← Eesti

3-12-2116/165

Obsah (6)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 201

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks ja Virgo Saaremets Otsuse tegemise aeg ja koht 23.10.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2116 Ha

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

3-12-2116 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise Saare Maakonnakomisjoni 24.09.1996 otsusega nr 7/131 tunnistati Saare maakonnas Mustjala vallas Pahapilli külas asunud „Uuela nr 63“ maaüksuse (pindalaga 19,103 ha), mis natsionaliseeriti ENSV Riigikogu 23.07.1940 deklaratsiooniga, osas õigustatud subjektiks vara omanik H M, kes loovutas maa tagastamise nõudeõiguse oma lastele U Mle, V Mle, M Mle, Mle, A Mle, L Mle ja M Mle.
  2. Mustjala Vallavalitsuse 09.06.2009 korraldusega nr 64 määrati Pahapilli küla Varese sadama ehitiste kordategemiseks tähtaeg.
  3. Mustjala Vallavalitsuse 09.06.2009 korralduse nr 65 resolutsiooni p-ga 1 määrati Pahapilli küla Varese sadama hoonete oluliseks rekonstrueerimiseks ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimused. Viidatud korralduse resolutsiooni p-s 3 märgiti, et projekteerimistingimused kehtivad kaks aastat nende väljastamisest. Korralduse preambulas märgiti, et Klotoid OÜ projektbüroo ekspertarvamuse kohaselt on Varese sadama kaid nr 1 ja 2 rahuldavas seisukorras. Kai nr 2 on küll
  4. a jaanuaritormis oluliselt kannatada saanud, kuid täidab oma funktsiooni. Sadama uuesti tööle rakendudes on mõistlik kai nr 2 viia
  5. a tormi eelsesse seisundisse. Ladu nr 6 on olnud kasutusel kütusehoidlana ja otstarbekas on pärast hoone korrastamist ja kaasaegsete nõuetega vastavusse viimist selle kasutamise jätkamine samal või mõnel muul otstarbel. Projektbüroo soovitas väljastada projekteerimistingimused Varese sadama hoonete rekonstrueerimiseks. Rekonstrueerimisprojekti alusel väljastatakse ehitusluba ja viiakse hooned seisu, mis vastab hoonetele ettenähtud nõuetele. Tegemist on olulise rekonstrueerimisega.
  6. Mustjala Vallavalitsuse 16.09.2009 korralduse nr 94 p-ga 2 tunnistati kehtetuks vallavalitsuse 09.06.2009 korralduse nr 64 p-d 2 ja 3 ning korralduse p-s 3 tehti Pahapilli küla Varese sadama ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise uus ettepanek ja anti ehitiste kordategemiseks tähtaeg kaks aastat. Viidatud korralduse resolutsiooni p-s 3.5 peeti võimalikuks maa erastamist pärast lagunenud ehitiste kordategemist. U. M vaidlustas vallavalitsuse 16.09.2009 korralduse nr 94, kuid Tallinna Halduskohus jättis kaebuse 17.04.2012 otsusega haldusasjas nr 3-09-2485 rahuldamata.
  7. Mustjala Vallavalitsus luges 23.08.2011 korralduse nr 71 resolutsiooni p-s 2 ehitised, sh ladu nr 6, kai nr 1 ja kai nr 2 remondituks ning vastavaks ehitusseaduse (EhS) §-st 3 tulenevatele nõuetele.
