Obsah (6)

§ 174§ 138§ 144§ 175§ 177§ 178

2-11-20867 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Bergson Määruse tegemise aeg ja koht 27.09.2013, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-20867 Tsiviilasi XXXLtd. hagi XXX. vastu

) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. 7. Käesolevas tsiviilasjas tehtud maa- ja ringkonnakohtu otsused jõustusid Riigikohtu 13.02.2013.a määrusega. Hageja esindaja esitas 13.02.2013.a, seega tähtaegselt, avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab

§ 174lg 3 nõuetele.

8.

§ 138

lg 1 ja lg 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud; kohtukulud on muuhulgas riigilõiv. Vastavalt

§ 144p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Seega on hageja taotletavad kulud menetluskulud.

1. Riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma. Hageja tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt on seega põhjendatud.
2. Vastavalt

§ 175

lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kuivõrd hageja lepingulise esindaja kulude kohta on esitatud vastuväide, kontrollib kohus esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

1. Hageja esindaja kulud olid vastavalt avaldusele 29 055,58 eurot. Kostjalt taotleb hageja õigusabikulude väljamõistmist sissenõudmise maksimaalses piirmääras 12 800 eurot. Vastavalt hageja 15.04.2013 vastusele lisatud menetluskulude detailsele nimekirjale on hageja saanud õigusabi 193,66 tunni ulatuses. Esindaja tunnitasu suurust hageja märkinud ei ole, kuid lähtudes hageja esindaja kulude kogusummast 29 055,58 eurost ja esindaja töötundide arvust 193,66 oli esindaja tunnitasuks 150 eurot (29 055,58 eurot: 193,66h).
2. Kostja vaidleb hageja menetluskulude väljamõistmise vastu kehtestatud maksimaalses piirmääras 12 800 eurot, sest kostja arvates koguti hageja käesolevas asjas esitatud tõendid juba kohtueelses menetluses; pooled olid kujundanud oma seisukohad tõendite osas juba kohtueelses menetluses; hageja esitatud menetlusdokumentides on kordusi; hageja esindaja kulud on kordades suuremad kostja kuludest; käesolev tsiviilasi ei olnud tavapärasest keerukam.
3. Kohus märgib, et kostja ei ole oma vastuväidetes hageja menetluskulude osas lähtunud sellest, et hageja õigusabikulude kogusumma oli 29 055,58 eurot, vaid on vaidlustanud hageja kulud osas, mille hüvitamist hageja on taotlenud, s.o sissenõudmise maksimaalses piirmääras 12 800 eurot. Seejuures on kostja vastuväited kuludele üldsõnalised, näitamata konkreetselt, kui 5 2-11-20867 suures ulatuses hageja esindaja ajakulu konkreetsete õigusabitoimingute osas on kostja arvates põhjendamatu. Arvestades hageja kantud õigusabikulude kogusummat 29 055,58 eurot ja kostjalt väljamõistmiseks taotletud 12 800 eurot, on taotletud summa enam kui poole, s.o 16 255,58 euro võrra, tegelikest kuludest väiksem. Lähtudes hageja esindaja tunnitasust 150 eurot, jääb hageja enda kanda tema esindaja töötasu 108,37 töötunni ulatuses. Vaidlustades hageja esindaja kulude väljamõistmise maksimaalses piirmääras (12 800 eurot), pidanuks kostja konkreetselt välja tooma hageja esindaja eeldatavalt põhjendamatu ja mittevajaliku töö ulatuse, kusjuures see pidanuks olema suurem kui 108,37 töötundi, mis tulenevalt väljamõistetavate kulude piirmäärast jääb nagunii hageja enda kanda.
4. Kohus selgitab, et üldjuhul ei pea kohus põhjendatuks mõista menetluskulud teiselt menetlusosaliselt välja Vabariigi Valitsuse kehtestatud maksimaalse piirmäära ulatuses. Antud vaidlus oli aga kohtu hinnangul õiguslikult keskmisest keerukam, sest nähtuvalt kohtutoimikust tuli koguda tavapärasest rohkem tõendeid ning töötada suures mahus läbi ja analüüsida Euroopa Kohtu asjakohast praktikat. Kohus nõustub kostjaga selles osas, et tsiviilkohtumenetluses on tavaline, et esindajad peavad analüüsima erinevaid õigusakte ja nende seletuskirju, Riigikohtu praktikat jms, kuid ka Riigikohus on lugenud asja keerukuse hindamise üheks kriteeriumiks tavapärasest suuremat tõendite mahtu (3-2-1-43-10 p 13; 3-21-119-12 p 18). Kohtu hinnangul oli hageja tõendite maht tavapärasest suurem.
5. Kostja on rõhutanud, et hageja esitatud tõendid koguti juba kohtueelses menetluses ning pooled olid kujundanud ka oma seisukohad tõendite osas juba kohtueelses menetluses, mistõttu hageja esindaja kulud ei ole põhjendatud. Kohus märgib, et vastavalt TÕAS § 38 lg 2 ja § 39 lg 2 on MKM Tööstusomandi Apellatsioonikomisjoni menetlus kohustuslik kohtueelne menetlus ning tulenevalt

§ 144p-st 4 on seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud kohtuvälised kulud.

Seega kuuluvad hagejale menetluskuludena hüvitamisele ka kohtueelse menetluse kulud. 16. Vastuseks kostja väitele selle kohta, et tema menetluskulud olid väiksemad, kohus viitab Riigikohtu määrusele nr 3-2-1-43-10, mille punktis 17 Tsiviilkolleegium on leidnud, et poolte menetluskulud ei pea olema võrdsed. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb

§ 175

lg-ga 1 kooskõlas hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga. Riigikohtu määruse nr 3-2-1-88-11 punktis 12 on väljendatud seisukohta, et dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega.

1. Ülaltoodust tulenevalt kohus, arvestades sealjuures tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetluskulude kindlaksmääramise kohta sätestatut ja hinnates hageja lepingulise esindaja tehtud toiminguid, kohtutoimikus sisalduvate dokumentide sisu ja mahtu, vaidluse asjaolusid ning esindamise tulemuslikkust, leiab, et hageja esindaja tehtud toimingud, ajakulu ning tasu on põhjendatud ja vajalik vähemalt sissenõudmise maksimaalses piirmääras 12 800 eurot ning kuulub sellisena kostjalt väljamõistmisele.
2. Vastavalt hagi esitamise ajal (04.05.2011) kehtinud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr 137 § 2 on mittevaralise nõudega tsiviilasjas lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäär maksimaalselt 12 800 eurot ning nii hageja kui kostja said arvestada menetluskuludega sellises summas.
3. Tulenevalt eeltoodust tuleb hageja taotlus rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud summas 13 279,33 eurot (sealhulgas riigilõiv 479,33 eurot ja 6 2-11-20867 õigusabikulud 12 800 eurot).
4. Vastavalt

§ 177

lg 2 ja arvestades hageja taotlust, märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 21.

§ 177

lg 1 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson kohtunik 7