) § 371 lg 2 p-le 1 kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Käesolevas tsiviilasjas on elatise ja isaduse tuvastamise nõue esitatud lapse XXX poolt. Rahvastikuregistri väljavõtte kohaselt on hageja vanematena registrisse sisse kantud vaid tema ema XXX. Kohus märgib, et seega ei ole kostja XXX puhul tegemist hagejale elatise maksmiseks kohustatud isikuga perekonnaseaduse (PKS) § 96 mõistes. Samas nähtub kohtule esitatud hagiavaldusest, et kostja ei ole elatise maksmisele vastu vaielnud, kuid on ometi soovinud ekspertiisi abil hagejale isaks olemises veenduda. Kohus on 11.11.2013.a kohtukirjas palunud hageja esindajat täiendavalt selgitada, kas antud hetkel on esinemas asjaolud, mille pinnalt võiks nähtuda õiguslik vaidlus, mida kohus käesolevas tsiviilasjas lahendada saaks. Kohus juhtis hageja esindaja tähelepanu sellele, et antud hetkel nähtub, et väidetav lapse isa ei ole esitanud vastuväiteid ekspertiisi läbiviimiseks kui ka elatise maksmiseks. Hageja on hagiavalduses märkinud, et kostja ei ole kunagi keeldunud isadusest, ta külastab oma last väga tihti ning mängib temaga. Hageja seaduslik esindaja ei ole kohtule pooltevahelist võimalikku vaidlusküsimust ega selle asjaolusid esitanud. Kohus asub seisukohale, et taolisel juhul võivad pooled kõnesoleva küsimuse lahendada ka kohtusse pöördumata. Kohus selgitab menetlusosalistele lapsevanema kande tegemise kohtuvälist korda. Kohus märgib esmalt, et isaduse omaksvõtt ei eelda iseenesest DNA-ekspertiisi läbiviimist. Kui väidetav lapse isa peab siiski vajalikuks pöörduda kõnesolevas küsimuses eksperdi poole, siis isaduse osas positiivse vastuse saamisel on tal õigus ja võimalus kohtuväliselt esitada isaduse omaksvõtu avaldus perekonnaseisuasutusele. PKS § 84 lg 1 p 2 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on isaduse omaks võtnud. Isaduse omaksvõtuavalduse olemust ning selle esitamise korda käsitlevad täpsemalt perekonnaseisutoimingute seaduse (PKTS) §-d 26 kuni 28 ja PKS §-d 87 kuni 89. Rahvastikuregistrisse tehtav kanne annab seejärel pooltele perekonnaseadusest tulenevad õigused ja kohustused.
lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kuivõrd poolte vahel puudub põhimõtteline vaidlus elatise tasumise ja selle tasumise kohustuse tuvastamise osas, siis asub kohus seisukohale, et hagejale kuuluvaid õiguseid ei ole rikutud. Kui ka pooltel on vaidlus elatise tasumise osas, ei ole kohtul seda võimalik enne lahendada, kui põlvnemine on tuvastatud. Lähtudes eeltoodust, asub kohus seisukohale, et esitatud asjaoludel ei ole hageja õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Seega tuleb XXX hagi menetlusse võtmisest
Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (
Kuivõrd kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmisest selle tõttu, et hageja õiguseid ei ole rikutud, siis ei pea kohus vajalikuks kohustada hagejat kõrvaldama hagiavalduses esinevaid puuduseid. 2.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt
lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt
Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi 2 2-13-52882 peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (
/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.