  8. Mustjala Vallavalitsuse 06.06.2012 korraldusega nr 71 p-ga 1 otsustati erastada Pahapilli külas Varese sadama ehitiste juurde ostueesõigusega maad 2,3237 ha. 2

(9)3-12-2116 Mustjala Vallavalitsuse 21.11.2012 korraldusega nr 127 täiendati 06.06.2012 korraldust nr 71 punktiga 1 järgmiselt: „Määrata ostueesõigusega erastatava Pahapilli küla Varese sadama maaüksuse suuruseks 2,3237 ha“. 06.06.2012 korralduse nr 71 punktid 1-7 loeti vastavalt punktideks 2-
  2. U M palus 05.10.2012 Tallinna Halduskohtule esitatud kaebuses ja hilisemates täpsustustes tuvastada Mustjala Vallavalitsuse 23.08.2011 korralduse nr 71 resolutsiooni p 2 õigusvastasus või alternatiivselt tühistada viidatud punkt, ja tühistada Mustjala Vallavalitsuse 06.06.2012 korraldus nr
  3. 1) Kaebaja taotleb 23.08.2011 korralduse tühistamist, kui kohus leiab, et tegemist on haldusaktiga, ja alternatiivselt korralduse õigusvastasuse tuvastamist, kui leitakse, et tegemist on toiminguga. 2) Ladu nr 6 ning kaid nr 1 ja 2 on tagastatavale maale ehitatud pärast maa õigusvastast võõrandamist. Vaidlusalune maa on erastatud maareformi seaduse (MaaRS) nõuetele mittevastavate, tähtaegselt korrastamata jäetud ja EhS nõuetele mittevastavate rajatiste juurde. Kuna tähtaeg ehitiste kordategemiseks on möödunud, kuuluvad ehitised sundvõõrandamisele ja ehitiste alune maa tagastamisele. Hoonete omanik on parandustöid teinud ilma ehitusloata. 3) Kuna kai nr 2 ja ladu nr 6 on sihipärasest kasutusest välja langenud, ei kuulunud maa ehitiste juurde erastamisele (MaaRS § 6 lg 31). Kai nr 2 on kasutusel üksnes muulina ja seda ei ole võimalik kasutada rajatisena, mille äärde laevad võivad randuda. Kai nr 2 äärde on võimatu silduda kailt vette varisenud kivide tõttu. Varese sadama 05.05.2008 vaatluse protokollist nähtub, et ladu nr 6 ei vasta MaaRS § 6 lg-s 31 sätestatud nõuetele. Viidatud ladu on vormiliselt kasutuses kütuselaona, kuid kütust seal ei ole ja seda ei ole ka kasutatud kütuselaona. 4) Kaebajat ei kaasatud Varese sadama ehitiste aluse maa erastamismenetlusse ja talle ei antud võimalust oma seisukoha esitamiseks. Kaebaja kaasamata jätmine võis tingida korralduse aluseks olevate asjaolude ebaõige hindamise. Erastamismenetluses eristatakse kolme eraldiseisvat menetlusetappi: a) ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku tegemine; b) ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramine ja c) maa erastamise otsustamine. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramist iseseisva menetlusetapina ei ole toimunud, maad on võimalik erastada alles pärast maa määramise otsustamist. 5) Vastustaja ei ole Varese sadama ehitiste aluse maa erastamisel kaalunud maa tagastamise õigustatud subjektide õigusi ega huve. Vallavalitsuse 06.06.2012 korraldusest nr 71 ei selgu, miks on vastustaja pidanud vajalikuks ja põhjendatuks lao nr 6 ning kaide nr 1 ja 2 aluse maa erastamist. 6) Vastustajal puudus pädevus deklareerida 23.08.2011 korraldusega nr 71 ehitised kordatehtuks ja lugeda need EhS ja MaaRS nõuetele vastavaks. Ehitisi ei olnud tähtaegselt ja seaduslikult korda tehtud.
