KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1530 Haldusasi I S kaebus Maanteeameti vastu varalise kahju hüvitamiseks summas 3962 eurot Menetlusosalised Kaebaja – I S Vastustaja – Maanteeamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 18.09.2013 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus I S määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta I S määruskaebus rahuldamata. Jätta jõusse Tallinna Halduskohtu
- septembri
- a määrus haldusasjas nr 3-131530, muutes selle põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 121 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- I S esitas 17.04.2013 Maanteeametile taotluse varalise kahju hüvitamiseks summas 3962 eurot. Taotluse kohaselt registreeriti 01.02.2008 Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Tartu büroos sõiduk xxxxxxxxxx VIN-koodiga xxxxxxxxxxx ja väljastati sellele registreerimismärk xxxxxxxxxx. Registreerimiseelse ülevaatuse nimetatud sõidukile oli 04.05.01.2008 teostanud ARK Harju büroo Se osakonna spetsialist R. K. 18.03.2011 alustati menetlust kriminaalasjas nr xxxxxxxxxx karistusseadustiku (KarS) § xxxxxxxxxx tunnustel seoses kahtlusega, et Raadi Autoturul müügis oleva eelnimetatud sõiduki VIN-kood võib olla võltsitud ning 21.05.2012 koostatud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse kohaselt leidis võltsimiskahtlus ka kinnitust. Seega ilmnes, et tegemist oli varastatud sõidukiga. Harju Maakohtu 13.10.2011 määrusega tagastati sõiduk selle õigusjärgsele omanikule. R. K., kellele olid ametijuhendiga pandud järelevalveülesanded, jättis oma tööülesanded sõiduki registreerimiseelsel ülevaatusel nõuetekohaselt täitmata ning tunnistas 05.01.2008 aktiga nr 1025518 sõiduki nõuetele vastavaks, kuigi R. K. kasutuses olnud andmebaasist EUCARIS nähtus, et taolise tehasetähisega sõidukit Suurbritannias tegelikult registreeritud ei ole. Samuti jättis R. 3-13-1530 K. tuvastamata isiku, kes nimetatud sõiduki J. Ji nimel registreerimiseelsele ülevaatusele esitas. R. K. ebaseadusliku toimingu tegemise tagajärjel sai võimalikuks võltsitud tehasetähisega varastatud sõiduki registreerimine liiklusregistris ning selle õigusvastane käibesse sattumine. Seega tekkis R. K. õigusvastase tegevuse tagajärjel I. Sle varaline kahju 3962 eurot seoses sõiduki ostmise ja selle remontimisega.
- Maanteeamet jättis 17.06.2013 otsusega nr 2-5/13-00138/112 I. S kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt kontrollis Maanteeamet liiklusregistrist I. S väidet, et ta omandas sõiduki xxxxxxxxxxxxxxx 28.01.
- Sellel ajal kehtinud liiklusseaduse (LS) § 13 lg 2 teise lause kohaselt tuli sõiduk registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki tollivormistamist või omandamist. Liiklusregistrist ei nähtunud, et I. S oleks olnud kõnealuse sõiduki omanik. Kuna I. S ei esitanud Maanteeametile taotlust sõiduki registreerimiseks enda nimele, puudub I. S ja Maanteeameti vahel avalik-õiguslik suhe, mis on riigivastutusnõude esmaseks eelduseks. Väidetav kahju, mis seisnes sõiduki omandamisele ja remontimisele tehtud kulutustes, ei ole tekkinud mitte ARK-i tegevuse (kanne liiklusregistrisse), vaid tuvastamata isikute ebaseaduslike tegevuste (sõiduki vargus, VIN-koodi võltsimine, sõiduki omandajale ja / või liiklusregistripidajale valeandmete esitamine jne) tõttu. Põhjuslik seos ARK tegevuse ja väidetava kahju vahel antud juhul puudub, kuna sõiduki kohtumääruse alusel äravõtmist I. Slt ja selle üleandmist õigusjärgsele omanikule ei põhjustanud ARK tegevus, vaid tuvastamata isikute ebaseaduslik tegevus. Kanne sõiduki kohta liiklusregistris ei saa mõjutada ega ära hoida sõiduki vargust, VIN-koodi võltsimist, valeandmete esitamist ega sõiduki äravõtmist selle valdajalt. I. S ei ole liiklusregistri andmetel kõnealuse sõidukiga mingit seost omanud, mis kinnitab selgelt, et sõidukit kui vallasasja saab faktiliselt võõrandada, omandada ja selle valdust üle anda ilma registreerimiskandeta liiklusregistris (sõiduki omandamiseks ei ole liiklusregistri kanne vajalik). Isegi kui leiaks tõendamist, et I. S kõnealuse sõiduki omandas, sai väidetav kahju tekkida üksnes vastava eraõigusliku ostu-müügitehingu tagajärjel. Seega saab antud juhul esitada üksnes tsiviilõigusliku kahjunõude isikute vastu, kes varastasid sõiduki, võltsisid VIN-koodi, esitasid ARK-le valeandmeid ja võõrandasid varastatud sõiduki.
