lg 2 p 9, § 184 lg 2 p 2 ja § 424 järgi lühimenetluses Prokurör Annika Vanatoa Süüdistatav Aleksei Bojarov Kaitsja ik 37511210310, Vene Föderatsiooni kodanik, keskeriharidus, töökoht: puudub, elukoht: XXX. Viibib Vanglas. Tõkend: kinni peetud 30.03.2013, 10.04.2013 kuni 11.04.2013, alates 16.05.2013 kohaldatud tõkendina vahistamist. Eelnevalt korduvalt kriminaalkorras karistatud, neist viimati: 06.03.2013 Harju Maakohtu poolt
lg 2 p-de 8 ja 9 alusel 1 aasta ja 8-kuulise vangistusega.
lg 2 ja § 68 lg 1 alusel 1 aasta 6 kuu ja 7-päevase vangistusega, mis asendati
Üldkasulik töö täies mahus tegemata (kd I tl 157). Korduvalt karistatud väärteokorras. Advokaat Valli Murde RESOLUTSIOON 1. Aleksei Bojarov süüdi tunnistada
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Aleksei Bojarovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva. 3.
lg 1 ja § 65 lg 1 alusel, lugedes käesoleva otsusega mõistetud kergema 1 karistuse kaetuks Harju Maakohtu 06.03.2013 otsusega mõistetud raskema karistusega, so liitkaristusega 1 (üks) aasta, 6 (kuus) kuud ja 7 (seitse) päeva, mõista kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks tähtajaline vangistus 1 (üks) aasta, 6 (kuus) kuud ja 7 (seitse) päeva, milline karistus oli Harju Maakohtu 06.03.2013 otsusega asendatud
4. Aleksei Bojarov süüdi tunnistada
§-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 3 (kolm) kuud. 5. Aleksei Bojarov süüdi tunnistada
lg 2 p-s 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat. 6.
lg 1 alusel, suurendades raskeimat üksikkaristust, mõista liitkaristuseks kuritegude kogumis tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat ja 3 (kolm) kuud. 7. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Aleksei Bojarovile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) aastat ja 10 (kümme) kuud. 8.
lg 2 ja § 69 lg 7 alusel, arvestades
lg 6 sätestatud karistuste asendamise vahekorda, suurendada käesoleva otsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 06.03.2013 otsusega mõistetud ja tegemata üldkasuliku töö 1104 tunni võrra, arvestusega, et kahele üldkasuliku töö tunnile vastab 1 päev vangistust, suurendades mõistetud karistust tähtajalise vangistuse 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu ja 7 (seitsme) päeva võrra ning kohtuotsuste kogumis mõista liitkaristuseks tähtajaline vangistus 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud ja 7 (seitse) päeva. 9.
lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistus, so kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.03.2013, 10.04.2013 kuni 11.04.2013, so kokku 3 päeva, lugedes kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristusest ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud ja 4 (neli) päeva. 10. Mõistetud ja ärakandmisele kuuluva tähtajalise vangistuse 4 (neli) aastat 4 (neli) kuud ja 4 (neli) päeva ärakandmist arvestada alates Aleksei Bojarovi suhtes tõkendina kohaldatud vahistamisest, so alates 16.05.2013. 11. Aleksei Bojarovi suhtes valitud tõkend vahistamine jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel või karistuse tähtaja saabumisel tõkend tühistada. 12. Aleksei Bojarovilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p-de 3, 4, 5, 9 ja 10, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel: • kaitsjale kriminaaltoimikust koopiate tegemise kulu 0,45 eurot (nelikümmend viis senti) eurot; • määratud kaitsjale makstud tasust 534 (viissada kolmkümmend neli) eurot ja 72 (seitsekümmend kaks) senti tasu summas 376 (kolmsada seitsekümmend kuus) eurot ja 80 (kaheksakümmend) senti • sundraha 800 (kaheksasada) eurot esimese astme kuriteo toimepanemise eest; • narkootilise aine ekspertiisi (ekspertiisiaktid nr-d 13E-AN0493, 13E-AN0523, 13E-AN0523) tegemisel tekkinud kulu 588 (viissada kaheksakümmend kaheksa) eurot; • DNA ekspertiisi (ekspertiisiaktid nr-d 13E-GE0474, 13E-GE0504, 13E-GE0292) tegemisel tekkinud kulu 1197 (üks tuhat ükssada üheksakümmend seitse) eurot; • ekspertiisiasutustel joobeseisundi tuvastamisel (aktid nr-d 2279T ja 153/37) tekkinud kulu 166 (ükssada kuuskümmend seitse) eurot; • juriidilisel isikul, so ASil Silberauto Mercedes-Benz sõiduki elektroonilise võtme valmistajatehasesse Daimler AG ekspertiisi saatmise kulu 36 (kolmkümmend kuus) eurot ja 96 (üheksakümmend kuus) senti, so kokku 3164 (kolm tuhat ükssada kuuskümmend neli) eurot ja 25 (kakskümmend viis) senti, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p 7 ja 12 alusel 12 kuu jooksul tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Aleksei Bojarov, 1-13-10009, menetluskulud“. 13. Erinevate menetluskulude üheaegsel tasumisel tuleb maksekorraldusele märkida 2 makstava menetluskulu nimetus ja summa. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendav(
MS § 126 lg 3 p 4 alusel eeskirjade järgselt hävitada.
Samuti süüdistatakse Aleksei Bojarovi selles, et tema varem vargusi toime pannud isikuna (vastavalt 06.03.2013 Harju Maakohtu otsusele episoodid 29.02.2012; 07.03.2012; 29.02.2012-07.03.2012; 03.04.2012, 15.04.2012; 17.04.2012; 18.04.2012; 31.05.2012; 30.06.2012; 02.07.2012; 10.07.2012) võttis ajavahemikul 01.03.2013 kella 17.00st kuni 4 04.03.2013 kella 08.00ni aadressil XXXasuval parkimisplatsil Sivitrans OÜle kuuluvast veoautost Volvo reg nr-ga XXX kütusepaagi korgi lõhkumise teel, võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, so Sivitrans OÜle kuuluvat mootorikütust diisel koguses 150 liitrit kogumaksumusega 204 eurot, kütusepaagi korgi lõhkumisega tekitatud taastamiskahju on 35 eurot. Kokku tekitati Sivitrans OÜle varalist kahju 239 eurot. Samuti OÜle Zintarex kuuluvast veoautost Volvo FH reg nr-ga XXX kütusepaagi korgi lõhkumise teel, võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis OÜle Zintarex kuuluvat mootorikütust diisel koguses 210 liitrit maksumusega 1,32 eurot kogumaksumusega 277,20 eurot, kütusepaagi korgi lõhkumisega tekitatud taastamiskahju on 15 eurot. Kokku tekitati OÜle Zintarex varalist kahju 292,20 eurot. Samuti Europe Logistics Group OÜle kuuluvast veoautost Volvo reg nr-ga XXX kütusepaagi korgi lõhkumise teel, võõra vallasasja selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, Europe Logistics Group OÜle kuuluvat mootorikütust diisel koguses 400 liitrit maksumusega 1,30 eurot kogumaksumusega 520 eurot. Vargusega tekitati Europe Logistics Group OÜle varalist kahju 520 eurot. Seega pani Aleksei Bojarov toime
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so kuriteo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt. Samuti süüdistatakse Aleksei Bojarovit selles, et juhtis 30.03.2013 kella 01.30 ajal Tallinnas, Suur-Paala 6 maja juures mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX, olles narkootilise joobe joobeseisundis, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides) nõudeid. Seega pani Aleksei Bojarov toime mootorsõiduki juhtimise narkojoobeseisundis, so
Kohtuistungil seletas süüdistatav A. Bojarov, et süüdistus on talle arusaadav ja tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi täies ulatuses. Samuti nõustus ta kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, enda ülekuulamist taotlemata. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatav on algusest peale süüd tunnistanud, vastuväiteid süüdistusaktis kogutud asjaolude kohta ei ole. Süüdistatav on huvitatud võimalikult leebest karistusest.
näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt on joobeseisund liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Eelnevast johtuvalt tuleb
inkrimineerimiseks esmajoones tuvastada süüdistatava poolt süüdistuses näidatud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimine. Kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendusteabe kohaselt on tunnistaja XXX andnud ütlusi selle kohta, et olles autopatrullis 3080 koos kiirreageerijate Marko X ja Sven X märkasid nad 30.03.2013 Suur-Paala 6 suunaga Peterburi mnt poole sõiduautot Volkswagen Golf Variant reg nr-ga XXX. Mootorsõiduk peatus Suur-Paala 6 juures kell 01.30 ning seda juhtis Aleksei Bojarov (ik 37511210310), kellel puudus mootorsõiduki vastava kategooria juhtimisõigus. Isikul oli kaasas 15.02.2013 koostatud sõiduki ostu-müügileping, kuid sõiduk oli ümberregistreerimata (kd I tl 110, 111-112). Ka toimikumaterjalides sisalduv sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (kd I tl 120) annab ühest informatsiooni selle kohta, et süüdistatav kõrvaldati sõiduki juhtimiselt 30.03.2013 kell 01.30. Süüdistatav on kõnealuse otsusega tutvunud ning selle märkuste ning taotlusteta allkirjastanud. Täiendavalt tuleb 5 viidata sellelegi, et kohtueelsel menetlusel on süüdistav omaks võtnud, et juhtis 30.03.2013 mootorsõidukit Volkswagen Golf reg nr-ga XXX, olles alkoholijoobes ( kd I, tl 127-130). Hinnates eelosutatud tõendeid, leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõendikogum kinnitab A. Bojarovi poolt mootorsõiduki juhtimist süüdistuses näidatud ajal ja kohas. Järgnevalt hindab kohus, kas A. Bojarov juhtis 30.03.2013 sõidukit VW Golf reg nr-ga XXX narkootilise joobe seisundis. Inkrimineeritava narkootilisest ainest, so amfetamiinist ja metamfetamiinist tingitud joobega seonduvalt märgib kohus, et politsei- ja piirivalveseaduse § 727 lg 1 kohaselt võib politseiametnik narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi kahtluse korral toimetada isiku joobeseisundi tuvastamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde või riiklikku ekspertiisiasutusse. Sama sätte kolmanda lõike kohaselt võib politsei kontrollida isiku narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine sisaldumist isiku organismis indikaatorvahendi abil. Osutusega tunnistaja XXX ütlustele, tuleb nentida, et neist ütlustest tuleneb, et politseiametnikust tunnistaja on peale A. Bojarovi poolt juhitud sõiduauto kinnipidamist kontrollinud A. Bojarovi isikut ja tervislikku seisundit ja sellest selgus, et pupillid ei reageerinud valgusele normaalselt. Jaoskonnas teostatud narkootilise aine kiirtest osutas võimalikule amfetamiini joobele. Samuti oli isik väga unine (kd I tl 111-112). Indikaatorivahendi kasutamise protokollist tulenebki positiivse tulemi näit amfetamiinile (kd I tl 113). Edasiselt tuleneb kriminaaltoimiku materjalidest, et süüdistav on narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud joobeseisundi kahtluse tõttu toimetatud Wismari haiglasse, kus süüdistatava suhtes on koostatud nii terviseseisundi kirjeldamise akt nr 153/37 (kd I tl 115), laboratoorne analüüs nr 278 ning samuti on andnud hinnangu EKEI süüdistatavalt võetud bioloogilise materjali alusel. Terviseseisundi kirjeldamise akti kohaselt on uuringu teostanud arst sedastanud vegetatiivsetest reaktsioonidest näo punetuse ja silmade sidekestade punetuse. Pupillide suurus on uuritaval uuringu läbiviimise ajal olnud d-3,0 mm, rombergi asend on olnud ebakindel, täpsemad liigutused on olnud ebakindlad. Muid ebakõlasid uuringu läbiviinud arst uuritava puhul ei tuvastanud. Küll on indikaatorvahendi näit andnud positiivse tulemuse amfetamiinile. Kliinilisest pildist nähtuvast leidis uuringut teostanud arst, et uuritaval esinesid amfetamiini tarvitamise tunnused. Sellest omakorda järeldas uuringut teostanud arst, et A. Bojarovil esineb joobeseisundile vastav kehaliste ja/või psüühiliste funktsioonide ja reaktsioonide häirumine või muutumine narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tulemusena (kd I tl 115). Kuigi kohus leiab, et terviseseisundi kirjeldamise aktis on uuritava tervislikku seisundit seadusandja poolt kehtestatud nõuetele vastavalt hinnatud, ei saa eirata, et uuritav ise terviseseisundi kirjeldamise aktiga tutvunud ei ole, st kõnealuselt dokumendilt puudub uuritava isiku allkiri. Seega tõusetub küsimus, kas vaatluse all oleva dokumendi tutvustamata jätmisega on rikutud süüdistatava kaitseõigust ning kas tõend on lubatav. Kohtupraktika on kestvalt seisukohal, et tõendi lubatavuse hindamisel tuleb arvestada sellega, et mitte igasugune tõendite kogumise korra rikkumine ei too kaasa tõendi kuulutamist lubamatuks. Tõend on lubamatu üksnes siis, kui tõendi kogumise korda on oluliselt rikutud. Seejuures tuleb hinnata rikutud normi eesmärki ning seda, kas selliseid tõendeid poleks saadud, kui normi rikutud ei oleks. Erinevate tõendite puhul võib samasuguse rikkumise mõju olla erinev (RKKKo nr 3-1-1-19-05). Nagu kohus eelnevalt märkis, on terviseseisundi kirjeldamise aktilt uuritava allkirja puudumine vaadeldav minetusena, kuid seejuures leiab kohus, et tegemist ei ole olulise minetusega, millega kaasneks vaatluse all oleva tõendi kõrvalejätmine. Esmalt osutab kohus, et erinevatest A. Bojarovi suhtes teostatud menetlustoimingutest nähtuvalt on A. Bojarov olnud teadlik alates tema kinnipidamisest sellest, et kinnipidamise on põhjustanud võimalik narkootilise aine joobes mootorsõiduki juhtimine (vt kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, kus p-s 7 on selgitatud kurteo asjaolusid; kahtlustatavana ülekuulamise protokoll, kus inkrimineeritakse sõiduki juhtimist just narkootilises joobes). 6 Kõikide nende menetlustoimingutega on A. Bojarov tutvunud ja on dokumendid märkusteta allkirjastanud. Kuna narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused tuvastatakse meditsiinilise läbivaatuse käigus kliinilise leiu alusel (Korra § 2 lg 4) ning A. Bojarovi kliiniline läbivaatus toimus enne tema kahtlustatavana ülekuulamist, siis asub kohus seisukohale, et oma õiguste realiseerimiseks ning võimaliku kaitseõiguse rikkumiseks oli A. Bojarovil nii õigus kui ka võimalus taotleda terviseseisundi kirjeldamise aktiga tutvumist. Puuduvad aga igasugused märkused selle kohta, et A. Bojarov oleks vastavasisulisi taotlusi või märkusi teinud. Lisaks väärib märkimist, et toimiku materjalide kohaselt on A. Bojarovi kaitsja toimikumaterjalide koopia kätte saanud 31.10.2013 (kd II tl 133) ning ka selle kättesaamise ja toimikumaterjalidega tutvumise järgselt pole ei A. Bojarov ega ka tema kaitsja esitanud taotlusi vms vaatluse all oleva tõendi kohta. Neist aspektidest lähtuvalt leiab kohus, et tegemist pole olulise rikkumisega ning terviseseisundi kirjeldamise akt on tõendina lubatav. Siinkohal peab kohus silmas sedagi, et lisaks terviseseisundi kirjeldamise aktile on laboratoorse analüüsiga nr 278 tuvastamist leidnud amfetamiini sisaldus A. Bojarovi bioloogilises vedelikus (kd I tl 118). Samuti on EKEIs tuvastatud uuringu tulemusena tuvastatud amfetamiini ja metamfetamiini sisaldus A. Bojarovi bioloogilises vedelikus. Sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt kuuluvad nii amfetamiin kui metamfetamiini kõnealuse määruse I nimekirja. Lisaks on tunnistaja J. Hütt märkinud, et mootorsõiduki juhi pupillid ei reageerinud normaalselt valgusele ning tema olek oli uimane (kd I tl 111-112) ning ka indikaatorvahendi kasutamise protokollis on politseiametniku poolt üksikasjalikult välja toodud, millised joobele viitavad tunnused on kontrollile allutatud isikul esinenud (kd I tl 113 pö). Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et kriminaalmenetluse käigus kogutud tõenditega on tõendamist leidnud nii A. Bojarovi poolt mootorsõiduki juhtimine süüdistuses näidatud ajal ja kohas kui ka see, et A. Bojarov juhtis sõidukit narkootilises joobes, olles tarvitanud amfetamiini ja metamfetamiini. Selline tegevus on aga vaadeldav
A. Bojarovile
järgi inkrimineeritava süüteo subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektiivse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Selle koosseisuelemendi olemasolu hinnates leiab kohus, et A. Bojarov pani temale inkrimineeritava kuriteo toime kavatsetusega. Kohtu hinnangul pole kriminaalmenetluse raames kogutud tõendeid, mis võiksid tõstatada kahtluse sellest, et A. Bojarov ei olnud teadlik narkootiliste ainete tarvitamisest ja sellest tingitud joobest või et vastavate ainete tarvitamine toimus tema teadmata (võimalikust ettevaatamatusest). Sellesisulist veendumust kinnistab ka see, et 19.04.2013 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel on A. Bojarov avaldanud, et 20 grammist narkootilisest ainest amfetamiini oleks talle jätkunud vähemalt kaheks nädalaks. Amfetamiini joob ta mahla või limonaadiga ning päevas tarbib ta umbes ühe grammi amfetamiini, mida hakkas tarvitama alates 2012 jaanuarist (kd I tl 68-72). Märgitu annab aluse järelduseks, et A. Bojarov tarvitab narkootilise aineid igapäevaselt, mistõttu polnud narkootiliste ainete tarvitamine ning nende ainete jätkuva mõju all olemine autorooli istumisel A. Bojaorvile takistuseks. Sellest järeldab kohus, et A. Bojarovi käitumine oli eesmärgipärane ja teadlik tegevus ning vaadeldav kavatsetusega süüteo toimepanemisena. Peale selle süüdistatakse A. Bojarovi
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.