  4. Mustjala vald palus jätta kaebuse rahuldamata, leides kokkuvõtvalt järgmist. 1) Kaebaja oli teadlik, et 16.09.2009 korralduse andmisest kahe aasta pärast saabub ehitiste kordategemise tähtaeg ja seega on vallavalitsuse 23.08.2011 korralduse vaidlustamise tähtaeg möödunud ning kaebus tuleb selles osas jätta läbi vaatamata. 2) Vaidlustatud erastamise otsus on õiguspärane. MaaRS § 6 lg 31 ei viita ehitusseadusele. Haldusorganil puudus volitus väljuda MaaRS-s sätestatud volitusnormist ja kehtestada 3
(9)3-12-2116 ehitistele veel mingeid nõudeid. Fotodelt on tuvastav, et ükski ehitis ei ole lagunenud ega maastikupilti tunduvalt kahjustav, samuti ei ole need kasutusest väljalangenud. 3) Vallavalitsuse 16.09.2009 korraldus ja ka sellele eelnenud ja kehtetuks tunnistatud 09.06.2009 korraldus ei viita sellele, et kõik ehitised on vaja kooskõlla viia/remontida kõnealuste projekteerimistingimustega. Projekteerimistingimustes ei ole viidet, et kaide ja lao nr 6 suhtes tuleks ette võtta ehitustööd. Kolmas isik on veenvalt tõendanud, et projekteerimistingimusi taotleti vallalt mitte ehitiste MaaRS-ga kooskõlla viimiseks, vaid ka muud perspektiivi silmas pidades. 4) Ehitiste teenindamiseks vajalik maa on määratud hiljemalt 21.11.2012 korraldusega nr
  1. Katastriüksus moodustati pärast 16.09.2009 korraldust ja seetõttu tuleb selles määratud piiride kulgemist käsitleda maa määramise ettepanekuna. 5) Kaebaja väitis, et ärakuulamisel soovinuks ta osundada ehitiste kordategemist puudutavatele asjaoludele. Tallinna Halduskohtu 17.04.2012 otsusest nr 3-09-2485 nähtub, et kaebaja on välja toonud ehitise kordategemise puudused, sh ehitusloa puudumise. Sellega on kaebaja väited jõudnud haldusorganini ja tema ärakuulamise õigusi ei ole riivatud. Kuna ehitised ei olnud MaaRS § 6 lg 31 mõttes kasutusest välja langenud, lagunenud ega maastikupilti kahjustavad, ei oleks kaebaja eeltoodud viide muutnud haldusorgani otsust.
  2. OÜ Adepte palus jätta kaebuse rahuldamata. Ladu nr 6 ning kaid nr 1 ja nr 2 on olnud korras ja täitnud sadamas kindlat funktsiooni. Kai nr 2 funktsiooniks oli lisaks laevade sildumise võimaldamisele ka akvatooriumi kaitsmine avamere kahjustavate mõjutuste eest. Varese sadama hooned olid osaliselt amortiseerunud ja ilmastikutingimuste tõttu väliselt kulunud, kuid neid kasutati määrdeainete, kalapüügivahendite ja ehitusmaterjali hoidmiseks. Samuti viidi kalurite hoones läbi MTÜ Varese Sadam koosolekuid ning kalapüügilt tulles olid hooned kalameeste kogunemiskohaks.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 22.02.2013 otsusega U. M kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjendused: 1) Vallavalitsuse 23.08.2011 korralduse nr 71 tühistamistaotlus on tähtaegne, kuna kaebaja väitel sai ta korralduse olemasolust teada 24.09.2012 ja asjas ei viita ükski tõend sellele, et kaebaja oleks nimetatud korralduse varem kätte saanud. 