KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene ja Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 17.12.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-2005 Haldusasi Elmer Hõraku kaebus Keskkonnainspektsiooni 21.08.2012 ettekirjutuse nr Võ-7-01/12-00894 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 20.12.2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Keskkonnainspektsiooni apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Kaebaja Elmer Hõrak, esindaja Vambola Olli Vastustaja / apellant Keskkonnainspektsioon Kaasatud isik Keskkonnaamet RESOLUTSIOON 1. Rahuldada apellatsioonkaebus ning tühistada Tartu Halduskohtu 20.12.2012. a otsus. 2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 16.01.2014. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Elmer Hõrak oli 02.10.2009 kuni 09.05.2010 Võrumaal Võru vallas XXX (registriosa nr. 2872941, katastritunnus XXX ) omanik. 04.05.2010 kinnistamisavalduse alusel kanti 10.05.2010 XXX kinnistu omanikuna kinnistusregistrisse Elmer Hõraki tütar E.H. 2. 21.04.2010 väljastas Võru Vallavalitsus XXX kinnistule ehitusloa nr 90 tiigi rajamiseks. Võru Vallavalitsuse 2010. a juunis koostatud kirja nr. 7-1.1/703 kohaselt ulatub Võru vallas XXX kinnistul toimuv ehitustegevus (tiigi rajamine) osaliselt naaberkinnistule XXX (XXX ) ning jätkuvalt riigi omandis olevale maale. Vastavalt ehitusloale nr. 90 on rikutud ehitusprojektis ette nähtud tegevusi ning mõõtmeid, mistõttu on alust alustada EhS § 59 lg-s 2 ettenähtud menetlust. 3. Keskkonnainspektsioon tuvastas 26.05.2010 sündmuskoha vaatluse käigus, et Võrumaal Võru vallas XXX külas riigi omandis olevale maale ehituskeeluvööndisse on rajatud Vagula järve ja XXX (XXX ) maaüksusel asuvat veekogu ühendav ca 7 meetri laiune uus ehitis (kanal). Kanali järvepoolne ots asub Vagula järve hoiualal, Vagula järve kallasrajal ja ehituskeeluvööndis. 4. Keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroo 21.08.2012. a ettekirjutusega nr Võ-7-01/12-00894 (tl 9-13) kohustati Elmer Hõrakut likvideerima Võrumaal Võru vallas XXX külas riigi omandis olevale maale ehituskeeluvööndisse rajatud ehitis (kanal). Ettekirjutuse kohaselt tuleb kanali kinniajamist alustada järve poolt, et mitte kahjustada Vagula järve vett või pinnast. Täitematerjalina tuleb kasutada kanali kaevamisel väljatõstetud pinnast või liiva ja kruusa segu. Töid tuleb teostada sügisel, s.o pärast hingi ja vingerja kudemisperioodi lõppemist. 5. E.H. esitas 19.09.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotles ettekirjutuse tühistamist. Kaebuse kohaselt ei ole ettekirjutus täidetav ning tooks looduskeskkonnale kaasa ülisuurt kahju. Lisaks leiab kaebaja, et ettekirjutuse tegemisel ei ole arvestatud kaebaja väidete ja põhjendustega. Ehitusloata kanali rajamine, mille käigus sisuliselt kaevati lahti varasem kraav, ei ole selline rikkumine, mis peaks vältimatult kaasa tooma endise olukorra taastamise. Taimestik on taastunud ja rajatise likvideerimine põhjustaks taaskord veetaimestiku hävimise. Kaebaja hinnangul on omanike huvi säilitada olemasolev ehitis kaalukam avalikust huvist seaduslikkuse tagamiseks. Ettekirjutuse täitmine tooks kaasa majandusliku kahju E.H. kuuluval krundil tegutsevale puhketeenust pakkuvale ettevõttele, tõenäoline oleks ettevõtte tegevuse lõpetamine. Rajatise säilimiseks on avalik huvi, mis seisneb selles, et rajatis on leidnud laialdast kasutamist ja heakskiitu ning sobib loodusesse. Kaebaja viitab, et kolmanda isiku suhtes on Keskkonnaamet 03.03.2009. a kirjas (tl 16-18) leidnud, et keskkonnamõju hindamine vee erikasutusloa saamiseks ei ole vajalik olukorras, kus isik kavandas pilliroo ja setete eemaldamise ekskavaatoriga ja kaldaala katmise geotekstiili ning liivaga ja järve süvendamise, sest selline tegevus on järve ökosüsteemile tühise mõjuga. Seega koheldakse kaebajat kolmanda isikuga võrreldes ebavõrdselt. Kanali kinniajamine ettekirjutuses nimetatud viisil ( järve poolt alustades) ei ole teostatav. Kanali kinniajamiseks vajalikku pinnast ei saa vedada üle E.H. kinnistu, sest kinnistu on kaetud metsaga. Kinnistu ja järve vahel on järsk kallas ning edasi soine roostik. Lisaks puudub kinnistu kasutamiseks kokkulepe kinnistu omanikuga. 