahuldamata. Sundtäitmine on seaduslik. Kohtutäituri nõue 3623, 95 eurot tuleneb varasemast täitemenetlusest nr. xxxxxxxxxxx. Tagaseljaotsus on vale. Esimese astme kohtu otsus Harju Maakohus rahuldas
  4. juuni
  5. a. otsusega hagi, tunnistades lubamatuks sundtäitmise täiteasjas nr. 027/2012/3119 ja mõistes kostjalt hageja kasuks välja 10.906, 64 eurot ning viivise alates
  6. juunist
  7. a. põhinõudelt (10.441, 65 eurot) VÕS § 113 lg. 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kostja täitis AS-i SEB Pank esitatud täitmisavalduse ja täitedokumendiks oleva notariaalse dokumendi nr. 4807 alusel panga nõuet hageja suhtes. Selle üle vaidlus puudub ja seda tõendab ka
  8. detsembri
  9. a. täitmisteade. Samal päeval tegi kohtutäitur kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, millega nõudis hagejalt täitemenetluse võlgnikuna täitemenetluse alustamise tasu 300 krooni ja kohtutäituri põhitasu 440.067, 46 krooni; kokku 440.367, 46 krooni (28.144, 61 eurot). Vaidlus puudub selles, et hageja ja pank leppisid kokku hageja sissenõutavaks muutunud kohustuste refinantseerimises, mille tagajärjel andis pank hagejale täitmiskviitungi. Kohtutäitur täitmiskviitungi saamise järgselt täitemenetlust ei lõpetanud. Hageja arvelduskonto arestimise tõttu kanti hageja kontolt kostja ametialasele arvelduskontole 10.461, 47 eurot. Hageja poolt kohtutäituri arvele raha maksmine on tõendatud maksekorraldustega. Hageja esitas kostja vastu täitemenetluses nr. 027/2010/2392 sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi 28.125, 44 euro ulatuses, kohus rahuldas selle
  10. septembri
  11. a. tagaseljaotsusega (tsiviilasi 2-12-16838) põhjusel, et kostja hagile ei vastanud. Poolte kirjavahetusest nähtuvalt keeldus kohtutäitur hagejale 10.461, 47 euro tagastamisest põhjendusel, et sellist kohustust ei ole viidatud kohtuotsusega kohtutäiturile pandud.
  12. novembril
  13. a., kui kohtutäitur lõpetas täitemenetluse täiteasjas nr. xxxxxxxxxxxx, tegi kohtutäitur hagejale täiteasjas nr. xxxxxxxxxxx täitmisteate, mille kohaselt on täitedokumendiks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus ja täitekulu väljamõistmise otsus täiteasjas nr. xxxxxxxxxxxx. Seega esitas hageja lahendatava sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi erinevas täiteasjas (nr. xxxxxxxxxxxx) kui see, mille kohta oli tehtud
  14. septembri
  15. a. tagaseljaotsus (nr. xxxxxxxxxxxx), kuid nõue on sama. Seda, miks ta esitas hagi, mitte kaebuse kohtutäiturile kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse peale, põhjendas hageja sellega, et tegemist on materiaalõigusliku vaidlusega. Hagi tuleb rahuldada seetõttu, et kohtutäitur algatas uue täitemenetluse sama summa sissenõudmiseks, mille kohta kohus oli teinud hagi rahuldava tagaseljaotsuse tsiviilasjas 2-
  16. Kohtuotsus oli aluseks, mille tõttu kohtutäitur täitemenetluse täiteasjas nr. xxxxxxxxxxxx lõpetas (

§ 48p. 4).