2) Ehitiste kordategemiseks ei olnud vaja teostada EhS kohaselt ehitusluba nõudvaid töid. Vallavalitsuse 23.08.2011 korralduses nr 71 räägitakse läbivalt hoonetest mitmuses ja see kinnitab vastustaja ning kolmanda isiku kohtuistungil antud selgitusi, et ehitiste korrastamisel ei piirdutud vaidluse all olevate rajatiste renoveerimisega, vaid korrastati kõiki sadama ehitisi ja rajatisi. Vastustaja selgitas istungil, et lao hoonel vahetati eterniitplaadid hoone vettpidavuse suurendamiseks, pandi uksed paremini käima, täideti aknaavad, vahetati aknaklaasid – teostati sanitaarremont. Samuti nähtub 23.08.2011 korraldusest, et kõikide hoonete kandekonstruktsioonid on tugevdatud. 3) Varese sadama maaüksusel asuvate hoonete ja rajatiste 30.04.2008 vaatluse alusel 05.05.2008 koostatud protokollist (I kd, tl 52) nähtub, et hinnang on antud kõikidele sadama rajatistele ja hinnatud nende vastavust EhS-le, mitte MaaRS § 6 lg-le
  4. Remontivajava ehitise juurde ei ole maa erastamine MaaRS kohaselt takistatud. Kohalikul omavalitsusel on õigus anda tähtaeg ehitiste kordategemiseks üksnes juhul, kui ehitised on lagunenud, ühtlasi kasutusest välja langenud ning ühtlasi ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad. Ühestki kogutud tõendist ei tulene, et vaidlusalused ehitised olid lagunenud. Samuti ei nähtu, et lao kordategemiseks olnuks vaja tegevusi, mis nõuavad EhS kohaselt ehitusluba. 4
(9)3-12-2116 Kohtvaatluse protokollis on keskendutud EhS nõuetele, mis ei ole aga asjakohased, kuna ehitiste juurde maa erastamise võimalikkuse otsustamisel tuleb lähtuda MaaRS § 6 lg-s 31 sätestatud tingimustest. 4) Ehitusloa puudumine võib kaasa tuua ehitusjärelevalve ja teatud juhul ka ehitise lammutamise, ent ehitusloata korda tehtud ehitis ei ole automaatselt lagunenud, kasutusest välja langenud ja ühtlasi ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustav MaaRS § 6 lg 31 tähenduses. 5) Kai nr 2 on kasutuses lainemurdjana ehk muulina, seda kinnitavad aerofoto ja kohtuistungil OÜ Adepte antud seletused. Ei saa pidada vajalikuks, et muul opereeriks igapäevaselt kaina nii, nagu ehitusregistris märgitud. Muulil on täita sadama kaitserajatisena vajalik funktsioon ja sadam ei saaks ilma muulita tegutseda. Ka ladu ei pea olema kasutuses tingimata kütuselaona (milline oli tema algne funktsioon). 6) Kaebaja tulnuks kaasata 23.08.2011 korralduse nr 71 andmise protsessi ja ta pidanuks saama esitada selles menetluses oma vastuväiteid. Leevendavaks asjaoluks on, et haldusasja nr 3-09-2485 menetluses oli samuti vaidluse all ehitiste juurde määratava maa võimalikkus ning argumendid ehitiste MaaRS § 6 lg 31 nõuetele mittevastavuse kohta oleks kaebaja saanud esitada ka viidatud haldusasja menetluses. Kaebaja on aktiivselt osalenud kogu erastamismenetluses ja väljendanud oma seisukohti korduvalt nii Mustjala Vallavalitsusele kui ka Saare maavanemale. Ka käesolevas menetluses oli kaebajal võimalik esitada oma argumente. Vaidlustatud korralduse tühistamine ainuüksi haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 nõuete rikkumise tõttu ei oleks põhjendatud. Kaebaja ei tugine väitele, et maad võinuks määrata teistes piirides. Ärakuulamisõiguse nõuetekohaselt tagamata jätmine oli küll menetluslik viga, kuid see ei saanud mõjutada asja otsustamist. Erastamise eeltoimingutena tehtavad otsustused ja ka erastamisotsus ei ole haldusaktidena kaalutlusotsused ja seetõttu ei ole puudutatud isiku ärakuulamine sedavõrd suure tähtsusega. Erastamisel on vaja tuvastada ehitiste olemasolu ja nende MaaRS § 6 lg-s 31 sätestatud tingimustele vastavus ja õigustatud subjekti huve ei ole õigust täiendavalt kaaluda. Eeltoodud põhjustel on vaidlustatud korraldused õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 11. U M palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus ning jätta kantud menetluskulud vastustaja kanda. 