← Eesti

1-10-5363/31

Obsah (10)§ 432§ 180§ 175§ 423§ 417§ 412§ 383§ 384§ 386§ 387

Kriminaalasi nr 1-10-5363 MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.november 2013.a; Tartu, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-10-5363 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretä

§ 432

lg 33 alusel prokurör 29.11.2013.a kohtuistungil ei osalenud, prokurör teatas 27.11.2013.a enda mitteosalemisest ja edastas enda arvamuse kohtule elektroonselt, enda arvamuses prokurör ei toeta kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist Süüdimõistetu SIGMAR VALLI asukoht Tartu Vanglas, kannab karistust isikukood 37207176519 kannab 10 aastat vangistust ema tahtliku tapmise eest KarS § 113 alusel Kaitsja X riigi õigusabi osutamise korras RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 3 alusel mitte vabastada Sigmar Vallit talle 14.06.2005.a Põlva Maakohtu kohtuotsusega KarS § 113 järgi karistuseks mõistetud 10 aasta vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest. 2 Vangistusseaduse § 76 lõikes 3 sätestatu kohaselt võimaldada Sigmar Valli vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist uuesti kohtus menetleda 6 (kuue) kuu möödudes käesoleva määruse jõustumisest. Süüdimõistetu Sigmar Valli kaitsja advokaat X 29.11.2013.a taotluse alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Ann Saar kasuks 96 eurot (summa on koos käbemaksuga, käibemaks sellest 16 eurot) advokaat X süüdimõistetu Sigmar Valli kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest. Kuna kohtuistung kestis planeeritust lühemalt, siis 1 pooltunni ulatuses on jäetud kaitsjatasutaotlus rahuldamata - taotlus esitati kokku summas 120 eurot, sellest käibemaks 20 eurot ning kohtuistungiks oli planeeritud taotluses märgitu kohaselt 1 tund.

§ 432

lg 3,

§ 180

lg 1,

§ 175

lg 1 p 4 alusel ning riigi õigusabi seaduse § 25 lg 4 alusel välja mõista Sigmar Vallilt riigituludesse menetluskuluna 96 eurot riigi õigusabi osutanud kaitsjale määratud tasu. Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja) pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874 või pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874; selgituseks märkida: „Sigmar Valli, 1-10-5363, menetluskulu 29.11.2013.a Tartu Maakohtu määruse alusel“. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse

§ 423

,

§ 417

lg 2 ja

§ 412lg 3 – menetluskulu tasumata jätmisel saadetakse määruse ärakiri kohtutäiturile.

Täitemenetlusega kaasnevate kuludeta on võimalik menetluskulu tasuda 1 kuu vältel kohtumääruse jõustumisest arvates. Määruse jõustumise järgselt edastada määruse koopia rahaliste riiginõuete osas Rahandusministeeriumi haldusalas olevale Riigi Tugiteenuste Keskusele. Määruse koopia edastada Tartu Vanglale, kaitsjale ja prokurörile ning allkirja vastu Sigmar Vallile. EDASIKAEBAMISE KORD

§ 383

lg 1,

§ 384

lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus.