Tagaseljaotsusega mittenõustumise korral oli kostjal õigus esitada kaja. Nimetatud õigus on tagaseljaotsuse resolutsiooni punktis 4 märgitud. Kohus ei saa lahendatavas asjas anda hinnangut teises asjas tehtud tagaseljaotsusele. Tagaseljaotsuse tegemise vältimine oli kostja võimuses, ta oleks selle saavutanud, kui oleks hagile vastanud. Tagaseljaotsuse tegemise hoiatus hagile vastamata jätmise korral sisaldus hagi menetlusse võtmise määruses. Et sundtäitmine tuleb lubamatuks tunnistada nõude osas, mis sisaldas ka vaidlusalust nõuet, tuleb rahuldada hagi ka hageja poolt kohtutäiturile tasutud 10.441, 65 euro 4

(9)väljamõistmiseks VÕS § 1028 lg. 1 alusel ning viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lg. 2 ja § 94 alusel vastavalt hageja poolt esitatud arvestusele perioodi eest
  1. oktoobrist
  2. a. kuni
  3. juunini
  4. a. summas 461, 99 eurot. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 10.906, 64 eurot (10.441, 65 + 461, 99). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis VÕS § 113 lg. 1 teises lauses sätestatud suuruses põhinõudelt 10.441, 65 eurot alates
  5. juunist
  6. a. kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Samuti palub kostja tühistada Harju Maakohtu
  7. detsembri
  8. a. määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega peatati täiteasjas nr. 027/2012/3119 täitmine. Maakohus jättis tuvastamata nõude suuruse. Maakohus väidab otsuses, nagu oleks kohtutäitur algatanud uue menetluse sama summa sissenõudmiseks. Selline väide ei ole tõene ega põhine tõenditele. Kohtutäituri tasu
  9. detsembri
  10. a. otsuse kohaselt täiteasjas nr. xxxxxxxxxxxx mõistis kohtutäitur hagejalt välja menetluse alustamise tasu 295 krooni (18, 85 eurot) ning põhitasu täitmisele esitatud nõudelt 440.067, 46 krooni (28.125, 43 eurot).
  11. novembril
  12. a. algatatud täiteasja nr. xxxxxxxxxxx täitedokumendiks on
  13. detsembri
  14. a. kohtutäituri tasu otsus täiteasjas nr. xxxxxxxxxxxx ning nõudesummaks on 3623, 95 eurot. Täiteasjades nr. xxxxxxxxxxx ja nr. xxxxxxxxxxxx täitmisel olnud kohtutäituri tasude vahe on 24.501, 48 eurot ning uues menetluses nõuab kohtutäitur pea kaheksa korda väiksemat summat kui varasemas. Seega ei ole uues täiteasjas kohtutäitur nõudnud sama summat. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud nõude rahuldamisega seonduva asjaolu. Kohus on jätnud mulje, nagu oleks hageja vabatahtlikult osaliselt täitnud täitmiseks esitatud nõude. Tegelikult oli täitmine teostatud keeldumise tõttu üksnes kohtutäituri ametivolituse piires sunnijõudu kasutades ning arvelduskontot arestides. Selle tõestuseks on täiteasja nr. xxxxxxxxxx täitepealdis kahel lehel, millest teisel (tiitellehe pööre) kajastuvad toimingud.
  15. aprillil
  16. a. on tehtud kanne ning tähistab lühendina järgnevat: TK (täitekulu), SEB (arvelduskonto arest SEB Pank AS), SP (arvelduskonto arest Sampo Pank AS, nüüd Danske Pank) jne. Kronoloogiliselt järgneb sellele sama päeva kanne, kus märgitud L (laekus) 8679, 67 eurot ning selle all tt (täituri tasu) jne. Märgitust järeldub, et arvelduskontode aresti järgselt laekunud summad on sunnijõul kinni peetud hageja arvelduskontolt, mitte vabatahtlikult kohtutäiturile kantud. Maakohus on vääralt mõistnud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise õigusnormi. Kohtul puudus seaduslik õigus menetlusse võtta sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, millel puudub alus, veel vähem väljastada korduvalt samasisuline lahend. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise alustena nähakse eelkõige olukordasid, kus täitemenetluses on nõue rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud (

§ 221lg.

1). Kirjeldatud olukordasid ei kajastu täitemenetluses nr. 027/2012/3119. Maakohus on otsuse jätnud motiveerimata. Kohus on otsuses märkinud, et eelnevalt on sama summa osas (kohtutäituri tasu nõue) täitemenetlus lubamatuks tunnistatud. Isegi kui kohus on teinud eelnevalt seadusega vastuolus oleva lahendi ning see jõustub, ei mõjuta see täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu (

§ 221lg.