- I. S esitas 16.07.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maanteeameti vastu varalise kahju hüvitamiseks summas 3962 eurot. Kaebajale on tekitanud varalise kahju ARK Harju Büroo Se osakonna spetsialist R. K. poolt 05.01.2008 registreerimiseelse ülevaatuse aktiga nr 1025518 sõiduki nõuetele vastavaks tunnistamine, mille tagajärjel sai võimalikuks võltsitud tehasetähisega varastatud sõiduauto ARK-s 01.02.2008 registreerimine ning sõiduki õigusvastane käibesse sattumine. Maanteeameti õigusvastase toimingu tagajärjel on kaebajale tekitatud varaline kahju 3962 eurot, mis seisneb sõiduki ostmise ja selle remontimisega seotud kuludes.
- Tallinna Halduskohus tagastas 18.09.2013 määrusega kaebuse I Sle. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Riikliku liiklusregistri pidamise põhimääruse (redaktsioon 21.03.2009-30.06.2011) § 13 kohaselt on registrisse kantud andmetel üksnes informatiivne tähendus. Andmete registrisse kandmine ei too endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Liiklusregistri andmetele ei ole tähelepanu osutanud ka kaebaja, jättes täitmata LS § 13 lg-s 2 (redaktsioon 01.09.2010-17.03.2011) sätestatud kohustuse sõiduk registreerida viie tööpäeva jooksul pärast selle omandamist, mistõttu ei nähtunud Maanteeametile kaebaja kahjunõuet lahendades liiklusregistrist, et I. S oleks üldse olnud kõnealuse sõiduki omanik. Kuna liiklus2
(5)3-13-1530 registris olev kanne sõiduki kohta ei oma õiguslikke tagajärgi, ei saanud kaebajale kahju tekitada ka liiklusregistrisse 01.02.2008 tehtud sõiduki registreerimiskanne ega sellele eelnenud toimingud. Kaebajal on õigus nõuda kahju hüvitamist võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel talle varastatud sõiduki müünud isikult. Kuna eraõiguslikust suhtest tekkinud vaidlused lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud korras, ei kuulu käesoleva kahjunõude lahendamine halduskohtu pädevusse. Seda vaatamata sellele, et kaebaja on oma nõude formuleerinud nii, nagu oleks talle kahju tekitatud avalik-õiguslikus suhtes. Kohus tagastab kaebuse HKMS 121 lg 1 p 1 alusel. Kaebajal on õigus pöörduda oma õiguste kaitseks seaduses ettenähtud korras Harju Maakohtusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- I. S palub määruskaebuses halduskohtu 18.09.2013 määruse tühistada. Riigikohtu 11.12.2007 otsuse nr 3-3-1-79-07 p-s 11 on leitud, et mitmeetapilise menetluse korral on eraõigusliku lepingu sõlmimisele eelnenud menetlusest tõusetunud vaidlused isiku ja avaliku võimu vahel oma iseloomult avalik-õiguslikud ning kuuluvad läbivaatamisele halduskohtus. Kriminaalasjas on tuvastatud, et Maanteeameti eellase ARK Harju büroo Se osakonna spetsialist R. K. teadvalt ebaseadusliku toimingu tegemise tagajärjel, millega ta tunnistas varastatud sõiduauto nõuetele vastavaks koguni kahel korral - nii 04.01.2008 kui 05.01.2008 -, kusjuures registreerimiseelse ülevaatuse aktid sisaldavad sama sõiduki kohta erinevaid andmeid, sai