1) MaaRS § 6 lg-st 31 tulenevalt saab maa tagastamist takistada üksnes taolise ehitise olemasolu, mida kasutatakse sihtotstarbeliselt. Riigikohus on kinnitanud, et viidatud sättes nimetatud kolme tingimuse üheaegne esinemine ei ole nõutav (lahend nr 3-3-1-57-04, p 14). Samuti saab maa tagastamist takistada üksnes taolise ehitise olemasolu, mida kasutatakse sihtotstarbeliselt või mida on võimalik kasutada sihtotstarbele vastavalt. Kaid nr 2 ja ladu nr 6 ei ole võimalik endisel sihtotstarbel kasutada, mistõttu ei saanud ehitiste juurde teenindusmaad määrata ega maad erastada. Nimetatud ehitiste kasutusotstarvet on muudetud pärast omandireformi algust, mistõttu on nende erastamine õigusvastane. Kai nr 2 faktiline olukord välistab sinna juurde laevade randumise. 2) Haldusorgan on hinnanud ehitised EhS-le vastavaks ja selliselt käitunud vastuoluliselt. Kuigi MaaRS § 6 lg 2 p 3 alusel on maa erastamine prioriteetne maa tagastamise ees, ei tähenda see, et maa erastamine võib toimuda sellekohase menetluseta ja vastavat otsust ei pea põhjendama. Riigikohus on selgitanud, et maa riigi omandisse jätmise menetlus peab vastama haldusmenetlusele kehtestatud nõuetele ja maa riigi omandisse jätmist tuleb motiveerida, 5
(9)3-12-2116 kaaludes erinevaid huve (lahend nr 3-3-1-37-07). Käesolevas haldusasjas ei viidud erastamismenetlust läbi korrektselt. Vastavalt 09.06.2009 projekteerimistingimustele ja 09.06.2009 ning 16.09.2009 korraldustele oli Varese sadama ehitiste kordategemiseks ja vastavusse viimiseks MaaRS § 6 lg 31 nõuetega tegemist olulise rekonstrueerimisega. Ehitiste MaaRS § 6 lg 31 nõuetega kooskõlla viimine peab toimuma seaduslikul alusel, s.o EhS alusel. 3) Lao nr 6 osas sedastati projekteerimistingimustes, et hoone vajab kordategemist ning nähti ette vajadus hoonete rekonstrueerimiseks, sh kandekonstruktsioonide kindlustamiseks. Samuti nenditi, et kaid nr 1 ja nr 2 vajavad kordategemist. Eeltoodut kinnitab 05.05.2008 kohtvaatluse protokoll. Kohus on põhjendamatult lugenud ehitised vastavaks MaaRS ja EhS nõuetele. Saare Maavalitsus kinnitas 16.09.2011 kirjas nr 8-3/849 üheselt ehituslubade vajalikkust hoonete rekonstrueerimisel. Ehitamine ilma ehitusloata on õigusvastane ja sellise tegevusega võidakse kahjustada nii omandireformi õigustatud subjektide kui ehitise omanike õigusi ja huve. Ehitiste aluse maa erastamine hoonete juurde, mis ei ole tähtaegselt seaduslikult korda tehtud, on õigusvastane ja kahjustab maa tagastamise õigustatud subjekti võimalust saada maa tagasi endistes piirides. Apellandil puudub kohustus leida, missugused mõned ehitised ei vaja ehitusluba. Väide, et lao nr 6 korrastamine ei eeldanud ehitusluba, on tõendamata. 