1 viimane lause). Kui jõustub lahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluses, on see kohtutäituri jaoks imperatiivse sisuga täitemenetluse lõpetamise alus (

§ 48lg.

1 p. 4). Nõudest kirjalikult loobudes puudub võimalus seda edaspidi täita (

§ 49lg.

2 teine lause). Märgitud põhimõte aga ei kehti täitemenetluse lõpetamisel, kus sissenõudja (kohtutäitur), võib igal ajal lõpetatud täitemenetluse uuesti alustamist nõuda, kui nõue on tegelikult täitmata (

§ 49lg. 2 5

(9)esimene lause). Maakohus on valesti tõlgendanud lõpetatud täiteasjas saamata jäänud nõude uuesti algatamise õigust. Väljastades eelnevalt sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohta täiteasjas nr. 027/2010/2392 lahendi, on kohus meelevaldselt sisustanud seda sarnaselt nõudest loobumisega täitemenetluses. Seega, kui

§ 221lg.

1 kohaselt on jõustunud lahend sundtäitmise lubamatuks tunnistamise osas, ei mõjuta see lubamatuks tunnistatud täitedokumendi kehtivust ja õigusjõudu. Mistõttu lähtudes

§ 48lg.

1 punktist 4 ning § 49 lõikest 2 on kohtutäituri tasu täiteasjas nr. xxxxxxxxxxx sisse nõudmata osas endiselt lubatav. Maakohus ei ole pööranud tähelepanu kohtutäituri tasu otsuse vaidlustamisele täitemenetluses nr. 027/2010/2392. Seda ei ole hageja tähtaegselt vaidlustanud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamisega omab täitedokument endiselt kehtivust ja õigusjõudu. Kui kohtutäitur algatas täiteasja nr. xxxxxxxxxxxx, tekkis lisaks sissenõudja (AS-i SEB Pank) esitatud asjaõiguslikule lepingule (mis oli esmaseks täitedokumendiks) samasse menetlusse teine täitedokument - kohtutäituri tasu otsus (

§ 2lg.

1 p. 16). Täitemenetluse läbiviimisel lisandub täidetavale nõudele alati kohtutäituri tasu (KTS § 28 lg. 1). Kohtutäituril on keelatud sõlmida mistahes kokkuleppeid tasu määra või korra muutmiseks (KTS § 28 lg. 2 teine lause). Kohtutäituri tasu maksab reeglina võlgnik (KTS § 30 lõiked 1 ja 2) ning reeglina muutub see sissenõutavaks täitmisteate kättetoimetamisega võlgnikule (KTS § 32 lg. 2). Täitmisteade täiteasjas nr. 027/2010/2392 on kätte toimetatud hagejale

  1. detsembril
  2. a. Seega on kohtutäituri tasu olnud sissenõutav alates
  3. detsembrist
  4. a. Seadusandja võimaldab võlgnikul kaitsta ennast omavoli eest. Eriti olukorras, kus kohtutäitur on tasu nõudes muutnud selle määrasid või korda. Selleks on loodud võimalus esitada kaebus. Sama õigus on märgitud ka
  5. detsembril
  6. a. väljastatud kohtutäituri tasu otsusele nr. 027/2010/
  7. Võlgnikule kätte toimetatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusel on kirjas, et selle peale võib esitada kaebuse 10 päeva jooksul otsuse kättesaamisest. Hageja ei ole kohtutäituri tasu otsuse peale kaebust tähtaegselt esitanud. Vastustaja seisukoht Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kostjalt mõisteti välja rahasumma 10.906, 64 eurot ja viivis VÕS § 113 lg. 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 10.441, 64 eurot alates
  8. juunist
  9. a. kuni põhinõude täitmiseni. Selles osas tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas on otsus õige ja tuleb jätta muutmata. Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada tulenevalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusest. Vaidlust ei ole selle üle, et AS-i SEB Pank
  10. novembri
  11. a. avalduse ja notariaalselt tõestatud hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamise kokkuleppe alusel alustas kostja hageja suhtes täitemenetlust täiteasjas nr. xxxxxxxxxx (tl. 83). Selles täiteasjas tegi kostja
  12. detsembril
  13. a. hagejalt kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse (tl. 13), mille edastas koos sama kuupäeva täitmisteatega (tl. 12) hagejale. Tasuotsuse kohaselt on selle suuruseks täitemenetluse alustamise tasu 300 krooni (s. h. käibemaks) ja kohtutäituri põhitasu 440.067, 46 krooni (s. h. käibemaks), millele kokku vastab kehtivas vääringus 28.144, 61 eurot. Täitemenetluse kestel sõlmisid hageja ja sissenõudja kokkuleppe võla refinantseerimiseks ja
  14. märtsil
  15. a. teavitas sissenõudja täiturit, et hageja (täiteasjas võlgnik) on nõude rahuldanud (tl. 19).
  16. aprillil
  17. a. arestis kostja hageja konto täitekulude sissenõudmiseks summas 28.145, 26 eurot (s. h. 28.144, 61 eurot kohtutäituri tasu ja 0, 65 eurot täitemenetluse läbiviimise kulu – tl. 21 – 22). Ülekanded hageja kontolt kohtutäiturile summas 10.458, 59 eurot tehti 18.,
  18. ja
  19. aprillil (tl. 23, 24). 6