võimalikuks võltsitud tehasetähisega varastatud sõiduauto ARK-s 01.02.2008 registreerimine ning selle õigusvastane käibesse sattumine. Kriminaalmenetluses tuvastati, et nimetatud sõiduauto oli enne 28.01.2011, mil selle omandas I. S, mitme heauskse omaniku valduses. Kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud liiklusregistrisse kantud sõiduauto eelmiste omanike süülist käitumist sõiduki omandamisel, mistõttu ei saa nad vastutada ka kaebajale tekitatud kahju eest, sest nad ei ole seda oma käitumisega põhjustanud ega ole selles ka süüdi. Kaebaja omandas eraõigusliku lepinguga liiklusregistris registreeritud sõiduauto ning kaebajal oli alus eeldada, et haldusorgan on oma kohustused täitnud õiguspäraselt ning liiklusregistris registreeritud ja tsiviilkäibes oleva sõiduki andmed on kontrollitud ja õiged.
- Maanteeamet palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Halduskohus on õiguspäraselt tagastanud kaebuse, kuna kaebaja ja Maanteeameti vahel puudub avalik-õiguslik suhe. Kaebaja ei esitanud Maanteeametile taotlust xxxxxxxxxx VINkoodiga xxxxxxxxxxxx registreerimiseks enda nimele. Sellega rikkus kaebaja LS (redaktsioon 01.09.2010-17.03.2011) § 13 lg-st 2 tulenevat kohustust registreerida sõiduk viie tööpäeva jooksul pärast selle omandamist, mistõttu ei nähtunud Maanteeametile kaebaja kahjunõuet lahendades liiklusregistrist, et I. S oleks üldse olnud kõnealuse sõiduki omanik. Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-79-07 asjaolud ei ole võrreldavad käesoleva haldusasjaga, kuna viidatud lahendis käsitletakse olukorda, kus tsiviilõigusliku lepingu on sõlminud eelnevalt läbiviidud haldusmenetluse tulemusena vastav haldusorgan ise. Kaebaja poolne kaebuse aluseks oleva müügilepingu sõlmimine ei toimunud aga nn mitmeetapilise menetluse tulemusel ning selle teiseks pooleks ei ole haldusorgan (Maanteeamet). RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, leides, et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamise aluse valikut põhjendas halduskohus seisukohaga, et kaebajal on õigus nõuda kahju hüvitamist talle varastatud sõiduki müünud 3
(5)3-13-1530 isikult, mistõttu on tegemist eraõiguslikest suhetest tuleneva vaidlusega vaatamata sellele, et nõue on formuleeritud nii, justkui oleks talle kahju tekitatud avalik-õiguslikus suhtes.
- Halduskohtu seisukohaga, et vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, ringkonnakohus ei nõustu. Leides, et talle on kahju põhjustanud endine Eesti Riiklik Autoregistrikeskus, pöördus kaebaja kahju hüvitamise taotlusega selle õigusjärglase Maanteeameti poole ning pärast taotluse rahuldamata jätmist halduskohtusse. Selle üle, kelle vastu nõue esitada, otsustab kaebaja. Maanteeameti vastu esitatud kahjunõude lahendamine on halduskohtu, mitte Harju Maakohtu pädevuses, kuhu halduskohus kaebaja vaidluse lahendamiseks suunas, ning seda sõltumata kohtu eelhinnangust, kelle tegevusega võiks kaebaja kirjeldatud kahju olla põhjuslikus seoses.
