3-12-1290/20

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1290 Otsuse kuupäev 18.12.2012 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi OÜ M-Nar Kinnisvara kaebus Päästeameti Ida Päästekeskuse 16.05.2012 ettekirjutuste tähtaegade pikendamise ja sunniraha hoiatuse nr 7.2-2.3/31-9 tühistamiseks. Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja OÜ M-Nar Kinnisvara, esindaja Rumjantsev Vastustaja Päästeamet, esindaja Kalev Timberg Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 18.12.2012.a arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 180 lg 1, § 181 lg 1 ja § 182 lg 1). Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Aleksei ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS, VASTUSTAJA VASTUVÄITED 20.06.2012 saabus Tartu Halduskohtule OÜ M-Nar Kinnisvara kaebus Päästeameti Ida Päästekeskuse 14.05.2008 ettekirjutuse nr 7.3-5/193 p 1 ja 3 õigusvastaseks tunnistamiseks ja Päästeameti Ida Päästekeskuse 16.05.2012 sunniraha hoiatuse nr 7.2-2.3/31-9 tühistamiseks. Tartu Halduskohtu 02.11.2012 kohtumäärusega lõpetati menetlus kaebuses Päästeameti Ida Päästekeskuse 14.05.2008 ettekirjutuse nr 7.3-5/193 p 1 ja 3 õigusvastaseks tunnistamiseks kaebetähtaja ennistamata jätmise tõttu ning tagastati sellelt tasutud riigilõiv. Kaebaja palub halduskaebuses (lk 2-4) Päästeameti Ida Päästekeskuse 16.05.2012 ettekirjutuste tähtaegade pikendamiseks ja sunniraha hoiatuse nr 7.2-2.3/31-91 tühistamist, kuna nimetatud hoiatusega antud tähtaeg 28.04.2013 ettekirjutuse nr 7.3-5/195 p 1 ja 3 vabatahtlikuks täitmiseks on ebamõistlik ning ei võimalda kaebuse esitajal nimetatud kohustust täita. Tähtaeg on ilmselgelt liiga lühike, et kaebuse esitaja saaks seda täita. Kaebaja on seisukohal, et kuna 14.05.2008 ettekirjutus nr 7.3-5/193 p 1 ja 3 on õigusvastased, siis selle tuvastamise järgselt kuulub tühistamisele ka vaidlustatud sunniraha määramise ettekirjutus. Vastustaja Päästeamet vaidleb kaebusele vastu ja leiab kirjalikus vastuses, et vaidlustatud 16.05.2012 haldusakti sisuks ei olnud adressaadile uute kohustuste panemine, vaid kohustuste täitmiseks antud tähtaegade määramine ja kohustuste täitmise tagamiseks sunniraha hoiatuse tegemine summas, mis reaalselt kohustuse täitmise tagaks. Seega saaks kaebaja kaebus puudutada vaid uusi tähtaegu ja sunniraha summasid, mitte aga haldusaktis nimetatud kaebuse esitaja kohustusi, mis on talle pandud Ida Päästekeskuse 14.05.2008 antud ja jõustunud ettekirjutuse nr 7.3-5/193 punktidega 1 ja 3. Vastustaja selgitab sunniraha hoiatuse eesmärki ning asjaolu, et eelmine, 319 euro suurune hoiatus, ei täitnud oma eesmärki. Vastustaja hinnangul on käesoleval juhul sunniraha suurus selline, mis peaks kaebuse esitajat motiveerima ettekirjutust täitma ning see on ka proportsionaalne eesmärgi - tagada tuleohutus – suhtes (ülemmäär tuleneb tuleohutuse seaduse § 40 lg-st 2 – 3200 eurot). Vastustaja märgib, et ettekirjutus turvavalgustuse paigaldamise ja evakuatsioonitrepikodade eraldamise nõuetes on antud juba 14.05.2008 ja selle täitmise tähtaega on korduvalt pikendatud. Arvestades 16.05.2012 antud viimast