lg 2 p 2 sätestab vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valdamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitumise eest isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas. 7 Andes hinnangut A. Bojarovi käitumisele puutuvalt
tuleb osutada seoses inkrimineeritava esimese episoodiga, so episoodiga, milles A. Bojarovi süüdistatakse suures koguses narkootilise aine käitlemises 2013 märtsi lõpust kuni 26.04.2013, leiab kohus, et A. Bojarovile inkrimineeritava süüteo toimepanemine on täielikult tõendamist leidnud. Lisaks A. Bojarovi süü tunnistamisele nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus on kohtu hinnangul süü tõendatud 26.04.2013 koostatud läbiotsimisprotokolliga (kd I tl 32-40), mille kohaselt teostati läbiotsimine A. Bojarovi kasutuses olevas sõiduautos VW Golf Soome Vabariigi registreerimismärgiga XXX. A. Bojarovile tehti menetlustoimingu läbiviimisel ettepanek, anda välja läbiotsimismääruses märgitud esemed, so narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, nende ebaseaduslikule käitlemisele viitavaid aineid ja esemeid – pakkematerjale, kaale, ümberpakendamisele viitavaid esemeid ning muid tähtsust omavaid objekte. A. Bojarov vastas ettepanekule, et tema sõidukis VW Golf on esipaneeli all kõlari all asuvas peidikus üks salvrätti mähitud minigripp kilekott, milles on amfetamiini sisaldav pulber. Täiendavalt tuleneb kõnealusest protokollist, et sõiduki VW Golf reg nr-ga XXX salongist esipaneeli all kõlari all asuvast peidikust leiti ja võeti A. Bojarovi juhatusel ära üks salvrätti mähitud minigripp kilekott, milles oli heledat värvi aine. Nimetatud ese pakendati paberümbrikusse, mis suleti ning pitseeriti pakendi andmelehele kleebisega, mille peal on kriminaalasja number, menetlustoimingu nimetus, kuupäev, pakendamiskoht, asitõendi nimetus lühikirjeldusega, pakendaja andmed ja allkiri ning pakendi number (pakend nr 1VGL0). Samuti leiti ja võeti ära kindalaekast üks sõidukivõti, millel Mercedes-Benz logo (pakend nr 2VGL0). Ekspertiisiakti nr 13E-AN0523 kohaselt (kd I tl 50-51) sisaldas aine, mis oli pakendatud pakendisse nr 1VGL0, milles oli valkjas pulbriline aine massiga 18,39 grammi, mis oli minigripp kilekotis ja mis omakorda asetses salvrätikus, 9,1% metamfetamiinsulfaati, milles sisaldus 1,26 grammi metamfetamiini. A. Bojarovi otsest puutumist kõnealuse minigrip kilekoti ja salvrätikuga ning seega ka selles olnud narkootilise ainega tõendab aga DNA ekspertiis (akt nr 13E-GE0504, kd I tl 43-48), kus eksperdiarvamuse p-de 1 ja 2 kohaselt on nii minigrip kilekotilt kui salvrätikult saadud DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev A. Bojarovi DNA profiiliga. Vaatluse all oleva kuriteoepisoodiga seoses on A. Bojarov andnud ütlusi 30.04.2013 toimunud ülekuulamisel (kd I tl 77-79), selgitades, et kahtlustuse sisu on talle arusaadav ning ta on toime pannud talle inkrimineeritava kuriteo. A. Bojarovi ütluste kohaselt kuulus 26.04.2013 sõiduki VW Golf reg nr-ga XXX läbiotsimisel leitud ja äravõetud salvräti sisse pakendatud minigripp kilekotis olev heledat värvi aine temale ja tegemist peaks olema amfetamiiniga. Selle ostis ta 2013 märtsikuu lõpus Tallinnas, Sõle tn 18 ühelt Vitali-nimelise tuttava käest. Ta ei tea, kus Vitali-nimeline isik konkreetselt elab, kuid talle tundub, et Vitali käib vahel Sõle 18 ööbimas. Ta kahtlustab, et Vitali elab Soomes või Rootsis ning käib aegajalt Tallinnas. Vitali on umbes 170-175 cm pikk, umbes 35-40 aasta vanune, kannab sportlikku riietust, mis näeb hea ja kallis välja. Tal on siilisoeng ja pildi järgi tunneks ta Vitali ära. Vitali number oli tal kaotsiläinud telefonis. Tehing ise toimus Sõle 18 majas juures, tegemist on ühiselamuga. Tema andis Vitalile Sõle 18 maja juures 300 eurot sularaha ning Vitali pidi talle selle eest tooma 20 grammi amfetamiini. Amfetamiin oli pakendatud ühte minigripp kilekotti ja üks gramm maksis talle 15 eurot. Tema võttis selle amfetamiini ja sõitis oma sõidukiga WV Golf Soome vabariigi reg nr-ga XXX Lasnamäele, kus proovis amfetamiini. Umbes ühe grammi amfetamiini tarvitas ta ära, juues selle ära koolaga. Talle see amfetamiin ei meeldinud, see ei mõjunud talle. Tema pani amfetamiini teise minigrip kilekotti, kuna minigrip, milles ta amfetamiini sai, oli auklik. Kõnealuse amfetamiini soovis tal Vitali-nimelisele isikule tagasi viia, kuid avastas, et telefon oli kadunud ning ta ei saanud Vitalile enam helistada. Järgmise päeva hommikul läks ta ka Sõle 18 maja juurde, kuid Vitalit ta seal enam ei näinud. Tema pani amfetamiiniga minigrip kilekoti salvräti sisse ja seejärel pani selle sõiduki salongi kõlari alla. Ta peitis amfetamiini ära selleks, et seda mitte lahtiselt oma autos hoida. Süüdistatavale on esitatud süüdistus
järgi, mis sätestab vastutuse suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. 8 Kehtiva kohtupraktika kohaselt kujutab termin „narkootilise aine suur kogus“ endast normatiivset koosseisutunnust, mis tuleb avada lähtuvalt NPALS 31 lg-s 3 sätestatud legaaldefinitsioonist. NPALS § 31 lg 3 esimese lause kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. NPALS § 31 lg 3 teist lauset tuleb koosmõjus NPALS § 2 p-s 1 sätestatuga mõista selliselt, et ka narkootilise või psühhotroopse aine segu puhul saab narkootilise või psühhotroopse aine suurest kogusest rääkida vaid siis, kui segus sisalduvast puhtast narkootilisest ainest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele (RKKKo nr-d 3-1-1-101-13 p 13, 3-1-1-89-3 p 9). EKEI järelpäringu vastuse kohaselt on metamfetamiini keskmine kogus 10le inimesele 0,3 grammi (kd I tl 18-19). Seega, kuna A. Bojarovi sõidukist leitud ja äravõetud aine sisaldas vastavalt ekspertiisiaktile metamfetamiini 1,26 grammi, millest ta oli oma sõnade kohaselt ära tarvitanud umbes 1 grammi, siis asub kohus seisukohale, et A. Bojarov käitles, so omandas ja hoidis ehk valdas, narkootilist ainet suures koguses Tulenevalt asjaolust, et karistusõigusliku kvaliteedi omandab vaid selline narkootiliste või psühhotroopsete ainete käitlemine, mis on ebaseaduslik, siis siinkohal märgib kohus, et kriminaalasjas ei ole kogutud tõendeid, et A. Bojarovil oleks olnud arsti ettekirjutus metamfetamiini omandamiseks ja valdamiseks ning eelmärgitud aine käitlemine on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi keelatud. Samuti pole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud suures koguses narkootilisi aineid käidelnud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et A. Bojarovil puudus seaduslik alus suures koguses narkootiliste ainete käitlemiseks ning suures koguses narkootiliste ainete omandamine ja valdamine oli ebaseaduslik. Eelosutatud tõenditele hinnangu andmisel leiab kohus, et käesoleval juhul tõendab tõendikogum täielikult A. Bojarovi poolt narkootilise aine, so metamfetamiini suures koguses ebaseaduslikku käitlemist, mis seisnes metamfetamiini omandamises ja selle hoidmises ehk valdamises. A. Bojarovi süüdistatakse ka teise narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise episoodis, mis seisnes selles, et A. Bojarov omandas 17.04.2013 eelnevalt ühe vene keelt kõneleva meesterahvaga kokkulepitule