Obsah (6)

§ 326§ 314§ 477§ 172§ 173§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtumääruse tegemise aeg ja koht 12. detsembril 2013.a. tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas Tsiviilasja number 2-

§ 326lg 2 sätteid.

Saab lugeda dokumentide esimeseks edastamiskuupäevaks 02.07.2013.a., mis on ka täitemenetluse alustamise kuupäevaks. Menetlusdokumendid on kätte toimetatud 02.07.2013.a.

§ 314kohaselt.

3. Kohtutäituri kuller ei ole menetlusdokumente täiteasjas toimetanud võlgnikule kätte

§ 326

kohaselt, vaid

§ 314järgi.

Kulleri poolt esitatud väide dokumentide esimese kättetoimetamise kohta (25.06.2013.a.) on väär, sest aadressil XXX viibis neli inimest. Kohtutäituri kulleri poolt paberinurgale käsitsi kirjutatud märge ei kinnita tema kohalkäiku.

1. Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 04.09.2013.a. otsus nr. 011/2013/866 täitemenetluse alustamise ja täitekulude väljanõudmise osas ning vabastada pangas arveldusarved aresti alt. Sissenõudja seisukoht ja põhjendused
2. Sissenõudja omapoolset seisukohta kohtule esitanud ei ole. Kohtutäituri seisukoht ja põhjendused
3. Kohtutäitur leiab, et kaebus kohtutäituri otsusele tuleb jätta rahuldamata. Kohtutäitur jääb oma 04.09.2013.a. otsuses kaebusele väljendatud seisukohtade juurde. Kohtutäitur palub menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
4. Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 15 hagita menetluses. Vastavalt

§ 477

lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

§ 477

lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja kohtutäituri kirjalike seisukohtadega, dokumentaalsete tõenditega, täitetoimikuga nr. 011/2013/866 ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu.
2. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 sätestab, et kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale võib menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Antud juhul on esitatud kaebus Tallinna kohtutäitur Kersti Seisler’i 04.09.2013.a. otsusele täiteasjas nr. 011/2013/866 (t/l 11-20, 73-79). Osundatud otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja 13.08.2013.a. kaebuse (t/l 25, 62).
3. Kuna kohus kontrollib vaid kaevatava otsuse seaduslikkust, tuleb kohtul lähtuda selle otsuse tegemise aluseks olnud avaldaja 13.08.2013.a. kaebusest. Avaldaja on vaidlustanud asjaolu, et kohtutäitur ei ole edastanud avaldajale täitmisteadet kätte seaduses ettenähtud korras ja avaldajal on kohustus tasuda täitemenetluse alustamise tasu summas 15,97 eurot (t/l 25). 2
4. 19.06.2013.a. täitmisteate kohaselt on täiteasjas nr. 011/2013/866 nõude sisuks Põhja Prefektuuri 29.11.2012.a. otsus nr. 2302,12,018002 (t/l 44). Täitedokumendiks on otsus väärteoasjas nr. 2302,12,018002 (t/l 42-43).
5. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi.
6. TMS § 10 lg 2 kohaselt dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. Kohtutäitur võib dokumendi ka ise kätte toimetada. Tsiviilkohtumenetluses dokumentide kättetoimetamiseks ettenähtud kohtu toiminguid teeb kohtutäitur. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 327 sätestatud juhul võib kohtutäitur dokumendi hoiustada ka dokumendi kättetoimetamise kohas asuvas kohtutäituri büroos.
7. Täitmisteate kättetoimetamise aktist nähtub, et kohtutäitur abi on püüdnud täitmisteadet avaldajale toimetada kätte aadressil XXX, Tallinn 25.06.2013.a. ja 02.07.2013.a., kuid nimetatu ei ole õnnestunud ning seejärel on kohtutäituri abi jätnud täitmisteate 02.07.2013.a. postkasti kell 12.11 (t/l 48). 15.

§ 326

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte toimetada, kuna seda ei saa üle anda saaja või tema esindaja elu- või äriruumis, loetakse dokument kättetoimetatuks dokumendi panemisega elu- või äriruumi juurde kuuluvasse postkasti või muusse sellesarnasesse kohta, mida saaja või tema esindaja kasutab posti kättesaamiseks ja mis harilikult tagab saadetise säilimise. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kättetoimetamine käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud viisil on lubatud üksnes juhul, kui menetlusdokumenti on proovitud isikule isiklikult üle anda vähemalt kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ja menetlusdokumenti ei ole võimalik kätte anda elu- või äriruumis viibivale muule isikule käesoleva seaduse § 322 lõike 1 või § 323 kohaselt.