tähtaega, on reaalselt adressaadil olnud aega ettekirjutust täita 15 päeva vähem kui viis aastat. Ettekirjutuse täitmise tähtaega on korduvalt pikendatud ja pikendamiste tulemusena on siiani täitmata ettekirjutuse lõppeesmärk – tagada tuleohutus. Tähtaja veelkordne pikendamine ei ole kindlasti enam mõistlik ja põhjendatud. Kaebuse esitaja ei ole esitanud ühtki argumenti ega tõendit ettekirjutuse täitmise võimatuse väite tõendamiseks. Samuti ei nimeta kaebuse esitaja, milline on siis tema hinnangul ettekirjutuse täitmise tähtaeg, mis tal selle lõpuks täita võimaldab. Ettekirjutus on haldusakt, mis kehtib seni, kuni pädev organ või kohus ta kehtetuks tunnistab või tühistab, Ida Päästekeskuse 14.05.2008 ettekirjutust nr 7.3-5/193 ei ole tühistatud ega kehtetuks tunnistatud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebaja OÜ M-Nar Kinnisvara kinnitusel seisnes kaebaja õiguste rikkumine selles, et talle pandud kohustus tuleneb õigusvastasest haldusaktist ning selles antud tähtaeg vabatahtlikuks täitmiseks on ebamõistlik ja ei võimalda kaebuse esitajal seda täita. Vastustaja on seisukohal, et vaidlustatud 16.05.2012 haldusaktiga ei ole kaebajale uut kohustust pandud, selline kohustus tuleneb kehtivast haldusaktist ning sellega pikendatakse juba korduvalt pikendatud tähtaega 14.05.2008 ettekirjutuse täitmiseks, mis arvestades 16.05.2012 antud tähtaega, on olnud 15 päeva vähem kui viis aastat. 02.11.2012 kohtumäärusega lõpetas Tartu Halduskohus menetluse 14.05.2008 ettekirjutuse nr 7.3-5/193 p 1 ja 3 õigusvastaseks tunnistamise nõudes. Eeltoodust tulenevalt on poolte vahel vaidlus selles, kas 16.05.2012 ettekirjutusega nr 7.22.3/31-9 antud tähtaeg on piisav ettekirjutuse täitmiseks. 2 Vaidlustatud ettekirjutuses märgitud sunniraha hoiatuses toodud summat kaebuse esitaja vaidlustanud ei ole. Vaidlust ei ole selles, et vaidlustatud ettekirjutuse on teinud pädev haldusorgan. Vaidlustatud ettekirjutusest nähtuvalt on selle tegemise tinginud 14.05.2008 Ida Päästekeskuse tuleohutusbüroo vaneminspektor Natalja Šustova tehtud ettekirjutuse nr 7.3-5/193 p-de 1 ja 3 täitmata jätmine, mis on tuvastatud 16.06.2010 toimunud paikvaatlusega fikseerituna protokollis nr 7.3-1/1708-2 (lk 7-10, 21-24). 25.06.2010 ettekirjutisega nr 7.3-5/139 anti kaebajale uus tähtaeg ettekirjutuse nr 7.3-5/193 p-de 1 ja 3 täitmiseks kuni 01.07.2011 ja tehti sunniraha hoiatus summas 5000 krooni (319,56 eurot) (lk 19-20). 12.07.2011 toimunud paikvaatlusega fikseeriti protokollis nr 7.3-1/2372-2, et kaebaja ei ole endiselt ettekirjutust täitnud (lk 7-10, 15-18). 12.12.2011 kirjaga nr 7.3-1/2372-22 teavitati kaebuse esitajat, et rakendatakse 14.05.2008 ettekirjutusega kaasnenud hoiatuses märgitud sunniraha kokku 638 eurot (lk 11-14). 