(9)
  1. mail
  2. a. esitas hageja kostja
  3. detsembri
  4. a. tasuotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks kohtutäituri vastu hagi Harju Maakohtusse (tl. 26) ja selle hagi rahuldas maakohus
  5. septembri
  6. a. tagaseljaotsusega, tunnistades täitemenetluse eelnimetatud tasuotsuse sundtäitmiseks 28.125, 44 euro ulatuses lubamatuks (tsiviilasi 2-1216838, tl. 32 – 34). Vaidlust ei ole ka selle üle, et maakohtu otsus jõustus
  7. oktoobril
  8. a., ilma et seda oleks vaidlustatud, hageja nõudis
  9. oktoobri
  10. a. kirjas kostjalt kinnipeetud rahasumma 10.461, 47 euro tagastamist (10.458, 59 eurot + varem maha arvatud teenustasu 2, 88 eurot, tl. 35), kuid kostja keeldus
  11. novembri
  12. a. kirjas raha tagastamast (tl. 36).
  13. novembril
  14. a. lõpetas kostja täitemenetluse täiteasjas nr. xxxxxxxxx (tl. 38) ning alustas samal päeval tasuotsuse täitmiseks uut täitemenetlust täiteasjas nr. xxxxxxxxxxx (tl. 39). Võlgnikule saadetud täitmisteate kohaselt oli täitedokumendiks kostja
  15. detsembri
  16. a. otsus täiteasjas nr. 027/2010/2392 ja sissenõutavaks nõudeks kohtutäituri tasu 3604, 13 eurot, menetluse alustamise tasu 19, 17 eurot ja täitekulu 0, 65 eurot (tl. 39). Apellatsioonikohtu istungil selgitas kostja, et täitedokumendiks uues täitemenetluses oli tema
  17. detsembri
  18. a. tasuotsus, mida kostja oli korrigeerinud, jagades esialgses otsuses märgitud summa kaheks ja lahutades tulemusest rahasumma, mis otsuse täitmiseks oli hagejalt talle juba laekunud. Kostja selgitas, et uut tasuotsust ta ei koostanud ja
  19. detsembri otsust ei parandanud, vaid korrigeeris üksnes arvestuslikult selles märgitud tasu suurust. Vaidlusaluses asjas esitatud hagiga taotleb hageja täitemenetluse lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr. xxxxxxxx ning kostjalt täiteasjas nr. xxxxxxxxxx kinnipeetud rahasummast 10.411, 65 euro ja sellele lisanduva viivise väljamõistmist. Rahasumma väljamõistmise nõudes tugineb hageja alusetu rikastumise sätetele, leides, et tsiviilasjas 2-1216838 sundtäitmise alusetuks tunnistamisega langes ära hageja kohustus maksta kostjale kohtutäituri põhitasu, mille kohtutäitur oli sisse nõudnud. Maakohus rahuldas täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi põhjendusel, et vaidlusalune täitemenetlus on algatatud sama summa sissenõudmiseks, mille sundtäitmise on kohus tsiviilasjas 2-12-16838 tehtud otsusega lubamatuks tunnistanud. Kolleegium nõustub põhimõtteliselt maakohtu järeldusega. Kostja alustas vaidlusalust täitemenetlust täiteasjas nr. xxxxxxxxxxxx oma
  20. detsembri
  21. a. tasuotsuse täitmiseks vaatamata sellele, et selle täitmine oli juba tsiviilasjas 2-12-16838 lubamatuks tunnistatud.