- Ehkki ringkonnakohus ei jaga halduskohtu seisukohta, et kaebuse tagastamiseks esineb HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tulenev alus, on halduskohus lõppjäreldusena tagastanud kaebuse õigesti. Õige on ka halduskohtu seisukoht, et liiklusregistrisse sõiduki kohta tehtud registreerimiskanne ega sellele eelnenud toimingud ei saanud kaebajale kahju tekitada (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 09.03.2010 otsust nr 3-3-1-94-09). Kohane kaebuse tagastamise alus on HKMS § 121 lg 2 p 2, sest kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
- Kaebuse väidete kohaselt omandas kaebaja 28.01.2011 sõiduki, mis tagastati Harju Maakohtu 13.10.2011 määrusega selle õigusjärgsele omanikule, sest kriminaalasjas tuvastati, et tegemist on varastatud sõidukiga. Kaebaja leiab, et sõiduki ostmise ja remontimisega seotud kuludes seisneva kahju põhjustas talle sõiduki liiklusregistrisse kandmine.
- Kaebaja viidatud kohtumäärusest (tl 28-29) nähtub, et AS-le Hansa Liising kuulunud sõiduauto varastati 07.12.2007 Tallinnas, registreerimisel esitati dokumendid isiku nimel, kes oma seost asjaga eitab, ning pärast sõiduauto liiklusregistrisse kandmist oli sellel vähemalt kolm valdajat enne kaebaja kätte jõudmist. Eeluurimiskohtunik rahuldas prokuröri taotluse ja tagastas asitõendiks oleva sõiduauto selle omanikule Swedbank P&C Insuranse AS-le. Kohus märkis, et asjaõigusseaduse (AÕS) § 95 lg 3 järgi sama paragrahvi 1.-
- lõike kohaselt omandamist ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui omanik oli kaudne valdaja, kehtib sama juhul, kui asi oli otseselt valdajalt varastatud, kadunud või muul viisil otsese valdaja tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Sõiduk läks nii otsese valdaja kui ka kaudse valdaja valdusest välja valdaja tahte vastaselt, mistõttu heauskset omandamist ei ole toimunud. Kohus selgitas, et sõiduki viimasele valdajale I. Sle, kes samuti avaldas soovi sõiduki tagasisaamiseks, jääb pärast varguse ja / või võltsimise toime pannud isikute kindlaks tegemist võimalus esitada tsiviilhagi tsiviilkohtumenetluse korras.
- Ringkonnakohus leiab, et kaebuses kirjeldatud väidetavalt õigusvastase teo ja kahju vahel puudub ilmselgelt põhjuslik seos. Kaebaja võis kanda kahju sõiduautost ilmajäämisega ning ilma ei jäänud ta sõiduautost mitte seetõttu, et sõiduk kanti väidetavalt õigusvastaselt liiklusregistrisse, vaid seetõttu, et sõiduk oli varastatud ja tagastati omanikule. Seega saab kahju olla põhjuslikus seoses varguse, mitte aga liiklusregistri toimingutega. Põhjusliku seose puudumise tõttu on kaebus ilmselgelt perspektiivitu. Lisaks märgib ringkonnakohus, et erinevalt määruskaebuses märgitust ei tuvastatud kriminaalasjas, et ARK Harju büroo Se osakonna spetsialist R. K. teadvalt ebaseadusliku toimingu tagajärjel sai võimalikuks võltsitud tehasetähisega varastatud sõiduauto registreerimine ning selle õigusvastane käibesse sattumine. 21.05.2012 koostatud prokuratuuri loal kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrusest (tl 9-11) nähtuvalt esitati R. K.-le 12.01.2012 sellesisuline kahtlustus, kuid viidatud määrusega lõpetati kriminaalasjas osaliselt menetlus R. K. kahtlustuses KarS § 2911 järgi kuriteokoosseisu puudumise tõttu, sest kriminaalmenetluses kogutud tõendite alusel ei olnud võimalik tuvastada, kas 4
(5)3-13-1530 R. K. täitis oma tööülesandeid kehtestatud nõuete kohaselt või mitte. Seda, kas andmebaas EUCARIS ajal, mil vormistati registreerimiseelse ülevaatuse aktid, töötas või mitte, ei olnud võimalik tagantjärele kindlaks teha. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets 5
(5)