6. 05.12.2012 Tartu Halduskohtus toimunud kohtuistungil (tl 77-81) asus kaebaja seisukohale, et kanal, mille likvideerimiseks kaebajale ettekirjutus tehti, ei ole rajatis ehitusseaduse (edaspidi EhS) § 2 lg 3 tähenduses. Sellist rajatist ei ole nimetatud EhS § 2 lg 3 kolmandas lauses toodud loetelus. Kuna loetelu on ammendav, siis ei saa vaidlusalune kanal olla käsitatav rajatisena. Vaidlustatud ettekirjutuse tegemise aluseks on etteheide kaebajale Vagula järve ehituskeeluvööndisse rajatise ehitamise kohta. Kuna vaidlusalune objekt ei ole rajatis ega hoone, siis ei ole rikutud ehituskeeluvööndis ehitamise keeldu ja puudub alus ettekirjutuse tegemiseks. 2 7. Tartu Halduskohus rahuldas 20.12.2012. a otsusega (tl 86-89) kaebuse ning tühistas Keskkonnainspektsiooni ettekirjutuse nr Võ-7-01/12-00894. Tartu Halduskohus asus seisukohale, et kuigi kaebaja ehitatud kanalit ei ole EhS § 2 lg 3 ls-s 3 rajatisena otsesõnu nimetatud, on siiski tegemist rajatisega. Kanal vastab ehitise mõistele EhS § 2 lg 1 järgi ning ei ole hoone. Tartu Halduskohus nõustus ettekirjutusega selles, et vaidlusalune kanal asub riigi omandis oleval maal. Halduskohus tuvastas, et kanal asub osaliselt Vagula Järve hoiualal ja osaliselt Vagula järve ehituskeeluvööndis. Ka leidis halduskohus, et ettekirjutuse on teinud selleks pädev isik ning esines alus rajatise likvideerimise ettekirjutuse tegemiseks, kuna kaebaja rajas kanali omavoliliselt vastuolus LKS § 38 lg-s 3 sätestatud keeluga. Tartu Halduskohus selgitas, et kuna kaebaja ei ole vaidlusaluse rajatise omanik ning kehtiv õigus ei näe kaebajale ette õigust ettekirjutuse vaidlustamiseks kolmandate isikute või avalike huvide kaitseks, ei ole kaebaja sellekohased väited asjakohased ning kohus jätab need tähelepanuta. Küll aga vaatas halduskohus sisuliselt läbi kaebaja need väited, mis seondusid ettekirjutusest tuleneva kohustusega omavolilise ehitise likvideerimiseks. Tartu Halduskohus asus seisukohale, et haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 55 lg-s 1 sätestatud haldusakti selguse ja üheselt mõistetavuse nõudest tuleneb ühtlasi nõue, et haldusaktiga isikule pandud kohustus peab olema mõistlikult täidetav. Ettekirjutusega on kaebajat kohustatud alustama kanali kinniajamist järve poolt, et likvideerimistöödega ei kahjustataks Vagula järve pinnast ega vett. Kohus selgitas, et keskkonnajärelvalve seaduse (edaspidi KeJS) § 16 lg 2 p-i 4 koostoimes § 21 lg 2 p-ga 6 saab ehitise likvideerimise ettekirjutuse lisaks EhS § 40 lg-s 2 sätestatud ehitise omanikule teha ka õiguserikkujale ehk omavolilise ehitise rajajale. Kohus rõhutas, et keskkonnainspektoril on sellises olukorras uurimisprintsiibist tulenev täiendav kohustus selgitada ja vajadusel ettekirjutuses põhjendada, kas õiguserikkujal on õiguslikud ja tegelikud võimalused ehitise likvideerimiseks. Tartu Halduskohus leidis, et ettekirjutusega kaebajale pandud kohustuse täidetavus ei ole välja selgitatud ning see võis mõjutada kaebajale pandava kohustuse sisu. Kaevatavas ettekirjutuses ei ole tähelepanu pööratud sellele, et vaidlusalusele kanalile puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning kaebaja ei ole enam XXX kinnistu omanik. Keskkonnainspektsiooni seisukoht, et kui kanali rajamiseks oli võimalik pinnast välja vedada, siis