§-dele 97 lg 1 ja 5, 116 lg 1 ja 2, 188 lg 1, 189 lg 1 paluvad hagejad kostjalt välja mõista J. R. kasuks 2 AS Kagu-Eesti Turvas aktsiat, M. S. kasuks 3 AS Kagu-Eesti Turvas aktsiat, A. R. kasuks 5 AS Kagu-Eesti Turvas aktsiat, V. L. kasuks 16 AS Kagu-Eesti Turvas aktsiat ja I. A. kasuks 1 AS Kagu-Eesti Turvas aktsia, iga 2
lg 1 sätestatud õiguskaitsevahendi kasutamine - lepingust taganemine - ei ole õigustatud, kuna hagejad on kostja osanikud ja äriregistris kande tegemata jäämine on põhjustatud hagejate tegevusest. Kuna osaühing ei väljasta osade kohta väärtpabereid, siis ei saa hagejad nõuda kostjalt rohkem kui ÄS tuleneva kohustuse avalduse esitamine äriregistrile täitmist. Kostja on esitanud avalduse äriregistrile. Aktsionäride või osanike nimekirjas muudatuste tegemine (ka osakapitali suurendamisel) on deklaratiivne. Seega, kuna hageja on kostja osanik, siis ei o1e tal õigust kostjaga tehtud tehingust taganeda. Hagejate nõue saaks olla suunatud vaid osanikuõiguste teostamise võimaldamisele. Osakapitali suurendamise mitteregistreerimine on põhjustatud hagejate enda tahtlikust tegevusest, mis seisneb hagejate poolt mitterahalise sissemakse tegemise tehingu vaidlustamises. Olukorras, kus isik ise on põhjustanud selle, et ta ei saa teostada oma osanikuõigusi, ei ole hageja poolt lepingust taganemine õigustatud. Hagejate poolt esitatud asjaolud ei välista 20.06.2002 mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu täitmise võimalikkust. Kostja poolt 20.06.2002 osakapitali suurendamise otsuse ja äriregistrisse esitatud avalduse kui ühepoolsete tehingute muutmisest tulenevalt on osakapitali suurendamine endiselt võimalik. Kuna hetkel puudub jõustunud kandemäärus osakapitali suurendamise kohta, siis on ennatlik öelda, kas 20.06.2002 mitterahalise sissemakse üleandmise lepingut on võimalik täita või mitte. Hagejad ei olnud õigustatud lepingust taganema, kuna kostja ei ole mitterahalise sissemakse lepingut rikkunud. Kostjal on kohustus tagada hagejatele kostja osad alles siis, kui otsustatakse kostja osakapitali suurendamine. Kostja poolt registriosakonnale esitatud avaldust osakapitali suurendamise kohta ei ole tänaseni lahendatud. Hagejad eksivad arvates, et mitterahalise sissemakse lepingu eesmärgi saavutamine on muutunud võimatuks. Kostja ainuosanik muutis pärast seda, kui S. K. ei andnud kostjale üle oma KET aktsiaid, oma 20.06.2002 otsust 22.08.2007, kusjuures uute osade omandamise tingimused ei muutunud. Muutus vaid osakapitali suurendamise ulatus. Kostja ainuosaniku otsus sellisel kujul oli seadusega lubatav ega ei muutnud oluliselt osade märkimistingimusi hagejate jaoks. Tartu Ringkonnakohus on 19.05.2008 määruses asunud seisukohale, et kuigi TsMS ega ÄS ei reguleeri sõnaselgelt ärihingu poolt äriregistrile esitatud kandeavalduse muutmist, tuleneb ettevõtja õigus varemesitatud kandeavalduse muutmiseks TsMS §-st 593 lg 4, mille kohaselt võib notar, kes tõestas või kinnitas avalduse, esindada avaldajat kohtus registriasja menetlemisel ning muuhulgas esitada avaldaja nimel avalduse tagasivõtmise või muutmise avalduse; seadusandja tahe ei ole TsMS § 593 lg 3 kehtestamisega olnud välistada äriühingu õigust juba kord esitatud kandeavaldust muuta. Tulenevalt nii TsMS § 4 kui ka TsMS § 593 lõigete 