§ 48lg.

1 p. 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Seega tuli täitemenetlus täiteasjas nr. xxxxxxxxxxxxxx maakohtu 14. septembri 2012. a. otsuse alusel lõpetada, mida kostja tegigi.

§ 49lg.

2 lause 1 (täitemenetluse lõpetamine ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata) võimaldab küll iseenesest alustada uut täitemenetlust täitedokumendi alusel, mille täitmiseks varasem täitemenetlus on lõpetatud, kuid

§ 221lg.

1 lause 1 (võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud) muutuks sisutühjaks, kui täitemenetluse lubamatuks tunnistamine ei mõjutaks sissenõudja võimalust lubamatuks tunnistatud täitemenetluses täitmisel olnud täitedokumenti uuesti täitmisele pöörata. Nii on

§ 221lg.

1 kohase hagi eesmärgiks täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine (vt. näit. lahend 3-2-1-26-11 p. 12) ning see säte ei täidaks oma eesmärki, kui vaatamata sellele, et kohtulahendiga on täitedokumendi täidetavus kõrvaldatud ja täitemenetlus seetõttu lõpetatud, ei takistaks see kohe samadel asjaoludel uue täitemenetluse alustamist. Kolleegium leiab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise korral võivad sama täitedokumendi alusel uue sundtäitmise alustamist õigustada üksnes uued asjaolud, võrreldes lubamatuks tunnistatud sundtäitmisega. Nii võiks, näiteks, selle võimalikkust jaatada juhul, kui sundtäitmine 7

(9)tunnistati lubamatuks põhjendusel, et sundtäitmisel olnud nõue ei olnud veel sissenõutav. Vaidlusaluse täitemenetluse alustamist põhjendades ei ole kostja tuginenud taolistele uutele asjaoludele, mis
  1. detsembri
  2. a. täitedokumendi sundtäitmiseks uue täitemenetluse alustamist õigustaksid. Maakohus leidis õigesti, et
  3. septembri
  4. a. kohtuotsuse alusel tuli kostja
  5. detsembri
  6. a. tasuotsuse sundtäitmine lõpetada ja seda otsust ei võinud uut täitemenetlust alustades uuesti täitma asuda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et asjaolu, et kostja on
  7. novembri
  8. a. täitmisteates märkinud võla suuruseks
  9. detsembri
  10. a. tasuotsuses märgitud summast väiksema rahasumma, ei anna alust väitele, nagu nõuaks täitur vaidlusaluses uues täiteasjas hagejalt erinevat tasu, võrreldes täiteasjas nr. xxxxxxxxxxxxx nõutud tasuga. Tegemist on sama täitedokumendi ja sisult sama rahasummaga. Apellandi seisukoht selles osas on ka vastuoluline, sest apellant on ise kinnitanud, et täiteasjas nr. xxxxxxxxxxxx on täitedokumendiks tema
  11. detsembri
  12. a. tasuotsus. Eespool on kolleegium põhjendanud, et asjaolust, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust, ei järeldu veel, nagu saaks alati täitedokumendi alusel vaatamata sundtäitmise lubamatuks tunnistamisele uut täitemenetlust alustada. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust, kuid kõrvaldab selle täidetavuse. Riigikohus on mitmetes lahendites märkinud, et kui võlgnik soovib käimasoleva sundtäitmise lõpetamist, peab täitemenetlus

§ 48

p. 4 alusel olema tunnistatud lubamatuks ning seda on võimalik saavutada

§ 221lg.