4) Maa erastamine ja erastamise eeltoimingud on diskretsiooniotsused. Ärakuulamisõiguse rikkumine on kaasa toonud õigusvastase korralduse väljaandmise. Ostueesõigusega erastatava maa suuruse määramisel tuleb kindlaks määrata ka õigustatud subjektile tagastatava ja tagastamata jääva maa ulatus (MaaRS § 9 ja Vabariigi Valitsuse 02.05.1993 määrusega nr 36 kehtestatud „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise korra“ p 51 ap 7 ja p 52). Arusaamatuks jääb kohtu väide leevendavate asjaolude kohta. Menetlusetapis, kus lahendati kaebust maa piiride määramise ettepanekule, milles määrati tähtaeg ehitiste kordategemiseks, ei saanud kohus anda hinnangut, kas ehitised on korda tehtud. Kaebaja ei ole aktiivselt osalenud erastamismenetluses, kaebaja oli kaasatud maa piiride määramise ettepaneku menetlusse. 5) Vastustaja ei võimaldanud pooltel jõuda kokkuleppele hoonestusõiguse kasutusvalduse seadmises vastavalt MaaRS § 6 lg 2 p-le 3 ja § 9 lg-le 1. või 6) Haldusorgan ei ole 06.06.2012 korraldusega nr 71 määranud ehitise teenindamiseks vajalikku maad. Maa piiride ja suuruse määramist ei ole võimalik tagantjärele parandada haldusakti täiendamisega, nagu on seda teinud vastustaja 21.11.2012 korraldusega. U. M palub 08.10.2013 esitatud taotluses mõista vastustajalt apellandi kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 2778 eurot (sisaldab käibemaksu). U. M esitas 16.10.2013 kokkuvõtlikud seisukohad ja vastuväited vastustaja seisukohale ning samuti fotod kaist nr 2 ja laost. Kaebaja on vaidlustanud vallavalitsuse 06.06.2012 korralduse, millega otsustati erastada 2,3237 ha suurune maaüksus. Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramist iseseisva menetlusetapina ei ole Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ (teenindusmaa määramise kord) p-de 8, 11 ja 12 kohaselt toimunud. Haldusorgan ei saa seadusliku aluseta läbi viia „deklareerivat“ haldusmenetlust. Vallavalitsuse 23.08.2011 korraldusest ega selle põhjendavas osas käsitletud eksperthinnangust ei nähtu, et vastustaja oleks hinnanud lao nr 6 seisukorda ning kaide nr 1 ja 2 suhtes tehtud töid. 12. Mustjala vald palub 29.04.2013 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja nõustub halduskohtu otsusega, v.a apellandi väite osas, et MaaRS ei nõua ehitiseks 6
(9)3-12-2116 mittelugemiseks kõigi kolme aluse esinemist. Siiski välistab kaebuse rahuldamise asjaolu, et MaaRS § 6 lg 31 kohaselt tuleb ehitiseks lugeda ehitised, mida kas kasutatakse endisel otstarbel või neid on võimalik kasutada endisel otstarbel (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-57-04, p 14). Kaebaja ei ole väitnud, et ehitisi ei ole võimalik kasutada endisel otstarbel. Haldusmenetluse osalistel oli piisavalt aega ja võimalust jõuda kokkuleppele hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises. Haldusorganil puudub kohustus läbirääkimisi vahendada. Vastuseks apellandi väitele, et haldusorganil ei olnud õigus 06.06.2012 korraldusega maad määrata, selgitab vastustaja, et teenindusmaa määramise korra p 12 kohaselt saab maa määramine toimuda pärast katastriüksuse moodustamist. Katastriüksus moodustati pärast 16.09.2009 korraldust, mistõttu tuleb selles määratud piiride kulgemist käsitleda maa määramise ettepanekuna. Viidatud korra p 11 kohaselt moodustatakse katastriüksus vastavalt maa määramise ettepanekule. Mustjala vald palub 17.10.2013 seisukohas jätta apellandi 16.10.2013 esitatud tõendid vastu võtmata, sest need on esitatud tähtaega ületades.