3 ja 4 mõttest on ettevõtjal võimalik oma esitatud kandeavaldust muuta seni, kuni registripidaja ei ole veel kandemäärust teinud. Kostja ainuosaniku 22.08.2007 otsusega muuta kostja ainuosaniku 20.06.2002 otsust ei muudetud osade märkimistingimusi hagejate jaoks. Vastavalt kostja ainuosaniku 20.06.2002 otsusele otsustati suurendada kostja osakapitali uute osade emiteerimise teel hagejate osas järgmiselt: V. L. le osa nimiväärtusega 56 000 krooni, mis annaks V. L. le 6,3% osadega esindatud häältest kostjas; M. S. le osa nimiväärtusega 10 500 krooni, mis annaks M. S. le 1,2% osadega esindatud häältest kostjas; J. R. le osa nimiväärtusega 7000 krooni, mis annaks J. R. le 0,8% osadega esindatud häältest kostjas; A. R. le osa nimiväärtusega 17 500 krooni, mis annaks A. R. le 1,7% osadega esindatud häältest kostjas; I. A. le osa nimiväärtusega 3500 krooni, mis annaks I. A. le 0,4% osadega esindatud häältest kostjas. Kostja ainuosaniku 22.08.2007 otsusega ei muudetud hagejatele emiteeritavate osade nimiväärtust, vaid osakapitali suurendamise ulatust. Vastavalt 22.08.2007 otsusele muutub 4
lg 1 alusel lepingust taganeda, peaks muutus olema selline, mille alusel hagejad jääksid olulisel määral ilma sellest, mida nad õigustatult lepinguga lootsid saada. Arvestades asjaolu, et 22.08.2007 otsusega muudeti minimaalselt vaid hagejate osalusprotsenti kostjas, siis ei ole see kostja arvates selline kaalukas rikkumine, mis õigustaks lepingust taganemise. Käesoleval hetkel on kostja avaldus osakapitali suurendamiseks lahendamata, menetlus on peatatud. Isegi, kui väita, et kostja on lepingut rikkunud, millega kostja ei nõustu, siis ei olnud hagejad õigustatud lepingutest taganema, sest osakapitali suurendamise registreerimine äriregistris on viibinud seoses hagejate endi tegevusega, mis seisneb hagejate poolt mitterahalise sissemakse tegemise tehingu vaidlustamises. Asjaolu, et hagejad ise ei algatanud kohtumenetlust ei tähenda, et hagejad ei ole põhjustanud registrimenetluse viibimist (hagejad vaidlesid hagile vastu ja väitsid, et mitterahalise sissemaksete lepinguid tegelikkuses ei sõlmitud, kasutasid edasikaebeõigust jne.). Olukorras, kus isik ise on põhjustanud selle, et ta ei saa teostada oma osanikuõigusi, ei ole hageja poolt lepingust taganemine õigustatud. Sõltumata
lg 3 kohaldamisest on taganemine õigustamatu ka
Oletades, et kostja on lepingut rikkunud, siis pidi hagejatele lepingu rikkumine saama teatavaks kohe pärast probleemide ilmnemist osakapitali suurendamise avalduse lahendamisega äriregistris, s.o vähemalt 2003.a. Hagejad esitasid lepingust taganemise avaldused alles 2007.a, s.o 4 aastat hiljem (tl 22-24, 98-102; tsiviilasi nr 2-07-40398, tl 22-24; tsiviilasi nr 2-07-40420, tl 22-24; tsiviilasi nr 2-07-40477, tl 2224; tsiviilasi nr 2-07-40482, tl 23-25). KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Pooled on nõus asja lõpliku lahendamisega TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses (tl 185). Tartu Maakohtu 15.juuli 2011.a. määrusega määrati pooltele tähtaeg 10 päeva kohtumääruse kättetoimetamisest, mille jooksul on pooltel veel võimalik kohtule esitada avaldusi ja dokumente (tl 202). Pooled on kohtumääruse kätte saanud 15.07.2011 (tl 204-207). Pooled on kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitanud kohtule seisukohad ja dokumendid (tl 208-237). Kohus leiab, et hagid ei ole tõendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et AS Kagu-Eesti Turvas aktsiate omand kuulus hagejatele; kostja ainuosanik võttis 20.06.2002.a. vastu otsuse kostja osakapitali suurendamiseks 891 500 kroonini; pooled allkirjastasid 20.06.2002.a. osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingud AS Kagu-Eesti Turvas aktsiate üleandmiseks; pooled allkirjastasid OÜ Ketal osaku eest tasumise tõendid, mis kinnitavad KET aktsiate üleandmist; kostja juhatus esitas äriregistrile avalduse osakapitali suurendamiseks 20.06.2002.a. otsuse alusel; kostja ainuosanik muutis 22.08.2007.a. ainuosaniku otsust osakapitali suurendamiseks, jättes välja kapitali suurendamise S. K. KET aktsiate arvelt, ja esitas äriregistrile 2.oktoobril 2007 avalduse varemesitatud avalduse muutmiseks; hagejad esitasid 16.09.2007.a. kostjale taganemisavaldused. 5
lg 1,3,4 kohaselt lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest; kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe; kui üks lepingupool mõistis lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu esimene pool seda mõistis; kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. TsÜS § 71 kohaselt loetakse kindlale isikule tehtud tahteavaldus tehtuks sellise sisuga, nagu see kätte saadi. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. ÄS § 1921 20.06.2002.a. kehtinud redaktsiooni kohaselt märgitakse osakapitali suurendamise otsuses: 1) uute osade arv ja nimiväärtused, samuti osakapitali suurendamise ulatus; 2) kui suurendatakse osade nimiväärtust, siis olemasolevate osade uued nimiväärtused; 3) uute osadega seotud õiguste erisused; 4) osa eest tasumise aeg ja koht; samuti kas ja millises ulatuses tasutakse osade eest rahalise või mitterahalise sissemaksega, mitterahalise sissemakse korral ka selle ese; 5) kui osad lastakse välja ülekursiga, siis ülekursi suurus; 6) fondiemissiooni korral viide aluseks olevale bilansile ja omakapitali kirjetele, mille arvel ja millises ulatuses fondiemissioon läbi viiakse. Kostja ainuosaniku 20.juuni 2002.a. otsusega (tl 75-76) on tõendatud, et ainuosanik on otsustanud põhikirja muutmata suurendada OÜ KETAL VÕRU osakapitali 661 500 krooni mitterahaliste sissemaksetega ja osakapitaliks arvata 891 500 krooni; osakapital jaotada 47-ks uueks osaks, milliste nimiväärtuseks on mitterahaliste sissemaksete järgselt muuhulgas V. L. osa nimiväärtusega 56 000 krooni, M. S. osa nimiväärtusega 10 500 krooni, J. R. osa nimiväärtusega 7 000 krooni, A. R. osa nimiväärtusega 17 500 krooni ja I. A. osa nimiväärtusega 3 500 krooni; uute osadega seotud õigustele erisusi mitte kohaldada; uute osade mitterahaliste sissemaksetena tasuda AS Kagu-Eesti Turvas nimeliste aktsiatega nimiväärtusega 3 500 krooni kuni 25.juuni 2002.a. Riigikohus on oma 10.11.2010.