on võimalik see ka samamoodi tagasi täita, ei veena kohut ettekirjutuse tegelikus täidetavuses. Kuigi XXX kinnistu omanikuks on kaebaja lähisugulane, ei tulene sellest, et kaebajal on võimalik viia kanali kinniajamiseks vajalik tehnika ja pinnas üle XXX kinnistu, isegi kui selline võimalus oli 2010. aastal. Kohus leidis, et on ilmne, et soostunud, üleujutatud ala ei ole sobiv rasketehnikaga liikumiseks. Sügisel ( s. o hiljemalt novembrikuus) ei ole Eesti veekogudel veel ka sellist jääkatet, mis kannaks rasketehnikat. Tartu Halduskohus asus seisukohale, et vastustaja on jätnud täitmata täiendava uurimis- ja põhjendamiskohustuse olukorras, kus kaebaja ei ole ehitise ega ehitisega piirneva naaberkinnistu omanik ning puudub alus eeldada juurdepääsu vaidlusalusele kanalile. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS 8. Vastustaja (apellant) esitas apellatsioonkaebuse (tl 99-101), milles palub halduskohtu otsuse täielikku tühistamist. Apellatsioonkaebuse põhjendused: 3
- a)Keskkonnainspektsioon ei nõustu Tartu Halduskohtu väitega, mille kohaselt ei ole ettekirjutuses pööratud tähelepanu sellele, et vaidlusalusele kanalile puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt ning kaebaja ei ole enam XXX kinnistu omanik. Vastustaja rõhutab, et E.H. on haldusmenetluse läbiviimise ajal ja ka kohtuistungi toimumise ajal olnud kinnistu reaalne kasutaja ning seda asjaolu on kinnitanud ka E.H. ise (tl 80 p).
- b)Vastustaja leiab, et ettekirjutuse täidetavus ei sõltu sellest, et ehitisega piirnev kinnistu on võõrandatud ja praegune omanik E.H. ei luba oma maad kasutada eesmärgiga sellest üle minna. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et vaidlusalune ehitis ei asu E.H. maa peal, vaid riigi maal. Samuti on jäetud hindamata asjaolu, et konkreetses kohas on võimalik juurdepääsuks sõlmida kokkuleppeid kõrvalkinnistute omanikega.
- c)Kohus on meelevaldselt järeldanud, et kanali likvideerimist nõutakse novembris. Keskkonnaamet on seadnud kanali likvideerimiseks tähtaja ning lähtudes hoiuala kaitse eesmärgist tuleb töid teostada sügisperioodil. See tähendab, et sobivaks ajaks on ka september ja oktoober. Keskkonnainspektsioonil ei ole kaalutlusõigust tähtaja määramise osas. Samuti puudub selline hindamise õigus kohtul. Kohus peab hindama, kas ettekirjutuse tegemisel on kaalutlusõigust kasutatud, kuid ta ei saa asuda haldusorgani asemele.
- d)Vastustaja ei nõustu Tartu Halduskohtu väitega, et ettekirjutuse tegemisel tuleb välja selgitada, kas rasketehnikat saab toetada kanali servadele. Rasketehnika määramine ettekirjutuses oleks kitsendava tingimuse seadmine. Keskkonnainspektsioon on lähtunud haldusmenetluse üldprintsiibist, et haldusmenetlus tuleb läbi viia võimalikult efektiivselt ja väikeste kuludega ning isikule kõige vähem koormaval viisil. Seetõttu on E.H. ul õigus valida likvideerimise viis, sealhulgas ka selleks sobiv rasketehnika. Keskkonnainspektsioon ei nõustu kohtu väitega, et pinnas ei ole sobiv rasketehnika jaoks. Kohus on jätnud hindamata asjaolu, et ehitis on rajatud rasketehnikat kasutades.
- e)Vastustaja rõhutab, et kui E.H. leiab, et temal ei ole võimalik kanalit likvideerida, siis on tal võimalus esitada asendustäitmise taotlus ja Keskkonnainspektsioon korraldab ise ehitise likvideerimise ning nõuab kulud sisse E.H. ult. 9. Kaebaja palub 28.01.2013 ringkonnakohtule esitatud vastuses apellatsioonkaebusele (tl 109-110) apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Kaebaja põhjendused:
- a)Kaebaja rõhutab, et kinnistu omanik E.H. elab alaliselt Soome Vabariigis. E.H. on palunud E.H. ut jälgida, et kinnistul paiknevat hoonet, kasvavaid puid ning muud vara ei kahjustataks ega rikutaks. Kinnistu kasutamiseks ei saa lugeda kinnistu korrashoidu.
