2-12-40809 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse tegemise aeg ja koht 11. november 2013 Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-40809 Tsiviilasi T. T. hagi

§ 77

sätestatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokkulepet leppetrahvi kohaldamiseks töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral. Isegi kui arvestada kostja töösisekorraeeskirjade p 8.2 ei saa seda hinnata kokkuleppena

§ 77

tähenduses, samuti ei ole tõendatud töötajapoolset süülist rikkumist hageja poolt tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise näol. Kostja on leppetrahvi kohaldanud ajal, mil hageja oli ajutiselt töövõimetu. Kostja käitumine on vastuolus

§ 78

lg 1 nõudega, kuna tööandjal puudus majutuskulude mahaarvamiseks ja tööriiete maksumuse kinnipidamiseks kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolek. Kostja viide töölepingu p 5.8 ei ole asjakohane, sest selles lepingupunktis on sisuliselt enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek, mis on

§ 78

lg 2 kohaselt tühine olukorras, kus puudus tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiit. Neil asjaoludel palub hageja kostjalt välja mõista hageja töötasust alusetult ebaseaduslikult kinni peetud leppetrahvi 425,10 eurot, ööbimiskulu 337,65 eurot ning 120 eurot tööriiete kulu, s.o. kokku 882,75 eurot (tl 63-67). KOSTJA VASTUVÄITED Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt ei teavitanud hageja kostja esindajat töövõimetusest esimesel võimalusel, s.o 25.04.2012, mil hageja haigestus. Kostja sai teada hageja töövõimetusest 30.04.2012, kui tal õnnestus hageja telefonitsi kätte saada. Hageja keeldus kostjale ütlemast, mis haigus tal on ja teatas, et ei mäleta oma perearsti nime. Kostjale jääb mõistmatuks, miks ei pöördunud hageja arsti poole Soomes. Kostjal on andmeid, et hageja lahkus koos kaastöölistega üüritud korterist Soomes 25.04.2012 eesmärgiga sõita Eestisse. 2

§ 77

lg 1 kohaselt võivad tööandja ja töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku leppida leppetrahvi töölepingu töötajapoolsel süülisel rikkumisel tööle asumisest keeldumise või töölt lahkumise korral, kui seda tehakse töösuhte lõpetamise eesmärgil. Estonian Builder OÜ juhatuse otsuse koopiast (tl 84) nähtub, et hagejale on juhatuse 26.04.2012.a. otsusega määratud rahaline karistus 6 päevapalga ulatuses Estonian Builder OÜ kehtiva sisekorraeeskirja p 8.2 rikkumise eest (25.-26.04.2012.a. töölt puudumine ilma tööandjalt selleks eelnevalt luba saamata). OÜ Estonian Builder töösisekorraeeskirjade p 8.2 kohaselt loetakse jämedaks töökohustuste rikkumiseks muuhulgas omavoliline töölt puudumine; p 8.3 kohaselt on tööandjal p 9.2 (ilmselt õige p 8.2) nimetatud rikkumiste eest õigus rakendada rahatrahvi, trahvi määr ei või ületada töötaja 10 päeva keskmist sissetulekut (tl 102). Töövõimetuslehe koopiaga (töövaidluskomisjoni tl 14) on tõendatud, et T. T. oli haigestumise tõttu töölt vabastatud 25.04.2012-03.05.2012.a. Kohus nõustub hagejaga, et

