Asjaolud 1. V V esitas 05.08.2013 avalduse Harju Maakohtusse enda pankroti väljakuulutamiseks ja võlgadest vabastamise algatamiseks. V V kinnitas, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja avaldas, et kohustub täitma pankrotiseaduse (
) §-is 173 nimetatud kohustusi. 2
lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Võttes arvesse asjaolu, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek on ebapiisav, et katta olemasolevaid kohustusi 49 985,69 eurot, leidis ajutine haldur, et avaldaja puhul on tõepoolest tekkinud maksejõuetuse olukord, samas on avaldaja maksejõuetuse tekkimise põhjuseks asjaolu, et perioodil 2002 – 2009 on võlgnik toime pannud KarS § 199, § 331 ja § 184 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Kriminaalmenetluste raames mõisteti võlgnikult välja sundraha ja kaitsja tasusid ning varguste osas kahjuhüvitised kannatanute kasuks.
lg 2 järgi ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Seega ei ole võlgnikul pankroti väljakuulutamise korral ka kohustustest vabastamise menetlusega võimalik oma eelnimetatud kohustustest vabaneda. 7. Ajutine haldur leidis, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid ja pankrotiavalduse menetlus tuleks lõpetada
alusel raugemise tõttu juhul, kui ükski isik ei ole deponeerinud pankrotimenetluse kulude katteks vähemalt 1500 eurot.
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus nõustus ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole piisavalt vara 3 pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi ei ole asjas tuvastatud.
lg 2 p 5 alusel saab kohus menetluse algatamisest keelduda, kui on täidetud kaks eeldust. Esiteks peab võlgnik olema esitanud oma varalise seisukorra kohta ebaõigeid või puudulikke andmeid või rikkunud teisi pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi. Teiseks eeldab nimetatud säte võlgniku süülist käitumist, kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
lg 2 p 5 annab kohtule juhul, kui on täidetud sättes nimetatud mõlemad eeldused, õiguse otsustada, kas kohustustest vabastamise menetlust algatada või mitte. 14. Ajutine haldur on õigustatult osundanud, et V.V on kohtule esitatud võlakirjas jätnud märkimata, et tema täitmata kohustuste maht ei piirdu ainult 8292,41 euroga, vaid moodustab tegelikult 49 985,69 eurot. Nii on kriminaalasjas 1-10-3745 temalt välja mõistetud 46 kannatanu kasuks kokku 42056,75 eurot, sh 15 831,45 eurot solidaarselt koos teiste süüdistatavatega. Võlgniku seletust, et ta ei ole varjanud oma võlgnevusi, kuna ta ei olnud kõikidest oma kohustustest teadlik, hindab kohus paljasõnalisena ja ebausutavana. Samuti kohus leiab, et kuna valdava osa (ca 90%) võlgniku kohustustest moodustavad kohtuotsustega kannatanute kasuks väljamõistetud kahjuhüvitised, st on tekkinud võlgniku süülise käitumise tagajärjel (tahtlus või raske hooletus), siis on täidetud teine eeldus tema suhtes võlgadest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Samuti on õigustatud ajutise halduri osundus, et isegi kui võlgniku suhtes algatataks võlgadest vabastamise menetlus, ei vabaneks ta siiski enamuses oma kohustustest, mis seonduvad õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustusega.
lg 2 kohaselt võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. 15. Kohus kontrollis ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitas vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus leidis, et ajutise halduri poolt taotletava tasu ja kulutuste hüvitise summa on mõistlik ja vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning tuleb ajutisele haldurile välja mõista. Ajutise halduri tasu 359 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 118,47 eurot, tuleb välja mõista võlgnikult ja kanda ajutise halduri poolt nimetatud arveldusarvele. Ajutise halduri tasu 361 eurot ja vajalike kulude katteks 36 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest
Määruskaebus
lg 2 p 5 ning ei ole välja selgitanud raske hooletuse või tahtlikkuse asjaolusid. Süülise käitumisega ei saa olla tegemist juhul, kui võlgnik on kaotanud ülevaate oma majandusliku olukorra üle ning osaleb menetluses ilma asjatundja abita. Vangistuses viibival võlgnikul on piiratud juurdepääs andmetele, mis võimaldaksid kohtule täieliku informatsiooni andmist. 18. Kaebaja leiab, et maakohus ei oleks saanud otsustada võlgadest vabastamise menetluse mittealustamist enne pankrotimenetluse lõpetamist. Maakohus jättis tähelepanuta
Menetluse edasine käik
lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Praeguses menetluses ei olnud vaidlust selles, et võlgnik on maksejõuetu ning vara pankrotimenetluse kulude katteks võlgnikul puudub. 22.
lg 11 kohaselt, kui esineb
lg-tes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine PankS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid.
lg 2 p 5 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. 23. Maakohus on eeltoodud sätteid õigesti kohaldanud. Ebaõige on kaebaja käsitlus, mille kohaselt ei oleks maakohus tohtinud jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata, hoolimata asjaolust, et esines alus pankrotimenetluse raugemiseks ja maakohus ei ole selgitanud, milles seisnes võlgniku kohustuste rikkumine. Maakohus tugines
lg 2 p-le 5, mis praegusel juhul välistab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse seetõttu, et võlgnik ei esitanud kohtule õigeid andmeid oma võlanimekirjas. Kaebuses esitatud väide, et võlgnik ei mäletanud/teadnud kõikide oma kohustuste olemasolust, ei ole tõsiseltvõetav. Maakohus on kindlaks teinud, et 90% ulatuses tulenevad nõuded võlgniku vastu kohtuotsusest kriminaalasjas, mille alusel võlgnik praegu vabaduskaotuslikku karistust kannab. Selliste nõuete olemasolu kriminaalasjast tulenevalt ei saanud olla võlgnikule teadmata. 24. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Gaida Kivinurm Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.