Tallinnas, Pae tänava lähedal tühermaalt paekivi alt kokku 20,56 grammi narkootilist ainet metamfetamiini, mida hoidis alates 17.04.2013 temale kuuluvas sõiduautos VW Passat reg nr-ga XXX armatuurlaua katte taga, kuni see 18.04.2013 A. Bojarovi juhatusel politsei poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Ülejäänud, so 1,86 grammi narkootilist ainet hoidis ta alates 17.04.2013 temale kuuluva sõiduauto VW Passat reg nr-ga XXX juhiukse käepideme sees, kuni see 30.04.2013 politsei poolt läbiotsimisega käigus leiti ja ära võeti. Sarnaselt eelneva episoodiga, leiab kohus ka selle episoodi puhul, et süüteo toimepanemine süüdistatava poolt on täielikult tõendamist leidnud, põhjendades oma seisukohta järgmiselt. Kohtu hinnangul tõendab vaatluse all oleva kuriteo episoodi toimepanemist A. Bojarovi poolt 18.04.2013 koostatud läbiotsimismäärus koos läbiotsimisprotokolliga, milledest nähtuvalt teostati läbiotsimine A. Bojarovi kasutuses olnud sõiduautos VW Passat reg nr-ga XXX. Läbiotsimise eesmärgiks oli leida narkootilisi ja psühhotroopseid aineid, nende ebaseaduslikule käitlemisele viitavaid esemeid ja aineid, so pakkematerjale, kaale, ümberpakendamisele viitavaid esemeid ning muid kriminaalasjas tähtsust omavaid objekte. Läbiotsimisprotokolli kohaselt tehti A. Bojarovile ettepanek anda välja läbiotsimismääruses märgitud esemed. Selle vastuseks märkis A. Bojarov, et sõidukis armatuurlaua katte taga on minigripp kilekott narkootilise aine amfetamiiniga, mida on umbes 20 grammi. Samuti nähtub läbiotsimisprotokollist, et sõiduki salongist armatuurlaua katte tagant leiti ja võeti ära A. Bojarovi juhatusel üks minigripp kilekott, milles oli heledat värvi pulbriline aine. 9 Nimetatud minigripp kilekott heledat värvi ainega pakendati paberümbrikusse, mis suleti ning pitseeriti pakendi andmelehe kleebisega, mille peal kriminaalasja number, menetlustoimingu nimetus, kuupäev, pakendamiskoht, asitõendi nimetus lühikirjeldusega, pakendaja andmed ja allkiri ning pakendi number (pakend nr 1ALO) (kd I tl 1-9). Ekspertiisiakti nr 13E-AN0493 kohaselt sisaldas äravõetud valkjas aine massiga 18,70 grammi, mis oli minigripp kilekotis (pakend nr 1ALO) 16% metamfetamiinsulfaati, milles sisaldus 2,25 grammi metamfetamiini (kd I tl 15-16). Seejuures tuleneb ekspertiisiaktist nr 13E-GE-0474, et nii minigrip kilekotilt, kui ka minigripp kilekoti seest on saadud DNA täisprofiilid ja neist segaprofiilidest on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev A. Bojarovi DNA profiiliga (kd I tl 2024). Sellest tulenevalt leiab kohus, et DNA ekspertiis kinnitab A. Bojarovi otsest puutumust kõnealuse minigripp kilekotiga ja seega ka selle sees olnud ainega. Kriminaaltoimiku materjalidest tuleneb seegi, et läbiotsimist on A. Bojarovile kuuluvas sõiduautos VW Passat reg nr-ga XXX teostatud ka 30.04.2013. Läbiotsimise käigus teostas MTA tollikorralduse osakonna tollipoliitika rakendamise talituse peaspetsialist Maiu X koos teenistuskoer Kirkega läbiotsitava sõiduki suhtes kontrolli ja selle käigus märkis teenistuskoer Kirke sõiduki VW Passat reg nr-ga XXX salongis juhiukse käepideme. Nimetatud juhiukse käepide avati politseiametnike poolt ja juhiukse käepideme seest leiti ja võeti ära üks minigripp kilekott, milles oli heledat värvi aine. Kõnealune minigripp kilekott heledat värvi ainega pakendati paberümbrikusse, mis suleti ja pitseeriti pakendi andmelehe kleebisega, mille peal on kriminaalasja number, menetlustoimingu nimetus, kuupäev, pakendamiskoht, asitõendi nimetus lühikirjeldusega, pakendaja andmed ja allkiri ning pakendi number (pakend nr 1VWLO) (kd I tl 26-31). Ekspertiisiakti nr 13E-AN0523 kohaselt (kd I tl 50-51) sisaldas äravõetud valkjas aine massiga 1,86 grammi, mis oli ühes minigripp kilekotis (pakend 1VWLO) 18% metamfetamiinsulfaati, milles sisaldus 0,25 grammi metamfetamiini. Ekspertiisiakt nr 13E-GE0504 annab aga alust seisukohale, et süüdistatav A. Bojarov on olnud otseses puutumuses vaatluse all oleva narkootilise aine pakendiga, seega ka ainega, kuna vaatluse all oleva narkootilise aine pakendilt on DNA analüüsil saadud täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult, kuid nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Aleksei Bojarovi DNA prooviga (kd I tl 43-48). Vaatluse all oleva kuriteoepisoodiga seonduvalt on süüdistatav kohtueelsel menetlusel andnud ütlusi selle kohta, et esitatud kahtlustuse sisu on talle arusaadav ja ta on toime pannud talle inkrimineeritava kuriteo, mis seisnes suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises. Kahtlustuse sisu kohta selgitas ta, et jaokaupa on narkootilist ainet amfetamiini kallis osta ja selle tõttu levitas ta Tallinna narkomaanide seas kuuldust, et soovib osta suuremat kogust amfetamiini, et oleks odavam. 16.04 anti talle teada, et raha tuleb panna Tallinnas Lasnamäel Pae tänava lähedal olevasse kohta. Kõnealuse koha näitas talle ette üks vene keelt kõnelev narkomaan, kelle nime ta ei tea, kuid teab, et viimane käib kauplustes varastamas. Kõnealune isik on 25-30 aastane, kõhna kehaehitusega ja pikka kasvu (ca 185 cm pikk). Seda isikut on ta täinud kas Sõle tn 18 või Kotka tn 1 ühiselamus. Pildi järgi tunneks ta selle isiku ära. Selle isiku telefoninumbrit ta salvestanud ei ole, kuna isik vahetab pidevalt numbrit. Tema pani 16.04 kella kuue või seitsme paiku õhtul 200 eurot Pae tänava lähedal olevale tühermaale ühe paekivi alla. Selle 200 euro eest pidi ta saama 20 grammi amfetamiini. Seega maksis üks gramm amfetamiini tema jaoks 10 eurot. Pärast seda, kui ta oli raha kivi alla pannud, läks ta peale kella 12 öösel Sõle tänava ühiselamusse ja nägi seal isikut, kelle isikukirjelduse ta andis. See isik teavitas, et kaup on kohal. Seejärel sõitis ta tühermaale amfetamiini järgi. Amfetamiini võttis ta paekivi alt ära ja pani selle oma sõiduki VW Passat reg nr-ga XXX salongi armatuurlaua katte taha. Amfetamiini ta taskus hoida ei soovinud, kuna see oleks võinud välja kukkuda. Sõiduki armatuurlaua katte alune on selleks kindel koht. Amfetamiin oli kõigepealt pakendatud ühte kilekotti, mis oli omakorda pakendatud veel ühte minigripp kilekotti. Kuna välimine minigripp oli katki, siis viskas ta selle mingiripp kilekoti sealsamas ära. Pärast seda läks ta koju Tallinn, XXX . 17.04 õhtul kella 21 paiku hakkas ta sõitma Petseri piiri äärde, et järgi minna diiselkütusele. Üle piiri ta läinud ei oleks. Sinna sõitis ta oma sõiduautoga, so VW Passat reg nr-ga XXX. Tartusse jõudis ta umbes kella 23.30 paiku ja seal peeti ta Kastani tänaval politsei poolt kinni juhiloa puudumise tõttu. Pärast seda toimetati ta arestimajja ning auto viidi parklasse. Soetatud amfetamiini ta proovida veel ei 10 jõudnud ja amfetamiin oli tal enda tarbeks (kd I tl 68-72). 