1 järgse hagiga (vt. näit. lahendid 3-2-1-31-10 p. 19; 3-2-1-26-11 p. 12). Et vaidlusaluses asjas on vaidluse all käimasoleva sundtäitmise lõpetamine, siis on selle vastu kohaseks õiguskaitsevahendiks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi, mille hageja ongi esitanud. Riigikohus on jaatanud võimalust välistada sundtäitmine selle lubamatuks tunnistamise hagi esitamise teel ka juhul, kui sundtäitmise korras juba täidetakse täitmistasu otsust (vt. näit. 3-2-1-88-09 p. 13). Tagaseljaotsust kostja ei vaidlustanud, selle õigsust ei saa aga kohus kontrollida väljaspool tsiviilasja menetlust, milles see tehti. Mis esitatud rahanõuet puudutab, siis põhjendas maakohus selle VÕS § 1028 lg. 1 alusel rahuldamist üksnes asjaoluga, et täitmisasjas nr. 027/2010/2392 on sundtäitmine tunnistatud lubamatuks. VÕS § 1028 lg. 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kolleegium leiab, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise tagajärjeks on täitemenetluse lõpetamine (

§ 48lg.

1 p. 4) ja sellest tulenevalt keeld teha täitedokumendi täitmiseks edasisi täitetoiminguid, see ei muuda aga iseenesest alusetuteks ja tühisteks täitemenetluses sellele eelnevalt tehtud toiminguid. Tähelepanuta on jäänud, et täiteasjas nr. 027/2010/2392 täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hetkeks oli vaidlusalune tasu sisse nõutud ja seega ei anna täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi rahuldav otsus juba sissenõutud rahasumma tagastamiseks piisavat alust. Maakohtu otsus raha tagastamise nõude osas on seega kohaselt põhjendamata ja tuleb juba ainuüksi sellest tulenevalt tühistada.

§ 221lg.

1 lause 2 kohaselt ei mõjuta täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi rahuldamine täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Otsustamaks, kas hagejal on õigus vaidlusalune, täituritasuna sissenõutud rahasumma 10.411, 65 eurot kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel tagasi saada, tuli maakohtul hinnata, kas kostja on seda summat saades alusetult rikastunud. Selleks pidi maakohus kindlaks tegema, milliseid toiminguid täitur enne täitemenetluse lubamatuks tunnistamist tegi ja millises ulatuses oli tal õigus nende eest tasu saada, sealhulgas, kas täituri poolt sissenõutud tasu ületab proportsiooni, millele täituril tehtud toiminguid ja KTS §-s 23 sätestatud põhimõtteid ning neile Riigikohtu poolt antud tõlgendust (vt. näit. lahend 3-2-1-88-09) arvestades oleks olnud õigus. Maakohus ei ole 8

(9)tuvastanud faktilisi asjaolusid, mis võimaldaksid kostjapoolse alusetu rikastumise kohta järeldusi teha. Samuti ei ole maakohus juhtinud poolte tähelepanu vajadusele need asjaolud menetluses esile tuua ning vajadusel ka tõendada. Selliselt ei ole maakohus täiel määral täitnud eelmenetluse ülesandeid, mille käigus muuhulgas tuleb välja selgitada menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks (TsMS § 392 lg. 1 p. 3 ja 4). Ka kohtuistungil ei arutanud kohus pooltega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest, nagu seda TsMS § 351 lg. 1 kohaselt nõutakse. Et alusetu rikastumise nõude osas on otsus seaduses sätestatud nõudeid arvestades olulises ulatuses põhjendamata ning sellele nõudele ei ole menetluses üldse vajalikku tähelepanu pööratud, siis ei pea ringkonnakohus võimalikuks selle nõude kohta sisulist lahendit teha. Asja osaliselt uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul vastavalt eespoolkirjeldatule täita eelmenetluse seni täitmata ülesanded, välja selgitada asjas olulised asjaolud ning seejärel lahendada nõue põhjendatud kohtulahendiga. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu ka sellele, et kuigi otsuse põhjenduses on menetluskulude poolte vahel jaotamist käsitletud, ei sisalda menetluskulude jaotust otsuse resolutsioon, mis TsMS § 442 lg. 5 lause 2 kohaselt peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Menetluskulud tuleb maakohtul poolte vahel jaotada asja uue läbivaatamise tulemusena, arvestades kõiki lahendatud nõudeid ja kajastades sellekohast otsustust ka otsuse resolutsioonis. Gaida Kivinurm Kaupo Paal Malle Seppik 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.