KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtunikud Gaida Kivinurm, Reet Allikvere, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 11.12.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-29276 Tsiviilasi X Xi avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja hooldusõiguse täielikuks üleandmiseks avaldajale lapse X Xi suhtes Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.10.2013 määrus avalduse läbi vaatamata jätmiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X Xi määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja X X (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Aleksei Gretšiškin Puudutatud isik X X (IK xxxxxxxxxxx, aadress xxxxxxxxxxxxx), määratud esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Piret Simm Puudutatud isik X Xa (IK xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg Eestkosteasutus Tallinna Valitsuse kaudu Menetluse liik linn Kesklinna Linnaosa Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
- Jätta muutmata Harju Maakohtu 21.10.2013 määrus, määruskaebus jätta rahuldamata.
- Määruse peale saab Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Selgitused 2 Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
- X X esitas 11.06.2013 avalduse Harju Maakohtusse ainuhooldusõiguse saamiseks alaealise lapse suhtes.
- Avalduse kohaselt on alaealise X Xi vanemad X Xa ja X X. X X elas kuni 15.03.2013 peamiselt koos emaga xxxxxxxxxxx. X X tuli märtsis 2013 vanaema saatel Tallinnasse avaldaja juurde elama. Käesoleval ajal elab laps Tallinnas avaldaja juures. Avaldajal ja tema endisel abikaasal X Xal on elamisluba Eestis kehtivusajaga kuni 30.06.2013, mis on antud juhatuse liikmetena töötamiseks osaühingus xxxxxxxxxx. Samuti on X Xil elamisluba koos oma vanematega elamiseks. Avaldaja ja puudutatud isik X X on esitanud elamisloa pikendamise taotlused Politsei- ja Piirivalveametile, kuid Välismaalaste seaduse § 213 lg 3 kohaselt alaealisele lapsele elamisloa taotlemisel tuleb esitada Eestisse mitteasuva vanema notariaalselt või Eesti välisesinduses ametlikult kinnitatud nõusolek. X Xa on keeldunud nimetatud nõusolekut andmast. Avaldaja arvates on ühise hooldusõiguse lõpetamine ja avaldajale ainuhooldusõiguse määramine kooskõlas lapse huvidega.
- X Xa esitas 09.10.2013 kohtule taotluse avalduse läbivaatamata jätmiseks. Taotluse kohaselt on avaldus võetud menetlusse ebaõigesti, sest Eesti kohtul puudub pädevus vaidlust lahendada rahvusvahelises lepingus sätestatu tõttu. Laps on olnud oma ema kasvatusel alates abikaasade lahkuminekust 2011.a ja elanud püsivalt Venemaal xxxxxxxxxxxxxxxx. Vanemate omavahelisel kokkuleppel pidi laps selle aasta aprillis tulema koos oma isapoolse vanaemaga kevadiseks koolivaheajaks puhkama Eestisse. Selleks andis S.Xa nõusoleku, mille kohta tegi 05.03.2013 notariaalselt tõestatud avalduse. Kokkuleppe kohaselt pidi laps pöörduma tagasi koju uue õppeveerandi alguseks, kuid seda laps ei teinud. Lisaks ilmnes, et lapse isapoolne vanaema oli ema selja taga käinud koolis ja võtnud sealt välja paberid, et laps üle viia Eesti kooli. Ema helistas palju kordi lapsele ja tuli 26.06.2013 ka Eestisse, et laps koju viia, kuid see ei õnnestunud. Lapse kinnihoidmine Eestis on õigusvastane Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni järgi ning seetõttu kaalub ema Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile avalduse esitamist lapse tagastamiseks Venemaale. Seni on ta seda püüdnud vältida seoses sooviga saavutada rahumeelne kokkulepe lapse tagastamiseks. S.Xal ja X Xil on Vene Föderatsiooni kodakondsus ning alaline elukoht Vene Föderatsioonis. Ka X Xil on Vene Föderatsiooni kodakondsus ning alaline elukoht Vene Föderatsioonis xxxxxxxxxx. X X ja X X viibivad Eestis elamisloa alusel. X X on Vene Föderatsiooni kodanik, seega määratakse vanemate õigused Xi suhtes Vene Föderatsiooni seadusandluse alusel ja sellest tulenevalt on ka vanemate õigusi puudutavate otsuste langetamiseks pädevad üksnes Vene Föderatsiooni kohtud. Isegi kui Eesti kohtul oleks pädevus asja läbi vaadata, tuleks sellises vaidluses kohtul kohaldada Vene Föderatsiooni seadust, mis ei näe ette hooldusõiguse jaotust 3 viisil nagu näeb ette Eesti perekonnaseadus. Lapse elukoha määramise vaidluses tuleks ära kuulata nii lapse õigusjärgse elukoha kui praeguse viibimiskoha järgne eestkosteasutus. Tuleks analüüsida kummagi vanema valmisolekut last kasvatada ning tema senist panust lapse kasvatamisel. Arutada lapse võimalikku elukohta saaks aga alles pärast seda, kui oleks selgeks vaieldud asjaolu, kas laps viibib Eesti Vabariigis Haagi 25.10.1980 konventsiooni tähenduses õiguspäraselt või mitte. Esimese astme kohtu määrus
- 21.10.2013 määrusega jättis Harju Maakohus hagi läbi vaatamata, tuginedes TsMS § 423 lg 1 p-le 13, kuna Harju Maakohus ei ole pädev avaldust lahendama.
- Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art 21 esimese lõike kohaselt, kui sama leping ei näe ette teisiti, on kummagi lepingupoole kohtud pädevad arutama perekonnaasju, kui kostjal on tema territooriumil elukoht. Art 30 lg 1 kohaselt vanemate ja laste õigussuhted määratakse selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil neil on ühine elukoht. Sama art lg 2 kohaselt, kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on. Art 32 alusel artiklites 29–31 märgitud õigussuhetes otsuste langetamiseks on pädevad selle lepingupoole kohtud, kelle seadusi tuleb nendel juhtudel kohaldada.
- Avaldajal ja lapse emal X Xal ei ole ühist elukohta. X Xa elab Venemaal. Rahvastikuregistri andmete kohaselt elavad Vene Föderatsiooni kodanikud X X ja X X Eesti Vabariigis elamisloa alusel. Praegusel juhul kuulub kohaldamisele nimetatud õigusabilepingu art 30 teine lõige, mille kohaselt juhul, kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on. X X on Vene Föderatsiooni kodanik ja seega on pädev käesolevat vaidlust lahendama Vene Föderatsiooni kohus. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et lapse ema ei ole andnud nõusolekut lapse isa juurde elama asumiseks. X Xa esitas kohtule ärakirja notariaaltoimingute registrist, mille kohaselt lapse ema andis 05.03.2013 nõusoleku lapse isapoolsele vanaemale koos lapsega kevadiseks koolivahejaks aprillis 2013 Eestisse puhkama tulemiseks. Seega on avaldaja muutnud ilma lapse ema nõusolekuta lapse Eestisse tulemise eesmärki. Sellest tulenevalt ei ole selge, kas laps on õigusvastaselt Vene Föderatsioonist ära toodud või vanemad saavutavad selles osas kokkuleppe. Kui selgub, et alaealise X Xi kinnihoidmine Eestis on õigusvastane Haagi 25.10.1980 lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise rahvusvahelise konventsiooni järgi, siis tuleb laps tagastada Vene Föderatsiooni ja lapse hooldusõiguse küsimust on pädev lahendama üksnes Vene Föderatsiooni kohtus. Määruskaebus
- Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada.
- Maakohus põhjendas oma järeldust Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art 30 lg 2 alusel, s.o kui üks vanem ja lapsed elavad teise lepingupoole territooriumil, määratakse nende õigussuhted selle lepingupoole seadusandlusega, kelle kodanik laps on. Kohtu seisukohalt lapse ema X Xa elab Venemaal ning lähtuvalt sellest, et lapsel on Vene Föderatsiooni kodakondsus tegi Harju maakohus järelduse, et käesolevat vaidlust on pädev lahendama Vene Föderatsiooni kohus. Kohtu järeldus ei vasta tegelikkusele. Lapse ema ise teatas kohtule, et tema elukoht on Eestis. X Xa on oma 09.10.2013 taotluses kohtule avalduse läbi vaatamata jätmiseks märkinud 4 oma Eesti isikukoodi. Vastavalt Rahvastikuregistri seaduse § 21 lg 1 p-le 6 on isikukood rahvastikuregistrisse kantavate isikuandmete osaks. Rahvastikuregistri seaduse § 4 kohaselt rahvastikuregistri objektiks on Eesti kodanik, Eestis elukoha registreerinud Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanik ning Eestis elamisloa või elamisõiguse saanud välismaalane. Vastavalt Välismaalaste seaduse §-le 223 välismaalasele, kellele on antud elamisluba, antakse isikukood rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras. Samuti X Xa on väljavõttes notari toimingute registrist näidanud oma elukoha aadressina Veeru 22-86, Maardu Harjumaa. Seega maakohtu järeldus Harju Maakohtu pädevuse puudumisest lahendada X Xi avaldust on väär. Kuna lapse mõlemate vanemate elukohad on Eestis, siis Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades art 30 lg 2 antud tsiviilasjas ei kuulu rakendamisele. Puudutatud isikute seisukohad
- X Xa märgib, et tal ei ole kunagi olnud Eestis alalist ja pidevat elukohta. Ajutine elamisluba kehtis kuni 30.06.
- Alaealisele lapsele määratud korras esindaja leiab, et X X elab peamiselt SanktPeterburis ja on kohtumääruse kohaselt Vene Föderatsiooni kodanik. Pooltel puudub Eestis ühine elukoht. Menetluse edasine käik
- Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas vastavalt TsMS § 663 lg 5 Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
- Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohus on määrust piisavalt põhjendanud. Tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus maakohtu põhjendusi. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist:
- Maakohus tuvastas õigesti, et X Xa elukoht on Vene Föderatsioonis, SanktPeterburis. X Xa on 09.10.2013 kohtule esitatud menetlusdokumendis märkinud oma elukohaks xxxxxxxxxxxxx. Asjaolu, et X Xale andi kunagi Eestis ajutine elamisluba ja selle alusel ka isikukood EV rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras, ei tõenda, et X Xa praegune elukoht on Eestis.
- X X on ise oma avalduses kohtule väitnud, et kuni 15.03.2013 elas laps koos emaga xxxxxxxxxxxx, aadressil xxxxxxxxxxxxx. X X ei väida, et talle teadaolevalt oleks pärast seda X Xa asunud elama Eestisse. Kohtumaterjalid on X Xale kätte toimetatud xxxxxxxxxxxx aadressil. X Xal ei ole kehtivat elamisluba Eestis elamiseks. Seega ei ole põhistatud ega tõendatud X Xi väide, et X Xa elukoht on Eestis.
- Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. Gaida Kivinurm Reet Allikvere Imbi Sidok-Toomsalu 5