30.04.2013 tema kasutuses oleva sõiduauto läbiotsimisel leitud narkootilise aine kohta ta midagi öelda ei oska ja ta isegi ei mäleta, et ta oleks selle sinna pannud. Kui ta oleks seda mäletanud, oleks ta selle juba esimesel läbiotsimisel välja andnud (kd tl 77-79). Ka selle episoodi puhul on süüdistatavale esitatud süüdistus suures koguses narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikus käitlemises. Nagu kohus juba eelneva kuriteoepisoodi puhul märkis, kujutab kehtiva kohtupraktika kohaselt termin „narkootilise aine suur kogus“ endast normatiivset koosseisutunnust, mis tuleb avada lähtuvalt NPALS 31lg-s 3 sätestatud legaaldefinitsioonist. NPALS § 31 lg 3 esimese lause kohaselt on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. NPALS § 31 lg 3 teist lauset tuleb koosmõjus NPALS § 2 p-s 1 sätestatuga mõista selliselt, et ka narkootilise või psühhotroopse aine segu puhul saab narkootilise või psühhotroopse aine suurest kogusest rääkida vaid siis, kui segus sisalduvast puhtast narkootilisest ainest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele (RKKKo nr-d 3-1-1-101-13 p 13, 3-1-1-89-3 p 9). EKEI järelpäringu vastuse kohaselt on metamfetamiini keskmine kogus 10le inimesele 0,3 grammi (kd I tl 18-19). Seega, kuna A. Bojarovi sõidukist leitud ja äravõetud aine sisaldas vastavalt ekspertiisiaktidele metamfetamiini kokku 2,50 grammi, siis asub kohus seisukohale, et A. Bojarov käitles, so omandas ja hoidis ehk valdas, narkootilist ainet metamfetamiini suures koguses. Tulenevalt asjaolust, et karistusõigusliku kvaliteedi omandab vaid selline narkootiliste või psühhotroopsete ainete käitlemine, mis on ebaseaduslik, siis siinkohal märgib kohus, et kriminaalasjas ei ole kogutud ka selle episoodi puhul tõendeid, et A. Bojarovil oleks olnud arsti ettekirjutus metamfetamiini omandamiseks ja valdamiseks ning eelmärgitud aine käitlemine on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi keelatud. Samuti pole kohtule esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et süüdistatav oleks temale inkrimineeritud suures koguses narkootilisi aineid käidelnud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või keelatud ainete käitlemisega seotud kuritegude ennetamiseks, tõkestamiseks või avastamiseks või eelmärgitud seaduses märgitud õppeotstarbel. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et A. Bojarovil puudus seaduslik alus suures koguses narkootiliste ainete käitlemiseks ning suures koguses narkootiliste ainete omandamine ja valdamine oli ebaseaduslik. Eelosutatud tõenditele hinnangu andmisel leiab kohus, et ka käesoleval juhul tõendab tõendikogum A. Bojarovi poolt narkootilise aine, so metamfetamiini suures koguses ebaseaduslikku käitlemist, mis seisnes amfetamiini omandamises ja selle hoidmises ehk valdamises. Riiklik süüdistaja on A. Bojarovi käitumise kvalifitseerinud
lg 2 p 2 järgi, osutades sellele, et aluse käitumise selliseks kvalifitseerimiseks annab fakt, et A: Bojarovi näol on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud
Bojarov isikuks, kes on varem toime pannud
Täiendavalt süüdistatakse A. Bojarovit varavastase kuriteo toimepanemises, mis seisnes kolmest veoautost kütuse varguses. Peale A. Bojarovi süü tunnistamise nii kohtueelsel menetlusel kui kohtus, on kohtu hinnangul A. Bojarovi süü tõendatud tunnistaja XXX ütlustega, mille kohaselt XXX asub Volvo Truck Center, mille vastas asub parkimisplats. 01.03.2013 umbes kella 17 paiku parkis ta veoauto Volvo reg nr-ga XXX, mis kuulub OÜle SIVITRANS, peamaja vastas olevale parkimisplatsile. Veoauto oli signalisatsiooni all ja lukustatud puldiga. 04.03.2013 umbes kella 8 paiku tuli ta veoauto juurde ja avastas, et veoauto Volvo reg nr-ga XXX vasakpoolne kütusepaagi kork oli lahtises asendis ja lukusüdamik oli vigastatud. Korgi maksumus on 35 eurot. Kütusepaagist oli ära varastatud läbipaistvat diiselkütust umbes 150 liitrit, maksumusega umbes 204 eurot. Vargusega tekitati OÜle SIVITRANS kahju kogusummas 239 eurot. Varguse momenti nad näinud ei ole ja kedagi konkreetselt varguses kahtlustada ei oska. XXX ütlustest tuleneb ka see, et tema sõiduki kõrval seisis ka teine veoauto Volvo, mis kuulub osaühingule Zintarex. Ka selle veoki juht ütles, et ka temalt on varastatud diislikütust, kuid ta ei tea kui palju. Veoki juht oli juba parkimisplatsilt ära sõitnud (kd II tl 15-19). Kannatanu OÜ SIVITRANS seaduslik esindaja juhatuse liige XXX on ülekuulamisel kinnitanud, et ajavahemikul 01.03.2013 kella 17.00st kuni 04.03.2013 kella 8.00ni varastati XXX OÜle SIVITRANS kuuluvast veoautost Volvo FM 12 reg nr-ga XXX kütusepaagist kütusepaagi korgi lõhkumise teel mootorikütust diisel 150 liitrit maksumusega 1,36 eurot/liiter, so kogumaksumusega 204 eurot. Kütusepaagi korgi lõhkumisega tekitatud taastamiskahju on 35 eurot. Seega tekitati kuriteoga kahju 239 eurot (kd II tl 19-20). Osaühingu Zintarex seadusliku esindaja juhatuse liikme XXX ütluste kohaselt parkis 01.03.2013 kella 22 paiku osaühingu Zintarex autojuht Volvo FH reg nr-ga XXX XXX Volvo Estonia parkimisplatsile. Autojuht lukustas veoauto ning samuti oli lukustatud kütusepaak. Tulles 04.03.2013 kella 8 paiku parkimisplatsile, et võtta veoauto, avastas juht, et veoauto kütusepaagi kork oli lõhutud ning kütusepaagist oli varastatud mootorikütust diisel 210 liitrit maksumusega 1,32 eurot/liiter, so kogumaksumusega 277,20 eurot. Veoauto on kahe kütusepaagiline ja kütust varastati vasakpoolsest paagist, mis jäi kahe veoauto vahele nö peitu. Üks kütusepaak on veoautol 400liitrine paak, mis oli parkimise momendil kolmveerand paaki kütust täis. Kuna kork oli lõhutud, mõõtis autojuht mõõdulindiga paaki järelejäänud kütust, mida oli umbes 50 liitrit. Samas parkimisplatsil oli veoauto, millelt samuti oli varastatud diiselkütust ja selle veoauto juht kutsus välja politsei. Osaühingule Zintarex tekitati kahju kokku 292,20 eurot (kd II tl 25-26.) Europe Logistics Group OÜ seadusliku esindaja juhatuse liikme XXX ütluste kohaselt 27.02.2013 (ta täpsustab kuupäeva, kuna täpset kuupäeva ta hetkel ei mäleta) parkis tema ettevõtte autojuht veoauto Volvo FH reg nr-ga XXX XXX asuvale parkimisplatsile. Parkimisplats on piiritlemata. Lahkudes lukustas autojuht puldist auto uksed, samuti lukustas ta kütusepaagi korgi. 04.03.2013 umbes kella 12 paiku läks ta ise veoautole järgi ja avastas, et veoauto kütusepaagist on varastatud diiselkütust. Kütusepaagi kork oli lahti keeratud. Seda tehti ilmselt teise võtmega, kuna kork lukustub võtmega hästi. Seega korgi lõhkumisega kahju ei tekitatud. Veoauto üks kütusepaak on 700liitrine. Kui autojuht lahkus, siis jäi kütusepaaki 500 liitrit diiselkütust. Autot käivitades avastas ta, et kütuse seier on punase triibu peal, 12 millest järeldub, et varastatud oli kütust umbes 400 liitrit. Kui kütusepaagis on nii 100 liitrit või natuke vähem, siis on kütusenäit punase joone peal. Seega on Europe Logistics Group OÜle tekitatud mootorkütuse diisel vargusega varalist kahju 520 eurot (kd II tl 30-31, 33, 34). Edasiselt osutab kohus sündmuskoha vaatlusprotokollile (kd II tl 2-14), millest nähtub, et vaatlus on teostatud väljas päevavalguses ja selge ilmaga. XXX asub Volvo Truck Center (foto nr 1). Peamaja vastas asub parkimisplats, kuhu suunaga esiosaga majale on pargitud punast värvi veoauto Volvo reg nr-ga XXX (fotod 2 ja 3). Veoki vasakpoolse kütusepaagi juures lume peal on näha jalatsijälgi. Kütusepaagi peal on näha kütuse loike. Kütusepaagi all lume peal on Marlboro suitsukoni, mis on ära võetud ja pakendatud paberkotti (fotod 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16). Pakend on kleebitud, pakendile omistatud nr 1. Veoki kõrval suunaga maja esiosale on pargitud halli värvi veoauto Volvo reg nr-ga XXX (fotod 17 ja 18). Veoki vasakpoolse kütusepaagi peal on näha kütuse loike, paagi all on näha sinist värvi õlle „Sofiero“ tühja purki (fotod 19, 20, 21 ja 22). Tühi purk on ära võetud ja pakendatud paberkotti, pakend kleebitud, pakendile on omistatud nr 2. Sündmuskoht on fotografeeritud. Sündmuskohale videovalvekaameraid suunatud ei ole, valveseadmed puuduvad. Ekspertiisiakti nr 13E-GE0292 kohaselt, kus ekspertiisiobjektiks oli suitsukoni Marlboro, mis oli pakendatud pruuni värvi paberkotti, leidis ekspert DNA analüüsi tulemuste alusel, et sigaretikonist Marlboro võetud proovist saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis andmebaasiotsingu tulemuste alusel on kokkulangev A. Bojarovi (ik 37511210310) DNA profiiliga (kd II tl 55-59). Kahtlustatavana peeti A. Bojarov kahtlustuses
