lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud 12.06.2013 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse hageja apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 16.05.2013 otsuse peale, millega maakohus rahuldas hagi osaliselt ja tunnistas kostja 26.07.2011 üldkoosoleku otsuse nr 10 ja 12 kehtetuks. Menetluskulud jättis kohus 66,67% ulatuses hageja kanda ning 33,33% ulatuses kostja kanda. Hageja palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis tema nõuded rahuldamata. 19.07.2013 esitas kostja vastuapellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati ning teha maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. 12.11.2013 esitas hageja ringkonnakohtule taotluse täiendava otsuse tegemiseks. Otsusest selgub, et kostja vastuapellatsioon on jäetud rahuldamata, kuid otsuse resolutsioon kohtu selget seisukohta vastuapellatsioonkaebuse kohta ei sisalda. Samuti ei ole ringkonnakohus otsustanud menetluskulude jaotust otsuses kooskõlas
nõuetega. Hageja palub teha tsiviilasjas nr. 2-11-46007 täiendav otsus ja täiendada otsuse resolutsiooni p 1 lausega "jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata" ning p 3 lausega "jätta vastuapellatsioonkaebuse menetluses kulud kostja kanda". Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud taotlusega, leiab, et see on osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohtu otsuse resolutsioonis on jäänud lahendamata kostja taotlus vastuapellatsioonkaebuse rahuldamiseks. Nimetatust tulenevalt tuleb otsust täiendada (
Ringkonnakohus on põhjendustes leidnud, et kostja vastuapellatsioonkaebus ei ole põhjendatud. Resolutsioonis ei sisaldu aga selle kohta, et vastuapellatsioonkaebus jäeti rahuldamata. Nimetatud osas tuleb resolutsiooni esimest punkti täiendada lausega: „Kostja vastuapellatsioonkaebus jääb rahuldamata.“ Mis puudutab kohtukulude jaotust, siis jagas ringkonnakohus need arvestades nii apellatsioonkaebuse kui vastuapellatsioonkaebuse tulemust tervikuna. Menetluskulude jaotuse on ringkonnakohus seega otsustanud. Apellatsiooni ja vastuapellatsiooni väidete puhul on tegemist lahutamatult seotud ja kattuvate asjaoludega, seetõttu pole menetluskulude määratlemine apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse lõikes eraldi põhjendatud. Ka ei tulene nimetatud nõue seadusest. Menetluskulude jaotamisel on arvestatud, et vastuapellatsioonkaebus jäi rahuldamata. Apellatsioonkaebustega ei saavutanud kumbki pool sisuliselt seda tulemit, mida soovis. Ringkonnakohus rahuldas apellatsioonkaebuse osaliselt vaid maakohtu poolt materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu ja tuvastas kehtetuks tunnistatud otsuste tühisuse. Seetõttu jääb taotlus, täiendada resolutsiooni lausega: „Jätta vastuapellatsioonkaebuse menetluskulud kostja kanda“ rahuldamata. Gaida Kivinurm Tiit Kollom Ele Liiv 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.