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-197-10 asunud seisukohale, et osakapitali suurendamise otsus kujutab endast osaühingu tahteavaldust ehk ettepanekut teha pakkumus osakapitali suurendamiseks osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel; isiku ettepanek osa märkida on ofert ja osaühingu nõustumine sellega aktsept; selle tulemusena tekib ühingu ja isiku vahel märkimisleping. Asja materjalidest nähtuvalt kujutab kostja ainuosaniku 20.06.2002 osakapitali suurendamise otsus endast tahteavaldust teha pakkumus osakapitali suurendamiseks osakapitali suurendamise otsuses ettenähtud tingimustel, pooltevahelised osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingud koos tõenditega osaku tasumise kohta tõendavad hagejate tahet osad märkida ja osaühingu nõustumist sellega. Kostja ainuosanik tegi hagejatele ja veel 42 isikule oma otsuses ettepaneku teha pakkumus osaühingu osakapitali suurendamiseks selles otsuses ettenähtud tingimustel, hagejad on teinud pakkumuse mitterahalise sissemakse üleandmiseks KET aktsiate näol ja kostja on seda allkirjaga osaühingule mitterahalise sissemakse üleandmise lepingul, mille lisaks on tõend OÜ KETAL osaku eest tasumise kohta, aktsepteerinud. Eeltoodud tõendite alusel ja eelviidatud Riigikohtu 10.11.2010.a. otsuses toodud tõlgendusest lähtudes, nõustub kohus kostjaga, et poolte vahel on tekkinud märkimislepingud. Hagejad on esitanud väite, et märkimislepingu sõlmimine oleks eeldanud hagejate 6
Poolte vahel on vaidlus, kas mitterahaline sissemakse leping on või ei ole mittetäielik kahekülgne leping. Hagejad leiavad, et mittetäielike kohustuste loetelu on fikseeritud
lg 2, kuid märkimisleping selles loetelus puudub, mistõttu ei saa lugeda, et mitterahalise sissemakse leping on mittetäielik kahekülgne leping, vaid tegemist on täielike kohustustega, sest märkimisest tulenevad vastastikused nõuded. Kostja leiab, et hagejad on mitterahalisi sissemakseid tehes täitnud oma mittetäielikud kohustused, siis lähtudes
Kohus ei nõustu poolte viidetega võlaõigusseaduse vastavatele sätetele, kuna pooled on asja materjalidest nähtuvalt sõlminud vaidlusalused lepingud enne 1.juulit 2002.a., mil ei kehtinud võlaõigusseadus. TsK sätted ei sisalda
Kohus nõustub kostjaga, et nn pooltevahelistest mitterahalise sissemakse üleandmise lepingutest nähtuvalt ei tekkinud kostjal kohustust anda hagejale kostja osa ja kostja kohustus mitterahalise sissemakse üleandmise lepingu täitmisel seisnes üleantava vara vastuvõtmises. Riigikohus on 22.10.2002 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-113-02 asunud seisukohale, et aktsiaseltsi aktsiakapitali suurendamisel on tegemist mittetäieliku kahekülgse vastastikuse lepinguga, millega märkija kohustub tasuma aktsiate eest, kuid aktsiaselts kohustub välja andma aktsiad märkijale juhul, kui aktsiakapital on suurenenud; aktsiaseltsil ei ole kohustust tagada aktsiate väljaandmine, kui aktsiakapitali suurendamist ei toimu, s.t aktsiaseltsil ei ole kohustust tagada märkijale raha eest tingimata aktsiate väljaandmine. Kohus nõustub hagejatega, et Riigikohtu 22.10.2002 otsuses aktsiakapitali suurendamise kohta toodud seisukohti ei saa kohaldada käesolevas vaidluses osakapitali suurendamisel, sest aktsiaseltsil on aktsiakapitali suurendamisel kohustus tagada aktsiate väljaandmine. ÄS § 148 lg 6 kohaselt osa kohta ei või välja anda väärtpaberit. Osade omandit ja suurust saavad hagejad vajadusel tõendada kandega äriregistris (analoogiline kinnisasja puhul kinnistusraamatu kandega). 