§ 19

p 2 kohaselt on töötajal õigus keelduda töö tegemisest, kui ta on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse mõttes, haiguslehel viibimise ajal. Selleks ei ole töötajal vajalik tööandjalt eelnevat luba saada. Kuna hageja puudus kostja juhatuse otsuses märgitud perioodil 25.-26.04.2012.a. töölt haigestumise tõttu, mida tõendab töövõimetusleht, puudus kostjal juhatuse otsuses märgitud seaduslik alus talle leppetrahvi määramiseks ja seega on hageja aprillikuu töötasust alusetult kinni peetud leppetrahv 425,10 eurot (töövaidluskomisjoni tl 31). Tõendamata ja paljasõnalised on kostja väited, et hageja viibis sel perioodil sünnipäeval või rikkus muul viisil ravirežiimi. Ka asjaolu, et kostja väidete kohaselt teavitas hageja alles pooltevahelise telefonivestluse käigus 30.04.2012 (s.o. töövõimetuslehe ajal), et talle on väljastatud töövõimetusleht, ei välistanud kostjal juhatuse ebaseadusliku korralduse tühistamist ja töötasust kinnipidamise tegematajätmist. OÜ Võru Arst tõendist (tl 134) nähtuvalt kontrollis tööandja T. T. ambulatoorse ravi ajal (s.o. 25.04.-03.05.2012) telefoni teel, kas patsient on ikka haige ja perearst teatas talle, et T. Türkson on töövõimetuslehel. Oluline ei ole asjaolu, et kostja poolt esitatud telefonikõnede eristuste väljavõte näitab, et kostja on helistanud 30.04.2012 hageja perearsti telefoninumbril (tl 91, 135), kuid kostja vastuväidete kohaselt polevat perearst sel korral tööl olnud (tl 137). Seega on kostja ebaseaduslikult hageja palgast kinni pidanud kuue päeva palga 425,10 eurot. Kohus nõustub samuti hagejaga, et kostja sisekorraeeskirju on võimalik käsitleda tööandja kehtestatud töökorralduse reeglitena, millega hageja on tutvunud ja võtnud need täitmiseks (tl 104), kuid nende käsitlemine ei ole võimalik poolte kokkuleppena

§ 77lg 1 mõttes. 4

§ 77

lg 1 järgi kokkuleppimine annab pooltele õiguse kokku leppida

§ 74

lg 3 sätestatust suuremas leppetrahvis, kui töötaja keeldub tööle asumast või lahkub töölt eesmärgiga töösuhe lõpetada.

§ 74

lg 3 järgi on tööandjal võimalik, kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, töölepingu ülesütlemise korral nõuda kahju hüvitamist. Käesolevas asjas on kostja määranud leppetrahvi hagejale kahel päeval töölt puudumise eest ilma tööandjalt selleks eelnevat luba saamata, kuid juhatuse otsusega määratud leppetrahv, mida kostja nimetab rahaliseks karistuseks, ei ole olnud juhatuse otsuses seotud hageja keeldumisega tööle asumast või lahkumisega töölt eesmärgiga töösuhe lõpetada. Asja materjalidest nähtuvalt on hoopis kostja 02.05.2012.a. (töövõimetuslehe ajal) teatanud hagejale, et ta lõpetab hagejaga töölepingu alates 17.05.2012.a. seoses tema mittesobivusega antud tööle (tl 72). Kostja on tasaarvestanud majutuse ja tööriiete kulutuste nõuded, mis on tema hinnangul kostjal hageja vastu, nõudega, mis on hagejal tema vastu. Töösuhtes kohaldatakse võlaõigusseaduses (VÕS) tasaarvestamise kohta sätestatut, kuid nende erisustega, mis on reguleeritud

. Käesoleval juhul moodustub kostja hinnangul tema rahaline nõue hageja vastu, mida ta on tasaarvestanud, hageja elamiskuludes korteris, mille oli üürinud kostja ja kulutustes tööriiete ostmiseks, mille hüvitamises on kokku lepitud vastavalt töölepingu punktile 5.