  1. OÜ Adepte nõustub vaidlustatud halduskohtu otsusega ja toetab vallavalitsuse vastuväiteid apellatsioonkaebusele. Saare Maavalitsus leidis 25.01.2013 kirjas nr 3-2/2013/6 (haldusasi nr 3-12-2454 U. M kaebus), et nii mõlemad kaid kui ladu on olnud sihipärases kasutuses ja esitatud tõenditest ei nähtu, et ehitised oleks ehitatud omavoliliselt ning seetõttu on maa ostueesõigusega erastamine viidatud hoonete juurde õiguspärane ega kahjusta kaebaja õigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Menetlusosaliste vahel on juba toimunud kohtuvaidlus Mustjala Vallavalitsuse 16.09.2009 korralduse nr 94 p 3 õiguspärasuse üle. Nimetatud punktis otsustati järgmist: „
  3. Teha Pahapilli küla Varese sadama ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise uus ettepanek järgmiste tingimustega: 3.1 Teenindusmaa määratakse kindlaks järgmistele ehitistele: Varese kalurite maja nr 1 /---/, Varese valvurite maja nr 2 /---/, Varese kalurite maja nr 3 /---/, Ladu nr 4 /---/, Kuur nr 5 /---/, Ladu nr 6 /---/, Kai nr 1 plaanil nr 8 /---/, Kai nr 2 plaani nr 9 /---/, Varese sadama abihoone nr 7 /---/. 3.2 Punktis 3.1 nimetatud ehitised on märgitud lisatud asendiplaanil numbritega 1 kuni
  4. 3.3 Punktis 3.1 nimetatud ehitiste teenindamiseks vajalik maa määratakse lisatud asendiplaanil määratud piires. 3.4 Lagunenud ehitised tuleb omanikul korda teha 2 aasta jooksul, arvates ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramisest või sama aja jooksul kasutusest välja langenud ehitised lammutada. Kui kaldatammi, lainemurdja või muu sadamarajatise funktsioone täitev kai on kaina kasutusest välja langenud, siis võib vastava rajatise kordategemine seisneda ka selle vastavas ümbervormistamises. 3.5 Ehitise omanikel on õigus erastada ehitiste teenindamiseks vajalik maa pärast lagunenud ehitiste korda tegemist.“ Halduskohus on jõustunud 17.04.2012 otsuses haldusasjas nr 3-09-2485 eelnimetatud regulatsiooni kohta leidnud, et korraldus on seaduslik ja põhjendatud. Lisaks on kohus märkinud, et kaid on ehitatud merre ega asu õigusvastaselt võõrandatud maal, mistõttu ei saa kaidealuse maa teenindusmaaks määramise kavatsus kuidagi kaebaja õigusi rikkuda. Kaebaja õigusi saab piiride kulgemise ettepanek rikkuda vaid selles osas, millega määratakse kaile ja 7
(9)3-12-2116 laohoonele teenindusmaad õigusvastaselt võõrandatud maa arvel. Kõik kolm vaidlusalust objekti – kai nr 1, kai nr 2 ja ladu nr 6, on ehitised ning nende õiguspärane omandamine kolmandate isikute poolt on tõendatud. Kai nr 1 ja kai nr 2, mis on tegelikult muul, on püstitatud õiguslikul alusel. Kai nr 2 on muulina kasutuses olnud kogu aeg ning kai nr 1 on olnud kogu aega kasutuses sadamasillana laevade sildumiseks. Mõlemat ehitist on kasutatud sihipäraselt. Lao nr 6 õiguslikku alust tõendab Mustjala Vallavalitsuse 10.01.2006 korraldus nr 35, millega anti sellele hoonele kasutusluba, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Vastustaja poolt kai nr 2 (muul) ja lao nr 6 kordategemiseks tähtaja määramine oli õiguspärane. Eeltoodust tuleneb, et kaebaja ei saa enam vaielda selle üle, kas kaide nr 1 ja 2 ning lao nr 6 juurde maa erastamine üleüldse on võimalik või mitte. See on siduvalt kindlaks tehtud jõustunud kohtulahendiga. Vaidlus saab seisneda üksnes selles, kas kolmandad isikud Varese sadama ehitiste omanikena on 16.09.2009 korralduse nr 94 täitnud nõuetekohaselt, so teinud lagunenud ehitised korda. 15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et MaaRS § 6 lg 31 kohaselt saab erastamata jätta maa üksnes selliste ehitiste juurde, mis on lagunenud ja kasutusest välja langenud ning ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavad. Nimetatud säte ei seo erastamist ehitiste vastavusega ehitusseaduse nõuetele. Erastamise õigustatud subjekt peab ehitised korda tegema viisil, et need vastaksid MaaRS § 6 lg-s 31 sätestatud miinimumstandardile. Vastasel juhul tooks see kaasa erastamise õigustatud subjektide ebavõrdse kohtlemise. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et vaidlusalused ehitised on seisundis, mis võimaldavad nende juurde maa erastamist.