10.04.2013 on ta menetlejale adresseerinud puhtsüdamliku ülestunnistuse, mille kohaselt varastas ta 01.03.2013 ööl vastu 02.03.2013 Jüri piirkonnast hõbedat värvi autost Volvo ligi 200 liitrit diiselkütust ja punast värvi autost Volvo ligi 150 liitrit diiselkütust, samuti pani ta kütusevarguse toime autost Volvo reg nr-ga XXX, mis oli parklas koos kahe eelmise autoga (kd II tl 67,68,77,78). Kahtlustatavana ülekuulamisel on A. Bojarov tunnistanud talle inkrimineeritava süüteo toimepanemist, seletades, et omab sõiduautot VW Golf reg nr-ga XXX, millega sõitis üksinda märtsikuu alguses 01.03 ööl vastu 02.03 niisama ringi ja sattus Jüri alevikku, Rae valda. Seal nägi ta parkimisplatsi, kus seisid veoautod ja ta otsustas seal varastada diiselkütust. Parkimisplatsile sai ta vabalt sisse. Tema autos olid kaasas voolikud ja kanistrid – need on ta koguaeg autos kaasas. Parkimisplatsil valis ta välja suvalised veoautod. Diiselkütust võttis ta kolmelt autolt ja tegi seda ühel ööl. Kütusepaagist kütuse kättesaamiseks avas ta kütusepaagi korgi. Mismoodi see toimus, ta ei mäleta, kuid korgid sai ta lahti keerates. Seejärel pani ta kütusepaaki kaasas olnud vooliku. Vooliku otsa pigistas ta sõrmedega kinni ning seejärel pani ta vooliku otsa kanistrisse, kuhu hakkas kütus voolamata. Kaasas tal palju kanistreid polnud, kuid kõrval territooriumil aia juures vedeles hulk kanistreid. Need oli tee poolses ääres. Need kanistrid võttis ta endale. Kanistrid olid 20 kuni 25 liitrised, plastmassist ning neid oli palju. Kokku ta neid ei lugenud. Kokku võttis ta kütust kolmelt veoautolt, palju seda liitrites oli, seda ta täpselt enam ei mäleta. Kanistrites kütuse pani ta oma autosse ja lahkus parkimisplatsilt Tallinnasse. Osa kütusest müüs maha ja osa valas enda auto kütusepaaki. Tema enda VW sõidab diiselkütusega. Ta selgitab ka, et kõik kanistrid, so nii endal kaasas olnud kui ka leitud, lasi ta diiselkütust täis. Kütuse laskmisel ta ka suitsetas. Kahetseb tehtut. Kolmandast veokist kütuse varguse kohta avaldab ta, et ei usu, et diiselkütust oli nii palju, kui seda on näidatud süüdistuses. Tema arvamuse kohaselt võis seda olla umbes 250 liitrit. Kütust varastas ta seetõttu, et vajas raha (kd II tl 73-76, 79- 82). Kohtu hinnangul kinnitab A. Bojarovi ütlusi seegi, et asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt, kus vaadeldavaks oli A. Bojarovi kasutuses olnud sõiduk VW Golf Variant reg nr-ga XXX, et muuhulgas oli sõiduki pagasiruumis kütusevoolik koos pumbaga (kd II tl 100-105). Osutatud tõendeid analüüsides asub kohus seisukohale, et tõendikogum tõendab A. Bojarovi poolt kütusevarguse toimepanemist. Tõendamist on leidnud
realiseerimiseks vajalikud võõras vallasasi, selle äravõtmine, mis seisnes senise valduse lõpetamises ja uue valduses kehtestamises, mis toimus senise valdaja tahte vastaselt ja nõusolekuta. Arvestades A. Bojarovi kohtueelsel menetlusel antud ütlusi, sh selgitust, et varguse pani ta toime rahaliste vahendite saamiseks, siis leiab kohus, et A. Bojarovi eesmärgiks oli senine valdaja 13 süüdistuses märgitud kütusest kestvalt ilma jätta. S.t et õiguslikus mõttes on sedastatav võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kuna A. Bojarov pani kütusevarguse toime kolme erineva kannatanu veoautost, tõusetub küsimus sellestki, kas A. Bojarov pani toime ühe või mitu tegu. Kohtu veendumuse kohaselt tuleb A. Bojarovi tegevust hinnata ühe teona, lähtudes teoainsuse põhimõttest. Õigusteooriast tuleneb, et piiritlemiskriteeriumiks otsustamisel, kas isik on pannud toime ühe või mitu tegu on nn loomulik elukäsitlus, eluline arusaam konkreetsest eluliselt määratletavast teost. Teoainsusega on tegemist siis, kui iseenesest isegi väliselt lahutatavad, kuid olemuselt sarnased käitumisaktid on kantud tegija ühtsest tahtest ning ajaliselt ja ruumiliselt nii tihedas seoses, et objektiivne vaatleja leiab olevat tegemist ühtse, kokkukuuluva teoga. Hinnates teo tehiolusid ja süüdistatava enda ütlusi, tuleneb neist, et kütusevarguse kolmelt erinevalt veoautolt pani A. Bojarov toime 01.03 ööl vastu 02.03.2013. Seega vaatamata sellele, et veoautod kuulusid erinevatele juriidilistele isikutele ja seeläbi tekitati kahju kolmele erinevale kannatanule, leiab kohus, et teo toimepanija tahe kolmele erinevale kannatanule kahju põhjustamisega oli kantud ühisest tahtest ja soovist saada võimalikult palju kasu ning arvestades teo toimepanemise tehiolusid, so seda, et teo pani süüdistatav toime sündmuskohalt vahepeal ära tulemata ja lühikese ajavahemiku vältel, siis on selline tegevus ja käitumisaktid objektiivse vaatleja jaoks hinnatavad ühtse, kokkukuuluva teona. Samuti on kohus teo tehioludest ja A. Bojarovi ütlustest tulenevalt seisukohal, et töö ja sissetulekuta A. Bojarov pani kütusevarguse toime kavatsetult. Riiklik süüdistaja on A. Bojarovi tegevuse kvalifitseerinud
lg 2 p 9 järgi, mis sätestab vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Kehtiva kohtupraktika kohaselt eeldab süstemaatiline vargus ühe kriteeriumina, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust ja seejuures ei oma tähendust, kas teod subsumeeritakse üksikult võetuna
Riiklik süüdistaja on A. Bojaorvile esitatud süüdistuses osutanud, et süüdistatava käitumise kvalifitseerimiseks
lg 2 p 9 järgi annab alust 06.03.2013 Harju Maakohtu otsus asjas nr 1-13-588, millest nähtuvalt karistati A. Bojarovit
lg 2 p-de 8 ja 9 järgi varguse episoodide eest, mis on toime pandud 29.02.2012; 07.03.2012; 29.02.2012-07.03.2012; 03.04.2012, 15.04.2012; 17.04.2012; 18.04.2012; 31.05.2012; 30.06.2012; 02.07.2012 ja 10.07.2012 (kd II tl 93-97). Käesoleval juhul vaatluse all toimepandud süüteo on A. Bojarov toime pannud ajavahemikul 01.03.2013 kella 17.00st kuni 04.03.2013 kella 08.00ni, so enne eelmärgitud kohtuotsuse kuulutamist. Seega on A. Bojarov toime pannud rohkem kui kolm varavastast süütegu. Arvestades süüdistatava selgitusi kuriteo toimepanemise kohta, sh seda, et varastatu jättis ta osaliselt endale ja osaliselt võõrandas tasu eest rahaliste vahendite saamiseks kolmandatele isikutele, samuti seda, et ka eelmise kohtuotsusega on A. Bojarovi karistatud erinevatest veoautodest diiselkütuse varguses, siis leiab kohus, et sellised asjaolud ning käitumismuster viitavad sellele, et varastamine on süüdistatavate elustiiliks ja selliselt tegutsedes hangib ta endale elatusvahendeid. Esiletõstetu sisustab kohtu veendumuse kohaselt kehiva õiguspraktika kontekstis varguse süstemaatilisust
Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel on õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt, so
Kohtueelsel menetlusel on kannatanud OÜ SIVITRANS, osaühing Zintarex ja Europe Logistics Group OÜ esitanud tsiviilhagid vastavalt 239 euro, 292,20 euro ja 520 euro nõudes, mis sisaldavad varastatud diiselkütuse ja kahel esimesel juhul kütusepaagi korgi lõhkumisega tekitatud kahju. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanutele kuuluva kütuse varastas A. Bojarov. Seega tuleb asuda seisukohale, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud, kuuluvad rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanute kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteo või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist 14 või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagide aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tagajärjel on tekitatud varaline kahju esitatud tsiviilhagide ulatuses. Kohtu hinnangul on varalised kahjud tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd need on tekitatud kannatanute omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuna kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahjude tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikutele süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt täies ulatuses, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista A. Bojaorvilt kannatanute kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatav on küll kohtueelsel menetlusel kahetsust avaldanud, kuid kohus suhtub sellesse kahetsusse kriitiliselt ega pea seda siiraks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat varem karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning viimase, so Harju Maakohtu 06.03.2013 otsusega on A. Bojarovit karistatud 12ne diiselkütuse varguse episoodi eest. Samuti on A. Bojarovi Harju Maakohtu 22.12.2011 otsusega asjas nr 111-12375 (kd II tl 98-99) karistatud mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. Arvestades, et viimane süüdimõistev kohtuotsus on A. Bojarovi suhtes tehtud 06.03.2013 ja käesoleval juhul inkrimineeritavad kuriteod, so varguse on A. Bojarov toime pannud peale riikliku süüdistajaga kokkuleppe sõlmimist, kuid enne kohtuotsuse tegemist ehk ajal, mil ta teadis tema suhtes toimuvast kriminaalmenetlusest. Narkootikumidega seonduvad süüteod ja narkootilises joobes mootorsõiduki juhtimise on A. Bojarov toime pannud vaid lühikese ajavahemiku möödumisel tema suhtes tehtud süüdimõistva kohtuotsuse tegemisest. Selline käitumine viitab kohtu arvates järjekindlale teadvale õigusvastasele käitumisele ja igasuguse kahetsuse puudumisele. Teisisõnu märgituna asub kohus süüdistatava objektiivselt avaldunud käitumise pinnalt seisukohale, et süüdistatava kahetsus on kantud ootusest võimalikule karistuse kergendamisele. Samuti ei pea kohus võimalik arvestada karistust kergendava asjaoluna nö süüdistatava puhtsüdamliku süü ülestunnistamisega (kd II tl 67-68, 77-78). Seda põhjusel, et karistust kergendava asjaoluna
lg 1 p 3 esimese alternatiivi mõttes on tegemist süü ülestunnistamisele ilmumisega. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt ei ole süüdistatav ise süü ülestunnistamisele ilmunud, vaid on süüd tunnistanud tema kinnipidamise järgselt ehk olukorras, kus menetleja poolt olid juba olulised menetlustoimingud teostatud ja piisav ja oluline tõendusteave A. Bojarovi seotuse kohta taaskordse kütusevarguse kohta kogutud. Seega ei ole võimalik sedastada karistust kergendava asjaoluna ka
Muid karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohus kriminaalasja lahendamisel ei tuvastanud ja nende võimalikule täiendavale esinemisele pole osutanud ka kohtumenetluse pooled. Süüdistatavale
lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat.
järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat.
lg 2 p 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud eranditult vangistus 3 kuni 15 aastat. Eelnevast nähtub, et seadusandja on osade süüdistatavale inkrimineeritavate süüteokoosseisude puhul ette näinud karistusena rahalise karistuse, mistõttu tõusetub vältimatult küsimus, kas A. Bojarovi puhul on võimalik karistusena kohaldada rahalist karistust. Hinnates kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid süüdistatava isiku kohta, tuleb märkida, et süüdistatava ankeetandmete kohaselt tal ametlik töökoht või muu legaalne sissetulek puuduvad. Sissetulek on A. Bojarovil puudunud ka aastal 2012 (kd I tl 135). Tõdeda tuleb sedagi, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on A. Bojarov jätnud talle asenduskaristusena mõistetud üldkasuliku töö tegemata ja mõistetud väärteokaristused on asendatud arestidega. Kohus võtab arvesse ka seda, et süüdistatavat on eelnevalt korduvalt 15 kriminaalkorras karistatud ja taaskordne A. Bojarovile inkrimineeritavate erinevate süütegude toimepanemine annab aluse järelduseks, et eelnevad põhiõigusi vähem riivavad karistusliigid (ka asenduskaristus üldkasuliku töö näol) pole oodatud tulemit andnud ega süüdistatava edaspidist õiguskuulekust taganud, mistõttu on põhiõigusi vähemriivava karistusliigi kohaldamine end ammendanud. Eelnevalt osutatud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et olukorras, kus süüdistataval puuduvad minimaalsemadki isiklikud ja legaalsed rahalised vahendid enda ülalpidamiseks ja isiku eelnev karistatus ei ole suunanud süüdistatavat õiguskuulekale teele, ei ole võimalik rahalist karistust kui isiku põhiõigusi vähemriivavat karistusliiki kohaldada. Ühtlasi tähendab see, et süüdistatava suhtes kuulub kohaldamisele isiku vabadust piiravat karistusliik. Hinnates süü suurust
lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate õigusvastaste tegude toimepanemisel, osutab kohus, et süüdistatavale inkrimineeritakse ühe varguse episoodi toimepanemist, millega tekitati kolmele kannatanule arvestatav kahju. Kuna kohtu hinnangul ei ole tegemist kuigi väikese kahjuga ja süüdistatava käitumises sisaldub ka üks kvalifitseeriv tunnus, mis vaieldamatult muudab kahtlustatava süü suuremaks, siis eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et asjaolusid arvestades on võimalik mõista A. Bojarovile karistus küll alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust alamääras või alammäära lähedasena. Samas märgib kohus, et kuna käesoleval juhul toimepandud varguse on A. Bojarov toime pannud enne tema suhtes tehtud viimast kohtuotsust, siis tuleb A. Bojarovile mõista liitkaristus vastavalt
Samuti asub kohus seisukohale, et kuna käesoleval juhul vaatluse all olev varguse episood on samaliigiline ja olemuselt sarnane Harju Maakohtu 06.03.2013 otsuses süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olnud tegude tehioludega, peab kohus võimalikuks kohaldada liitkaristuse mõistmisel absorptsiooniprintsiipi, lugedes lõplikuks karistuseks kohtuotsuste kogumis mõistetud karistustest raskema.