22.augustil 2007 on OÜ KETAL VÕRU ainuosanik muutnud oma 20.juuni 2002.a. otsuse punkti 1 ja 2 ja otsustanud suurendada osakapitali 874 000 krooni suuruseks, jaotada osakapital 644 000 krooni 46-ks uueks osaks, mille nimiväärtus on mitterahaliste sissemaksete järgselt ning tühistas otsuse p. 2.43, s.o. S. K. osa nimiväärtusega 17 500 krooni sissemakse (tl 79). Selle alusel on kostja esitanud ka registriosakonnale 2.oktoobril 2007 registrikande muutmise avalduse muutmise avalduse (tl 78). Hagejad väidavad, et kostjal ei ole võimalik ühepoolselt lepingut muuta ning 22.08.2007.a. otsus ei saa olla hagejatega sõlmitud lepingu osaks, sest hagejad ei ole nõustunud lepingu muutmisega; osade märkimine on ebaõnnestunud; isegi kui väita, et lepinguid tuleb käsitleda koos 7
Võlaõigusseaduse § 97 lg 1 järgi, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks. Tulenevalt sama paragrahvi lg 5, kui on olemas alused lepingu muutmiseks, kuid asjaolude kohaselt ei ole lepingu muutmine võimalik või ei oleks see teise lepingupoole suhtes mõistlik, võib kohustuste vahekorra muutumisega kahjustatud lepingupool lepingust taganeda.
lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
lg 2 p 1 kohaselt olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et hagejad ei ole tõendanud, et kostja poolt väidetava kohustuse rikkumise tõttu jäävad hagejad olulisel määral ilma sellest, mida nad õigustatult lepingust lootsid ega hagejad ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja hagejatega sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud. Kostja ainuosaniku 22.08.2007.a. otsusega ei muudetud hagejatele emiteeritavate osade nimiväärtust, vaid osakapitali suurendamise ulatust. Kostja on selgitanud vastuses hagile, et kostja ainuosaniku 22.08.2007 otsusega muuta kostja ainuosaniku 20.06.2002 otsust ei muudetud (oluliselt) osade märkimistingimusi hagejate jaoks; vastavalt kostja ainuosaniku 20.06.2002 otsusele otsustati suurendada kostja osakapitali uute osade emiteerimise teel hagejate osas järgmiselt: V. L. le osa nimiväärtusega 56 000 krooni, mis annaks V. L. le 6,3% osadega esindatud häältest kostjas; M. S. le osa nimiväärtusega 10 500 krooni, mis annaks M. S. le 1,2% osadega esindatud häältest kostjas; J. R. le osa nimiväärtusega 7000 krooni, mis annaks J. R. le 0,8% osadega esindatud häältest kostjas; A. R. le osa nimiväärtusega 17 500 krooni, mis annaks A. R. le 1,7% osadega esindatud häältest kostjas; I. A. le osa nimiväärtusega 3500 krooni, mis annaks I. A. le 0,4% osadega esindatud häältest kostjas; vastavalt 22.08.2007 otsusele muutub ainult hagejate osakaal osakapitaliga esindatud häältes ja seda hagejatele positiivses mitte negatiivses suunas; 22.08.2007 otsusega omandavad hagejad kostjas osa, mille osakaal on järgmine: V. L. l 6,4%, s.o. muutus + 0,1%; M. S. l 1,2%, s.o. muutus 0%; J. R. l 0,8%, s.o. muutus 0%; A. R. l 1,7%, s.o. muutus + 0,3%; I. A. l 0,4%, s.o. muutus 0%. Seega kostja ainuosaniku 22.08.2007 otsusega muudetud osakapitali suurendamisega muutus hagejate osade osakaal osakapitalist hagejatele soodsamas suunas või jäi samaks. Hagejad ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis neid kostja esitatud arvestusi kummutaksid. 9
vastu võetud uue otsusega kinnitanud; taganemisavaldused on tehtud vähem kui kuu pärast ainuosaniku otsust, mida ei saa lugeda ebamõistlikuks
lg 1 p 1 mõttes.