§ 201lg-le 4 tuginedes ringkonnakohus halduskohtu vastavat põhjendust ei korda.

  1. Kaebaja heidab vastustajale veel ette, et teda ei ole erastatava maa piiride kindlaksmääramise menetlusse kaasatud. Vastustaja tegi sadamakompleksi (sh kaid nr 1 ja 2 ning ladu nr 6) osas ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku 16.09.2009 korraldusega nr
  2. Teenindusmaa määramise korra p 9 kohaselt on isikul, kellele ettepanek saadeti, õigus ühe kuu jooksul esitada kirjalikult oma motiveeritud vastuväited sellele ettepanekule. Nimetatud õigust oli selgitatud ka korralduse nr 94 p-s
  3. Kaebaja vaidlustas korralduse nr 94 kohtus, kuid ei esitanud seal sisulisi vastuväited teenindusmaa piiride osas. Eeltoodut silmas pidades oli katastriüksuse moodustamine 16.09.2009 korralduse nr 94 alusel põhjendatud. Kaebaja kutsuti piiriprotokolli koostamise juurde, kuid ta ei ilmunud kohale.
  4. Teenindusmaa määramise korra p 12 järgi võib ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise säte sisalduda ka kohaliku omavalitsuse poolt vastuvõetavas maa ostueesõigusega erastamise otsuses. Antud juhul vastustaja nii 06.06.2012 korralduse nr 71 andmisel käituski. Korraldust ei ole alust pidada õigusvastaseks ning tühistada seetõttu, et see ei sisaldanud algselt regulatsiooni ehitiste teenindamiseks vajaliku maa määramise kohta (vastav täiendus tehti alles 21.11.2012 korraldusega nr 127). Korraldusega nr 71 tutvudes on ilmne, et tegemist on vaid vormilise, mitte sisulise puudusega. Erastamisele kuuluva maa suurus oli ka algses korralduses fikseeritud.
  5. Faktilisi asjaolusid arvestades ei ole alust kahelda, et teenindusmaa suuruse määramisel pole kaebaja õigusi piiratud ebaproportsionaalselt. Ostueesõigusega erastatud 2,3237 hektarist kattub vastustaja väitel vaid 0,17 hektarit maaga, mille osas kaebaja on omandireformi õigustatud subjekt. Haldusasjas nr 3-09-2485 on kaebaja ise väitnud, et teenindusmaa kattub vähem kui 8% ulatuses tagastatava maaga. Eelnevat silmas pidades leiab ringkonnakohus, et 8

(9)3-12-2116 maa tagastamise õigustatud subjektide ning maa erastamise õigustatud subjektide huvid on maa erastamisel igati tasakaalus. Asjaolu, et vald ei teinud osapooltele ettepanekut jõuda kokkuleppele hoonestusõiguse või kasutusvalduse seadmises, ei too kaasa 06.06.2012 korralduse nr 71 õigusvastasust. Kohtumenetluse dokumentidest ei nähtu, et pooltel üldse oleks valmidus taoline kokkulepe sõlmida.
  1. Kaebaja on 16.10.2013 esitanud täiendavad tõendid (3 fotot kaide ja lao nr 6 seisukorra kohta). Kuigi taotlus on esitatud kohtu määratud tähtaja jooksul, tuleb esitatud tõendid jätta asja juurde võtmata. Kaebaja pole selgitanud, miks ei olnud nende tõendite esitamine võimalik varasemas menetluses.
  2. Esitatud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kaebaja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks summas 2778 eurot.

108 lg 1 kohaselt jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.