järgi inkrimineeritava süüteo puhul leiab kohus, et süüdistatava süü on hinnatav keskmisena ja seda tulenevalt teo tehioludest. Eelnev karistatus samalaadse õigusrikkumise eest näitab aga, et eelnevad süüdimõistmised ja karistused ei suunanud süüdistatavat õiguskuulekale elule või väljakujunenud eluviisi muutmisele. Kohtu veendumuse kohaselt väljendab see kõik tervikuna üleolevat suhtumist õiguskorda, mis on kogumis süüd suurendavaks asjaoluks õiguskorra kaitsmise huvisid silmas pidades. Samas on tegemist ühe kuriteoepisoodiga, mistõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Seejuures ei pea kohus siiski arvestades varasemat karistust samalaadse süüteo eest mõista karistust sanktsiooni miinimummääras. Karistuse määra valikul
lg 2 p 2 järgi võtab kohus isiku süü suuruse hindamisel arvesse ebaseaduslikult omandatud ja vallatud narkootilise aine kogust tervikuna, sellega rünnatud õigushüve olulisust. Kohus võtab süü suuruse kujundamisel arvesse ka seda, et menetluse käigus pole kogutud tõendeid, mis lükkaksid ümber süüdistatava väited selle kohta, et narkootiline aine oli tal enda tarbeks. Samuti, kuna käesoleval juhul tuleb nö korduvus ehk kvalifitseeriva tunnusena
lg 2 p 2 esimene alternatiiv faktilisest korduvusest ja süüdistatavat ei ole varem rahvatervisevastase kuriteo toimepanemise eest karistatud ja süüdi mõistetud, siis vaatamata sellele, et A. Bojaorv realiseeris oma tegevusega
lg 2 p 2 koosseisu, pole süüdistatava süü nii suur, et peaks tingima karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Sel põhjendusel asub kohus seisukohale, et süüdistatavale võib karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Samas ilmneb süüdistatava käitumises inkrimineeritavate tegude toimepanemisel suhteliselt suur intensiivsus ja ta on lühikeste ajavahemike järel korduvalt omandanud suures koguses narkootilisi aineid. Sellest saab teha järelduse, et tegemist ei olnud juhusliku kuriteoepisoodiga, mistõttu ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni miinimummääras, vaid mõningal määral rangemana. 16 Liitkaristuse mõistmisel peab kohus oluliseks asjaolu, et süüdistatav pani toime erinevaliigilisi kuritegusid, sh ka varavastase kuriteo, mille alusel mõistetava karistuse osas tuleb moodustada liitkaristus kohaldades
Samuti pani süüdistatav toime liiklusalase ja rahvatervisevastase kuriteo. Kuigi süüdistatavale inkrimineeritud kuriteod on toime pandud küll lühikese ajavahemiku jooksul, on tegemist erinevaliigiliste kuritegudega, millistega riivatakse erinevaid õigushüvesid, mistõttu ei ole tegemist ühtse tahtlusega toime pandud kuritegudega. Seega leiab kohus, et kuritegude kogumis liitkaristust mõistes ei saa kohaldada süüdistatava suhtes kergeimat karistuste liitmise viisi ning mõistetavad karistused kuuluvad
Kriminaaltoimikust nähtuvalt pani süüdistatav kolm talle inkrimineeritavat kuritegu toime ajal, mil ta oli allutatud vastavalt Harju Maakohtu 06.03.2013 otsusele kriminaalasjas nr 1-13588 üldkasuliku töö tegemisele ja
Kuna käesoleval juhul inkrimineeritavad kuriteod pani A. Bojarov toime ajal, mil eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasulik töö oli ja on jätkuvalt tegemata (kd I tl 157) ning käesoleva otsusega karistab kohus A. Bojarovit reaalse vangistusega, siis märgitu kontekstis osutab kohus
lg-le 7, mille kohaselt juhul, kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemisel ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa
lg-s 6 sätestatud vahekorras ning liitkaristus mõistetakse vastavalt
Seega tuleb johtuvalt
lg-st 7 ja § 65 lg-st 2 mõista süüdistatavale kohtuotsuste kogumis liitkaristus, liites käesoleva otsusega mõistetavale liitkaristusele eelmise otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse täies ulatuses. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on käesoleva kriminaalasja raames tsiviilhagi tagamiseks arestitud A. Bojarovile kuuluv sõiduauto VW Golf reg nr-ga XXX. Hinnates käesolevas kriminaalasjas tuvastatud tehiolusid, sh seda, et kütusevargused on süüdistatava elatise hankimise vahendiks, samuti, et ka eelmise kohtuotsusega on A. Bojarovil kanda erinevaid rahalisi kohustusi, asub kohus seisukohale, et arestitud sõiduauto suhtes tuleb jätkuvalt kohaldada aresti ja sõiduauto võõrandada, et tagada vähemalt osaliselt kannatanute nõuete hüvitamine. Tulenevalt asjaolust, et suurimaks kahju saajaks oli Europe Logistics Group OÜ, leiab kohus, et sõiduauto võõrandamisest saadavast tulust ja hüvitamisele kuuluvast rahasummast tuleb 50% hüvitada just suurima kahju saajale, so Europe Logistics Group OÜle. Ülejäänud rahasummast tuleb hüvitada võrdsete osadena SIVITRANS OÜle ja osaühingule Zintarex tekitatud kahjud. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista täies ulatuses nii määratud kaitsjale makstud tasu, koopiate tegemise kulu, ekspertiisitasud, menetlemisega kaasnenud muud kulud kui ka sundraha esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Seejuures peab kohus süüdistatavale määratud kaitsja tasu välja mõista vaid ulatuses, mis on seotud riigi õigusabi osutamisega ning sellega kaasnenud kulud, mis ei olnud vahetult seotud õigusabi osutamisega, jätab kohus riigi kanda. Kohus möönab, et kriminaaltoimiku materjalide kohaselt süüdistataval töökoht ja ka muud legaalsed sissetulekud puuduvad, ent märgitust sõltumata puuduvad kriminaalasjas tõendid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. On märkimist väärivaks, et A. Bojarovi süüdistatakse erinevaliigiliste tahtlike kuritegude toimepanemises, millest järeldub, et kuritegude toimepanek on olnud A. Bojarovi enda vaba valik ning eelnevalt kriminaalkorras karistatud isikuna oli ta teadlik, et kuritegude toimepanemiste ning kriminaalasja(de) menetlemisega kaasnevad vältimatult ka menetluskulud. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid selle küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Senine kohtupraktika on olnud kestvalt seda meelt, et vaatluse all oleva menetluskulude kandmisest vabastamise aluse korral tuleb esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla nö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda 17 jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda otsustavalt eitada. A. Bojarov on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud nii varavastaste kuritegude kui liiklussüüteo toimepanemise eest ning käesolevas kriminaalasjas vaatluse all olevad kuriteod annavad aluse üheseks järelduseks, et A. Bojarov varavastastele ja liiklusalastele kuritegudele on lisandud rahvatervisevastased kuriteod. Seega on A. Bojarovi käitumine muutunud negatiivses suunas. Seega leiab kohus, et menetluskulude riigi kanda jätmisel ei oleks käesoleval juhul positiivset toimet A. Bojarovi resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna A. Bojarovi kanda. KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetlusekulude osade kaupa tasumist või ka nende kulude ajatamist. Analüüsides käesoleva kaasuse asjaolusid, samuti seda, et süüdistatavale mõistetakse käesoleva otsusega pikemajaline tähtajaline vangistus, leiab kohus, et süüdistatavale võib anda võimaluse hüvitada väljamõistetavad menetluskulud seaduses sätestatud maksimaalse tähtaja jooksul, so 1 aasta jooksul, kohaldades KrMS § 180 lg 3 ja § 313 lg 1 p 7 ja 12 sätteid. Märt Toming kohtunik 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.