16.05.2012 tegi Päästeameti Ida Päästekeskus kaebajale ettekirjutuste tähtaegade pikendamise kohta ja sunniraha hoiatuse nr 7.2-2.3/31-9, millega andis ettekirjutuse nr 7.3-5/193 täitmiseks uue tähtaja kuni 28.04.2013 (lk 7-10). Vaidlustatud 16.05.2012 haldusakt nr 7.2-2.3/ 31-9 ja selle õiguslik alus Ettekirjutuse tähtaegade pikendamise ja sunniraha hoiatusega (lk 7-10) anti kaebajale, talle pandud kohustuse täitmiseks uus tähtaeg kuni 28.04.2013 ja hoiatati nimetatud tähtajaks kohustuse täitamata jätmise korral kokku 1276 euro suuruse sunniraha rakendamise võimalusest. Nõuete esitamise õiguslikuks aluseks on 14.05.2008 ettekirjutus nr 7.3-5/193, milles sätestatud kohustused tulenevad Vabariigi Valitsuse määrusest nr 315 "Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded", mis on kehtestatud ehitusseaduse § 3 lõike 11 alusel. Määruse rakendussätetest (§ 40 lg 1) tuleneb, et enne määruse jõustumist õiguslikul alusel ehitatud ehitis, mida kasutatakse vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele, peab vastama sama määruse § 2 lõike 1 punktides 5 ja 6 toodud nõuetele. Nendeks nõueteks on: inimestel on võimalik ehitisest evakueeruda ja inimesi on võimalik ehitisest evakueerida. Halduskohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitajale on antud igati mõistlik aeg ettekirjutusega pandud kohustuste täitmiseks. Arvestades, et ettekirjutusega esitati nõue paigaldada hoonesse kogu hoonet hõlmav turvavalgustus ning trepikodade ja hoone korruste vahele nõuetekohased tuletõkkeuksed, siis on põhjendatud vastustaja seisukoht, et kõikide nimetatud nõuete täitmine on võimalik kaebajale antud tähtaja jooksul, mis kokku on 15 päeva vähem kui 5 aastat. Kaebaja ei ole põhistanud, miks ei ole võimalik sellise tähtaja jooksul talle pandud kohustust täita. Kohtule tundub antud tähtaeg kogu majas turvavalgustuse paigaldamiseks ja evakuatsioonitrepikodade eraldamiseks olevat enam kui piisav. Vastustaja on kaebajale antud tähtaega korduvalt pikendanud ning ettekirjutuse tegemisest kuni viimase tähtajani on kaebajal võimalik täita ettekirjutus praktiliselt 5 aasta vältel. Seega on vaidlustatud haldusaktis antud uued tähtajad 28.04.2013 ettekirjutuste täitmiseks igati mõistlikud. Halduskohus märgib, et tuleohutuse seaduse § 40 lg 2 sätestab, et ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riikliku järelevalve asutus rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses (ATSS) sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot. 3 Kaebajale tehtud sunniraha hoiatus vastab ATSS §-s 7 sätestatule – see on kirjalik hoiatus, mis sisaldab juriidilise isiku nime ja postiaadressi, viidet ettekirjutusele, mille täitmist taotletakse, vabatahtliku täitmise kuupäeva, täitmata jätmisel rakendatavat sunnivahendit ning hoiatuse teinud haldusorgani nime, volitatud ametisiku digitaalset allkirja ja koostamise kuupäeva. Hoiatus on tehtud ettekirjutusest eraldi teatisena. Kaebajat on õigesti hoiatatud sunnivahendi – 638 eurot iga täitmata jäetud punkti eest, kokku 1276 €, rakendamise eest, juhul kui riikliku tuleohutusjärelevalve ettekirjutuse nr 7.3-5/193 p-de 1 ja 3 ei täideta määratud tähtajaks (lk 710). Halduskohus leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Päästeameti Ida Päästekeskuse 16.05.2008 ettekirjutuse tähtaegade pikendamine ja sunniraha hoiatus nr 7.2-2.3/31-9 tühistamata. Jätta menetluskulud kaebuse esitaja OÜ M-Nar Kinnisvara kanda. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4