§ 386

lg 1 ja

§ 387

lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA, ASJAOLUD Sigmar Valli kannab käesoleval ajal vangistuses karistust 14.06.2005.a Põlva Maakohtu süüdimõistva kohtuotsuse alusel. 14.06.2005.a Põlva Maakohtu kohtuotsusega karistati Sigmar Vallit enda ema tahtliku tapmise eest KarS § 113 järgi 10 aasta vangistusega, karistuse kandmise alguseks 17.02.2005.a. 2 3 Sigmar Valli on talle 14.06.2005.a Põlva Maakohtu kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistusest ära kandnud KarS § 76 lg 2 p-s 2 märgitud 2/3 karistusajast. KarS § 76 lg 2 punktis 2 sätestatu kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt 2/3 karistusajast. Käesolevaks ajaks on möödunud ka vangistusseaduse § 76 lõikes 3 märgitud 1-aastane tähtaeg Tartu Maakohtu 05.11.2012.a määruse jõustumisest, mil Sigmar Valli jäeti vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Sigmar Valli jäeti 05.11.2012.a Tartu Maakohtu määrusega vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata (menetleti seda seoses 2/3 karistusaja ärakandmisega) ja see määrus jõustus 20.11.2012.a (I,31 pöördel). 29.11.2013.a kohtuistungil avaldas Sigmar Valli soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud kohtuistungil ära Sigmar Valli ja tema kaitsja ning olles tutvunud prokuröri elektroonselt kohtule edastatud arvamusega, on seisukohal, et käesoleva ajahetke seisuga välistavad Sigmar Valli vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise toimepandud kuriteo ülirasked asjaolud – kuriteo toimepanemise tulemusena saabus inimese surm. Kinnipeetava iseloomustuses kajastatu kohaselt on Sigmar Valli tähtaegse vabanemise ajaks märgitud 15.02.2015.a. Sigmar Vallil on talle inimese tahtliku tapmise eest karistuseks mõistetud 10 aastast vangistusest kandmata enam kui aasta vangistust. Sigmar Valli vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise välistab ka asjaolu, et tal on kehtivad distsiplinaarkaristused ja seda aastatest 2011, 2012 ja 2013. Sigmar Vallit on distsiplinaarkorras karistatud 12.08.2011, 04.11.2011, 06.12.2011, 28.11.2012, 12.08.2013, 12.09.2013, 26.11.2013.a. 12.09.2013.a mõisteti karistuseks 10 ööpäeva kartserit selle eest, vanglaametnikuga suheldes kasutas solvavaid ja ebatsensuurseid väljendeid. 29.11.2013.a kohtuistungil avaldas Sigmar Valli, et käesolevalt ta viibibki kartseris seda 10 päeva kandmas. Distsiplinaarkaristused ei ole saanud vangistusseaduse § 65 lg 5 tähenduses kustuda, s.o enda kehtivust kaotada, kuna Sigmar Valli on talle distsiplinaarkaristuste määramisest lühema kui 1 aasta pikkuse ajavahemiku vältel toime pannud uue distsiplinaarsüüteo. Vangistusseaduse § 65 lõikes 5 sätestatu kohaselt kustub distsiplinaarkaristus, kui kinnipeetav ühe aasta jooksul, arvates distsiplinaarkaristuse määramisest, ei ole toime pannud uut distsipliinirikkumist. Sigmar Valli käitumisest vangistuses karistuse kandmise ajal ei ole kohtul küllaldast alust järeldada tema asumist õiguskuulekale teele. 3 4 Kuna distsiplinaarkaristusi on ka käesolevast aastast 3 ja neist 1 ka raske distsiplinaarrikkumise eest (12.09.2013.a 10 ööpäeva kartserit), siis ei ole aastate lõikes täheldada S.Valli käitumise paranemist. Positiivsena on oluline Sigmar Valli vangistuses viibitud ajast täheldada, et Sigmar Valli läbis 2010.a taasühiskonnastava programmi X ja ta on vangistuse ajal töötanud. Negatiivne S.Valli kantud karistusajast on see, et ta loobus 2012.a X mõeldud taasühiskonnastavas programmis osalemisest. Kuna kinnipeetava isiklikus toimikus kajastatud andmetel liigtarvitas Sigmar Valli vabaduses alkoholi ja pani ka tapmise toime alkoholijoobes, siis tuleks Sigmar Vallile igati kasuks, kui ta osaleks talle võimaldavates alkoholi liigtarbimist käsitlevates taasühiskonnastavates programmides. Vangistusseaduse § 76 lõikes 3 sätestatust lähtudes, kuna Sigmar Valli tähtaegse vabanemise ajaks on 16.02.2015.a ja tema käitumisest vangistuse ajal on täheldada ka positiivseid momente (osales taasühiskonnastavas programmis X ja on töötanud), siis peab kohus põhjendatuks anda Sigmar Vallile veel ühe võimaluse vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse menetlemiseks – 6 kuu möödudes käesoleva määruse jõustumisest. Kui selleks ajaks ei ole Sigmar Vallile lisandunud uusi distsiplinaarkaristusi ja ta on osalenud talle vangla poolt pakutavates taasühiskonnastavates tegevustes, siis on tõenäosus, et S.Valli vabaneb edaspidi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt, suurem. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.