1-12-1215/39

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.11.2013, Rakvere kohtumaja Kohtuistungi aeg – 12.11.2013 Kohtuasja number 1-12-1215 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Kai Rosar Tõlk Tatjana Šibajeva Prokurör Ain Tali Kaitsja Monica Meristo Kohtuasi Süüdimõistetu Viru Vangla materjalid VITALI RIZOV’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla VITALI RIZOV, isikukood 39207165217, EV kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 15.09.2011 ja lõpp 13.09.2015 RESOLUTSIOON: Jätta Vitali Rizov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, süüdimõistetule, tema kaitsjale ja prokurörile. 1 Asjaolud: Viru Vangla edastas 13.09.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vitali Rizov’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks ühes tema allutamisega elektroonilise järelevalve alla. Käesoleval ajal kannab Vitali Rizov karistust Harju Maakohtu 17.04.2013 kohtuotsuse nr 112-1215 alusel, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 141 lg 2 p 2 ja § 121 sätestatud süütegude toimepanemises. Liitkaristuseks mõisteti talle KarS § 64 lg 1 alusel 6 aastat vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja mõistetud karistusest jäi kanda 3 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. Vangla poolt koostatud iseloomustuse kohaselt viibib isik vanglas esimest korda, varem on ta kriminaalkorras karistamata. Väärteokorras on teda karistatud 8-l korral. Kuritegu on toime pandud vägivalda kasutades. Isik tunnistab süüd, kuid leiab oma käitumisele õigustusi. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Uus suund, lõpetas

1. Klassi ning on osalenud riigikeele kursustel. Kinnipeetaval on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust, sh kaaskinnipeetava ründamise eest. Vabanemisel asub isik elama vanavanemate juurde. Samuti on talle vabaduses garanteeritud töökoht. Isiku tutvusringkonnas on ka kriminaalse taustaga isikuid, isik on teiste poolt mõjutatav. Kuriteo pani isik toime alkoholijoobes olles, alkoholiseaduse alusel on isikut karistatud 4-l korral. Vangla kinnipeetava vabastamist ei toeta ja hindab tõenäosust üldise korduva kuriteo toimepanemise osas 13%-le, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust 38%-le ja seksuaal- ja vägivallateo toimepanemise tõenäosust 41-62%-le. Prokuröri seisukoht: 12.11.2013 Viru Maakohtule saabunud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Kinnipeetaval on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu määrusele on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Lisaks sellele on V. Rizovi puhul on vangla hinnangul tema poolt 5 aasta jooksul uue seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus väga suur, nimelt 41-62%. Süüdimõistetu kannab vangistust muuhulgas ka tahtlikult toimepandud I astme seksuaalse enesemääramise vastase (vägistamine raskendavatel asjaoludel) kuriteo eest. Kuna isik kannab karistust I astme kuriteo eest, siis tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanu õiglustunne tugevalt riivata. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub ka, et V. Rizov on üleoleva suhtumisega, leiab oma kuritegudele õigustusi, ametnikega suhtlemisel puudub koostöövalmidus. Maakohtu istung: Kohtuistungil märkis süüdimõistetu, et on teinud vangistuses viibides vajalikud järeldused. Süüdimõistetu kaitsja märkis, et uue kuriteo toimepanemise riski protsent saab olla kõrge vaid juhul, kui tegemist oleks korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Isik asub elama teise linna, eemale sellest seltskonnast. Isiku roll kuriteo toimepanemisel oli väike, ta on viibinud vangistuses üle kahe aasta ja see on olnud piisav aeg järele mõtlemiseks. 2 Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja Vitali Rizov tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kuigi kinnipeetaval on vabaduses olemas elukoht ja töökoht, on tema vabastamist välistavad asjaolud kaalukamad. Kinnipeetaval on neli kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuste olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Viimase kuriteo pani isik toime vägivalda kasutades. Tema puhul on uue seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus suur – 41-62%. Eeltoodut silmas pidades ei toeta vangla kinnipeetava vabastamist enne tähtaega. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokurör, leides, et vabastades isiku, kes on toime pannud I astme seksuaalse enesemääramise vastase kuriteo, saaks riivata nii ühiskonna kui kannatanu õiglustunne. Kohus nõustub vangla ja prokuröri seisukohtadega ja leiab, et arvestades toime pandud teo iseloomu ja raskust ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, oleks isiku vabastamise käesoleval hetkel ennatlik. Kohus leiab, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega ühes allutamisega elektroonilisele valvele. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et Vitali Rizov’i osas selliseid asjaolusid ei esine. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 23.12.2013 kohtumääruse RESOLUTSIOON
2. Jätta Viru Maakohtu
3. novembri 2013 määrus muutmata.
4. Süüdimõistetu Vitali Rizovi kaitsja Monica Meristo määruskaebus jätta rahuldamata. Kohtumäärus jõustus
5. jaanuaril
6. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne 3