← Eesti

2-13-29414/4

Obsah (8)§ 407§ 444§ 468§ 367§ 173§ 162§ 1741§ 175

2-13-29414 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 28.10.2013.a, Jõgeva kohtumaja, Suur 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-13

) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt

§-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455. Menetluse käik Placet Group OÜ esitas 12.06.2013.a kohtule hagiavalduse Mxxxx Lxxxxvastu laenulepingust ning selle lisadest tuleneva põhinõude summas 127,82 eurot, intresside summas 43,14 eurot ja viiviste sissenõudmiseks. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt

§-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati

§ 407järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest.

Menetlusdokumendid on kostjale isiklikult kätte toimetatud 28.08.2013.a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses asja lahendamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt

§ 407

lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine

§ 407

lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468

lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. 26.12.2007.a esitas kostja laenutaotluse 3000 krooni ehk 191,73 euro saamiseks PLACET GROUP OÜ internetikeskkonnas ning hageja rahuldas laenutaotluse 26.12.2007.a, sõlmides kostjaga SMS kiirlaenulepingu nr 310011964 191,73 euro saamiseks. Laenu ja intresside tasumine pidi toimuma ühe maksena hiljemalt 25.01.2008.a. Kostja kasutas laenu tagastamise tähtaja pikendamise võimalust kahel korral ning kohustus seejärel laenusumma ja intressid tagastama hiljemalt 10.03.2008.a. Kostja ei tagastanud laenusummat ega intresse täies ulatuses, kuid teostatud tasumise arvelt on hageja lugenud laekunuks laenusumma 63,91 euro ulatuses, mida põhivõlgnevusest maha arvestades on kostja laenulepingust tulenev võlgnevus hagiavalduse esitamise hetke seisuga 170,96 eurot. Kostja on jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata. 2 2-13-29414 Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 367

sätestab: Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud viiviseid lähtuvalt VÕS § 113 lg 1 toodud määrast. Perioodil mai 2008.a – juuni 2013.a on jäänud intressimäär vahemikku 0,021% – 0,3% ning hageja on arvestanud viiviseid madalaimas määras, s.o 0,021% tagastamata krediidisummalt päevas. Hageja on arvestanud viiviseid perioodi 11.03.2008.a – 12.06.2013.a eest kogusummas 51,54 eurot. Hageja taotleb viivise väljamõistmist 0,023% päevas alates 13.06.2013.a kuni põhinõude täieliku täitmiseni. Kohus on arvestanud viivisteks perioodi 13.06.2013.a – 28.10.2013.a eest kokku 4,06 (127,82 * 0,023 * 138 päeva) eurot. Kohus mõistab välja viivise põhinõudelt ka pärast lahendi tegemist. Menetluskulude jaotus Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti.

Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta

§ 162

lg 2 alusel kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel hagimenetluses tasutud riigilõiv summas 60 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras. Hageja poolt tasutud riigilõiv tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjatelt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 35 eurot.

§ 175

lg 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohtu hinnangul on taotletav tasu põhjendatud ja mõistlik ning kohus selle nii ka välja mõistab. Kohus mõistab välja kostjalt hageja kasuks hageja menetluskulud summas 95 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.