Obsah (8)

§ 317§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 1741

2-13-35645 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 03.12.2013. a, Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-1

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber

1. Menetluse käik PLACET GROUP OÜ esitas 31.07.
2. a kohtule hagiavalduse Jxxx Axxxxxxx vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Hageja palus kostjalt tema kasuks välja mõista 107,36 eurot, millest 63,91 eurot moodustab laenu põhivõlg, 19,17 eurot tasumata intress ja 24,28 eurot 31.07.
3. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista alates 01.08.
4. a sissenõutavaks muutuva viivise tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. Kohus võttis hagi 08.08.
5. a määrusega menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale ja kirjaliku vastuse määrust kostja teadaolevatel elukoha aadressidel temale kätte toimetada. Kohus otsustas 02.10.
6. a määrusega toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 02.10.
7. a. Kohus loeb

§ 317lg 5 alusel menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 18.10.2013.

a. Kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 2 2-13-35645 Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 27.03.

1. a hagejaga SMS kiirlaenulepingu, mille alusel andis hageja kostjale laenu 1000 krooni, mis vastab 63,91 eurole. Kostja kohustus laenu koos intressiga tagastama 26.04.
2. a. Kostja on laenulepingut rikkunud ja ei ole tagastanud hagejale laenusummat koos intressiga tähtaegselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
3. jaanuari ja
4. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

§ 367

sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud tasumata laenusummalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras ja arvutanud 31.07.

1. a seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste suuruseks 24,28 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist alates 01.08.
2. a kuni põhinõude täieliku täitmiseni protsendina põhinõudest VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Kohus arvestas kohtuotsuse tegemise aja seisuga, s.o perioodi 01.08.
3. a – 03.12.
4. a eest viiviste suuruseks kokku 1,82 eurot (63,91 eurot x 0,023 % x 125 päeva). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 109,18 eurot, millest 63,91 eurot moodustab laenu põhivõlg, 19,17 eurot tasumata intress ja 26,10 eurot 03.12.
5. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka alates 04.12.
6. a sissenõutavaks muutuva viivise protsendina tasumata põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta

§ 162

lg 2 alusel kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 60 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 35 eurot. Taotletav tasu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008. a määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude piirmäära ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 95 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 3