1. Täitmisteate kättetoimetamise aktist nähtub, et kohtutäituri abi on avaldajale püüdnud toimetada kätte täitmisteadet 25.06.2013.a. kell 20.25 ja 02.07.2013.a. kell 12.
2. Avaldaja leiab, et kulleri poolt esitatud väide dokumentide esimese kättetoimetamise kohta (25.06.2013.a.) on väär, sest aadressil XXX viibis neli inimest. Kohus leiab, et vastav avaldaja väide ei ole millegagi tõendatud ning kohtul puudub alus kahelda, et kuller nimetatud kuupäevadel ja kellaaegadel avaldaja elukoha aadressil ei käinud.
3. Kohus leiab, et on täidetud eeldus, et jätta täitmisteade postkasti, kuivõrd täitmisteadet on püütud avaldajale toimetada kätte kahel korral oluliselt erinevatel kellaaegadel vähemalt kolmepäevase vahega ning dokumente ei olnud võimalik kätte anda ka eluruumis viibivale muule isikule. Kohus märgib, et avaldaja viide, et viimane saabus 25.06.2013.a. hommikul aadressile XXX, Tallinn, ei tähenda veel seda, et avaldaja või tema perekonnaliige oleks viibinud nimetatud aadressil ka õhtul kell 20.
4. Avaldaja on oma 31.07.2013.a. e- kirjas kohtutäiturile teatanud, et viibis 25.06.2013.a. tööl oma alalises töökohas ja oli kättesaadav kõigile terve antud päeva jooksul (t/l 58).
5. Kohus nõustub kohtutäituri seisukohaga, et antud juhul ei ole kohtutäitur edastanud täitmisteadet avaldajale

§ 314

alusel, s.o lihtkirjana, vaid postkasti jätmisega kooskõlas

§ 326

. Tõendeid selle kohta, et kohtutäitur oleks edastanud täitmisteate lihtkirjana, esitatud ei ole. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja ei ela aadressil XXX, Tallinn. Samuti ei ole avaldaja esile toonud asjaolu, et nimetatud aadressi ta posti kättesaamiseks ei kasuta. Samuti on avaldaja palunud jätta täitmisteade eelpool 3 märgitud aadressil asuvasse postkasti (t/l 58, 60), mida on ka antud juhtumil tehtud. Seega asub kohus seisukohale, et avaldaja on täitmisteate saanud kätte 02.07.2013.a. postkasti panekuga vastavalt

§ 326. 19.

Avaldaja on oma esialgses kaebuses kohtutäiturile leidnud, et nõude täitmine on toimunud peale avalduse kohtutäiturile esitamist, kuid enne täitmisteate kättesaamist ning sellisel juhul maksab avaldaja menetluse alustamise tasu summas 15,97 eurot. Kohtutäitur nimetatuga nõustunud ei ole.

1. 19.06.2013.a. kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu 19,16 eurot ja kohtutäituri põhitasu 82,80 eurot (t/l 46) ning 20.06.2013.a. täitekulu väljamõistmise otsuse kohaselt on täitekulu suuruseks 0,60 eurot (t/l 47). Avaldaja kohtutäituri poolt määratud summade arvutuskäigule vastuväiteid esitanud ei ole.
2. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 41 lg 1 kohaselt kui täitemenetluse käigus selgub, et võlgnik on nõude sissenõudja ees nõuetekohaselt täitnud enne sissenõudja poolt avalduse esitamist kohtutäiturile, maksab sissenõudja menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust. Kui võlgnik täidab nõuetekohaselt nõude pärast avalduse kohtutäiturile esitamist, kuid enne täitmisteate saamist, maksab võlgnik menetluse alustamise tasu. Kui nõude täitmine toimus samal päeval kui täitmisteate kättetoimetamine, loetakse täitmine toimunuks pärast täitmisteate kättetoimetamist ning võlgnik maksab menetluse alustamise tasu ja pool menetluse põhitasust.
3. Avaldaja on kohtutäiturile edastanud 10.07.2013.a. e- kirja, milles teatab, et on sissenõudjale tasunud 220 eurot (t/l 51). Sissenõudja on kohtutäiturile 16.07.2013.a. kirjaga teatanud, et avaldaja on tasunud trahviotsuse nr. 2302,12,018002 04.07.2013.a. (t/l 52). Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et avaldaja on nõude tasunud pärast täitemenetluse algatamist ning täitmisteate kättetoimetamist. Seega kuulub avaldaja poolt tasumisele täitemenetluse alustamise tasu, pool kohtutäituri tasust ja põhjendatud täitekulu.
4. TMS § 38 lg 1 kohaselt kannab täitekulud võlgnik ja lg 2 kohaselt täitekulud nõuab võlgnikult sisse täitekulude otsuse alusel kohtutäitur, kes tegi täitekulude otsuse. Osundatust tulenevalt tekkis kohtutäituril õigus nõuda avaldajalt kohtutäituri tasu 19,16 eurot, poolt menetluse põhitasust 41,40 eurot (82,20 : 2) ja täitekulu summas 0,60 eurot, s.o kokku 61,16 eurot. Nimetatud summa on avaldaja kohustatud kohtutäiturile tasuma.
5. Avaldaja on oma esialgses avalduses nõudnud kirjalikku ja verbaalset selgitust kohtutäituri abilt Alver Padu’lt. 24.09.2013.a. puuduste kõrvaldamise avalduses avaldaja nimetatud enam ei taotle. Puuduste kõrvaldamise avalduses on avaldaja palunud vabastada viimase arveldusarved aresti alt. Kohus selgitab, et avaldaja arveldusarved vabastab arestist kohtutäitur, kuivõrd TMS § 11 kohaselt ei ole nimetatu kohtu pädevuses.
6. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus seisukohale, et avaldus rahuldamisele ei kuulu ning tuleb jätta rahuldamata.
7. Kõik määruses kajastamata dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta.
8. Menetluskulude osas tuleb juhinduda

§ 172

ja § 173.

§ 172

lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse ning kui menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab 4 täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Vastavalt

§ 173

lg 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuivõrd kohus kaebust ei rahulda, tuleb kõik menetluskulud jätta avaldaja kanda. 28. Juhindudes

§ 174

lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik 5