1. VÕS § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Tasaarvestada saab nõudeid olukorras, kus mõlema poole nõuded on muutunud sissenõutavaks ehk ainult siis, kui mõlema täitmise tähtaeg on saabunud. Nõue muutub sissenõutavaks alates hetkest, kui õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. VÕS § 197 lõike 2 kohaselt lõpevad poolte nõuded teineteise vastu tasaarvestatud ehk kattuvas osas. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus teisele poolele avalduse tegemisega. Hagiavalduse kohaselt sai hageja tasaarvestusest teada, kui omandas kostja palgaarvestuse
2. aasta aprilli ja mai esimese poole kohta, millest ilmnesid summad, mis on töötaja palgast maha arvestatud (tl 65). Pooltevahelise töölepingu p 5.8 järgi, juhul kui töötaja lahkub ettevõttest, olles töötanud vähem kui 6 kuud, on tööandjal õigus lõpparvest maha arvutada summa, mis on kulunud töötajale tööriiete ostmiseks (tl 70).

§ 2

kohaselt

-s ja VÕS-s lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. Töötaja vastutuse erisusi reguleerib töölepinguseaduse 4.peatükk.

§ 78

lõike 1 järgi võib tööandja oma nõudeid kohtuväliselt töötaja töötasu nõudega tasaarvestada ainult töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusoleku korral, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Erandina on tööandjal lubatud tasaarvestust töötaja nõusolekuta teha

§ 78

lõikes 3 kirjeldatud juhtudel.

§ 78

lg 3 sätestab, et tööandja võib käesoleva paragrahvi lg 1 nimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest. 5

§ 78

lg 3 sätestatud nõudeid, vaid palgast on maha arvatud majutuskulutused ja tööriiete maksumus. Kostja ei ole kohtule esitanud töötaja kirjalikku nõusolekut nende nõuete töötasuga tasaarvestamiseks. Antud asjas ei ole nõusolekuna käsitletav, et pooled on fikseerinud töölepingu sõlmimisel p 5.8 vähem kui 6 kuu töötamise järel lahkumise korral lõpparvest tööriiete ostmiseks kulunud summa mahaarvutamise, sest vastavalt

§ 78

lg 2 enne tasaarvestuse õiguse tekkimist antud nõusolek on tühine, välja arvatud, kui tegemist on nõusolekuga töötaja poolt tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiiti ületava summa tasaarvestamiseks. Töölepingu seadus ei keela töötajal osaleda majutuskulude katmisel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab aga kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et hageja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis andnud kostjale nõusoleku majutuskulude 337,65 euro tasaarvestamiseks ning et tööriiete maksumuse 120 euro näol on tegemist tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiidi ületamisega, mis annaks võimaluse kohaldada pooltevahelise töölepingu p 5.8. Kuivõrd tõendatud ei ole, et hageja oli kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis andnud nõusoleku majutuskulutuste tasaarvestuse tegemiseks ja et tööriiete maksumuse 120 euro näol on tegemist tööandja arvel tehtavate kulude kokkulepitud limiidi ületamisega, on nimetatud nõuete tasaarvestamine hageja töötasuga ilma hageja poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta ebaseaduslik. Asjakohased ei ole kostja poolt esitatud Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjoni 08.08.2012 otsus töövaidlusasjas nr 4.4-2/1368 ja Harju Maakohtu 22.10.2012 määrus tsiviilasjas nr 2-1235293 (tl 123-128), sest selles asjas on töövaidluskomisjon rakendatud leppetrahvi väljamõistmise nõude jätnud rahuldamata, sest töötaja on töölt töösuhte lõpetamise eesmärgil varem lahkunud; käesolevas asjas on hagejale leppetrahv määratud kahel päeval ilma tööandja eelneva loata puudumise eest perioodil, mil hageja tegelikult viibis haiguslehel. Neil asjaoludel tuleb T. T. hagi OÜ Estonian Builder vastu ebaseaduslikult töötasust kinnipeetud leppetrahvi 457,10 eurot, korteriüüri 337,65 ja tööriiete maksumuse 120 eurot nõudes rahuldada ja välja mõista kostjalt 882,74 eurot hageja kasuks. MENETLUSKULUD TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik 6