lg 1 sätestab, kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist.
lg 2 sätestab, et lepingust enne kohustuse sissenõutavaks muutumist taganeda kavatsev pool peab teisele lepingupoolele oma taganemise kavatsusest teatama, et võimaldada tal kohustuse täitmist tagada või kinnitada. Tagatise või kinnituse saamiseni võib taganeda kavatsev lepingupool keelduda oma kohustuse täitmisest. Kui kohustuse täitmist ei tagata ega kinnitata mõistliku aja jooksul pärast taganemise kavatsusest teatamist, võib kavatsusest teatanud lepingupool lepingust taganeda. Sama paragrahvi lg 3 fikseerib, et lepingust taganemise kavatsusest ei pea teisele lepingupoolele teatama, kui teine lepingupool on teatanud, et ta oma kohustust ei täida.
lg 1 p 1 sätestab, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kohus ei saa nõustuda hagejatega käesolevas otsuses juba toodud põhjendustel, et kostja ainuosaniku 22.08.2007 otsusega muudeti oluliselt pooltevaheliste märkimislepingute tingimusi ja kohus ei korda neid siinkohal. Samuti ei ole kostja hagejatele teatanud, et ta ei kavatse lepinguid täita ning hagejad ei ole ka oma taganemise kavatsusest kostjale teatanud. Kohus nõustub kostjaga, et kostja ainuosaniku 22.08.2007 otsusest ei ole võimalik välja lugeda, et kostja ei kavatse oma kohustusi hagejate ees täita. Seega puudus hagejatel seaduslik alus lepingutest taganemiseks, mistõttu kohus ei käsitle asjaolu, kas hagejate lepingust taganemine toimus mõistliku aja jooksul
Asjaolu, et kostja ei võtnud vastu hagejate poolt 8.juunil 2011.a. pakutud kompromissi (tl 215) ei tõenda seda, et kostja ei soovi ja ei ole võimeline lepingulisi kohustusi täitma. Kohus ei saa nõustuda hagejatega, et kostja on rikkunud oma kõrvalkohustust esitada registrile avaldus osakapitali suurendamiseks. ÄS § 196 lg 3 järgi peab juhatus esitama avalduse osakapitali suurendamise äriregistrisse kandmiseks kuue kuu jooksul osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja esitanud äriregistrile avaldused juba 2. ja 3.oktoobril 2002.a., s.o. natuke rohkem kui kolme kuu möödudes osakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest. Hagejate väited selle avalduse äriregistri poolt rahuldamatajätmise kohta on paljasõnalised, kohtule ei ole esitatud sellekohaseid tõendeid; asja äriregistri menetlus on peatatud juba käesolevas kohtuotsuses eelpool märgitud põhjusel.
lg 3 sätestab, et võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohus nõustub kostjaga, et osakapitali suurendamise registreerimine äriregistris on viibinud ka seoses hagejate endi käitumisega. Asja materjalidest nähtub, et kohtumenetlus omandi tunnustamiseks (tsiviilasi nr 2-02-364) algatati küll kostja poolt, kuid seetõttu, et hagejad keeldusid kostja omandit tunnistamast (tl 80-91, hagejad vaidlesid hagile vastu, väites et 10
lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Kohus tuvastas käesolevas kohtuotsuses eeltooduga, et hagejatel puudub seaduslik alus märkimislepingutest taganemiseks ja seetõttu ka kostjal kohustus hagejate poolt üleantud KET aktsiate hagejatele tagastamiseks. Hagejad leiavad, et kui hagejatel ei ole võimalik lepingutest taganeda, siis kuuluvad aktsiad hagejatele tagastamisele alusetu rikastumise sätete alusel. Kostja leiab, et kuna kostja ei ole muutnud ega rikkunud hagejatega sõlmitud märkimislepingute tingimusi, siis on põhjendamatu hagejate nõue aktsiate tagastamiseks
lg 1 alusel.
lg 1 järgi, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.