lg-st 6 kolleegium ei korda maakohtu otsuse põhjendusi.
lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Samuti on maakohus õigesti kohaldanud materiaalõigust.
lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise.
lg 1 p 2 järgi esitab hageja hagi aluseks olevad asjaolud ja
Seega pidi hageja, kes on N Ki tütar ja seega seadusjärgne pärija PärS § 13 lg 1 järgi, esile tooma asjaolud, millest järelduks, et N K ei olnud kinkelepingute sõlmimisel kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima. Hageja leidis, et maakohus on otsust tehes ebaõigesti hinnanud tõendeid.
lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte ja lg 2 kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kolleegiumi arvates on maakohus tõendeid kogumis õigesti hinnanud ja teinud neist õiged järeldused. Hageja väitis, et tema isa käitus enne tehingute tegemist viisil, millest hageja järeldas, et isal olid tekkinud psüühikahäired ja isa avaldas talle, et ta ei soovi oma vara jätta kostjatele. Samuti väitis hageja, et mitmed notarid keeldusid eelnevalt tegemast N Ki ja kostjate vahel tehinguid. Eeltoodud väiteid ei ole hageja tõendanud ja kostja on neile väidetele vastu vaielnud. Notarite nimesid, kes keeldusid tehingute tegemisest, hageja nimetada ei osanud ja väide jäi ebatäpseks. Seega hageja poolt väidetud asjaolude esinemise ei olnud tõendatud ja kohus ei saanud nendega otsuse tegemisel arvestada. Apellatsioonkaebuses on hageja maakohtule ette heitnud, et maakohus on teinud postuumse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist ja meditsiiniasutuste poolt väljastatud dokumentidest ebaõiged järeldused. Kolleegium kaebuse esitajaga ei nõustu. Maakohus on lisaks apellandi poolt esiletoodud tõenditele hinnanud ka tehingud tõestanud notarite poolt tunnistajana antud ütlusi ja hinnanud kogutud tõendeid koosmõjus. Kolleegiumi arvates ei kinnita meditsiiniasutuste poolt väljastatud dokumendid ja eksperdi arvamus seda, et N K oli tehingute tegemisel püsivalt seisundis, mis välistas tal oma tegudest arusaamise. Ekspert on teinud talle esitatud materjalidest järelduse, et tõenäoliselt ei saanud N K tehingute tegemise ajal püsivalt aru oma tegude tähendusest ja ei olnud neid võimeline juhtima. Ekspert Jüri Ausmees on selgitanud, et pärast 05.09.2010 on N. Kil diagnoositud kognitiivsete võimete tagasilangus dementsuse tasemel, mis on pikaajaline püsiv raske psüühikahäire, millele on iseloomulik teadvuse selguse lainetav iseloom, kus haige võib olla perioodiliselt näiliselt adekvaatne oma arvamustes ja tegevustes (I kd lk 153). Kohtuistungil on ekspert Jüri Ausmees selgitanud, et täpselt ei saa ta anda arvamust N Ki seisundi kohta ajal, kui tehingud tehti ja arvamuse andmisel sai ta tugineda ainult pärast 05.09.2010 N Kile pandud diagnoosidele. Seega ei tulene eksperdi arvamusest tõsikindlat järeldust, et N K oli tehingute tegemise ajal kestvalt 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.