- b)Kaebaja selgitab, et hankis esmalt ehitusloa XXX kinnistule tiigi kaevamiseks. Alustades tiigi kaevamist ilmnes, et järve poolt suubus kaevatavasse tiiki kraav, mis oli poolenisti kinni vajunud. Kaevetööde teostamine tiigist järve poole oli võimalik, sest XXX kinnistul ei olnud siis ei tiiki ega palkmaja. See võimaldas ekskavaatoril juurdepääsu. Käesoleval ajal, kui on olemas ehitusloa alusel kaevatud tiik ja püstitatud palkhoone, ei ole ekskavaatori juurdepääs järve äärde enam võimalik. Kõrvalkinnistutelt juurdepääs järve äärde ei ole samuti võimalik, sest see tähendaks järve ääres kasvava taimestiku hävimist ning ei ole teada, milline on pinnas üleujutatud alal. Kaebaja rõhutas, et kanali kaldaid ei ole võimalik määratleda, kuna järve veetase on nii kõrge, et kuni kinnistute piirini on kogu roostik üleujutatud. Kaebaja on seisukohal, et reaalset olukorda arvestades on võimatu või peaaegu võimatu teostatud kaevetöödele eelnenud olukorda ennistada. 4
- c)Kaebaja leiab, et tegeliku loodusliku olukorra hindamine on hädavajalik. Kaevetööde teostamisest on möödunud pikk aeg ning olukord Vagula järve hoiualal on kaevetööde järgselt stabiliseerunud. Kaitsealused liigid (hink ja vingerjas) on kohanenud uue olukorraga ning leidnud täiendavaid elupaiku. Kui peale mitme aasta möödumist teostada taas pinnase töid, tekitataks kaitsealustele liikidele veelgi suuremat kahju. 10. Tartu Ringkonnakohus kaasas 09.10.2013. a määrusega (tl 111) haldusasja menetlusse järelvalvet teostava isikuna Keskkonnaameti, kellelt palus seisukohta küsimuses, kas omavoliliselt rajatud kanali kinniajamine ettekirjutuses nr Võ-7-01/12-00894 märgitud viisil on kaebaja poolt esile toodud muutunud asjaolude (tiik ja palkmaja takistavad ekskavaatori juurdepääsu), pinnase, taimestiku või kaitsealuste liikide tõttu võimalik. 11. Keskkonnaamet leidis 15.11.2013 Tartu Ringkonnakohtule esitatud seisukohas (tl 121-122), et Keskkonnainspektsiooni ettekirjutus on õiguspärane ja täidetav. Kaasatud isiku seisukoha põhjendused:
- a)Kanali kaldaala taimestikus ei ole kaitsealuseid liike. Kanali likvideerimine toob küll kaasa taimestiku hävimise tööde teostamise ajal, kuid tööde lõpetamisel kooslused taastuvad.
- b)Keskkonnaamet on seisukohal, et tööde teostamise aeg peab olema sügisel, kui kudemisperiood on lõppenud. Vagula järves elava kaitsealuse hingi kudeaeg on maist kuni juulini, kui veetemperatuur on vähemalt 16 °C. Kaitsealuse vingerja kudeaeg on kevadel suurvee perioodi ajal, tavaliselt aprilli lõpus ja mais. Kanali kinniajamine sügisel, pärast kudemisperioodi lõppu, on hingi ja vingerja populatsioonile tõenäoliselt väheoluline ning ei mõjuta nende liikide arvukust.
- c)Keskkonnaameti hinnangul raskendab XXX kinnistul asuva tiigi ja sauna olemasolu ligipääsu kanali juurde küll üle XXX kinnistu, kuid ei ole takistuseks kanali likvideerimisel riigi omandis oleval maal. Keskkonnaameti hinnangul on kanalile (sh rasketehnikaga) juurdepääs üle XXX kinnistust itta jäävate XXX kinnistu koosseisu kuuluva katastriüksuse katastritunnusega XXX ja/või Vagula kinnistu koosseisu kuuluva katastriüksuse katastritunnusega XXX ja üle riigi omandis oleva maa. E.H. on viidanud ise ka võimalusele teostada kanali likvideerimine järvelt pargastega täitematerjali toomise kujul. XXX kinnistu ja Vagula järve vahele jääval jätkuvalt riigi omandis oleval maal ning XXX kinnistu eelnimetatud naaberkinnistutel ei ole registreeritud kaitsealuseid liike ega kooslusi. Keskkonnaamet leiab, et kui kanalit oli võimalik rajada ja pinnast ära vedada läbi vesise kõrkjaala, siis ei saa tagasitäitmine kanali täidetud ja tugevdatud kaldalt olla võimatu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 12. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 13. Ringkonnakohtus ei ole vaidluse all asjaolu, et kanali näol on tegemist rajatisega, mis asub riigi omandis oleval maal, osaliselt Vagula järve hoiualal ja osaliselt Vagula järve ehituskeeluvööndis ning on kaebaja poolt rajatud omavoliliselt vastuolus LKS § 38 lg-s 3 sätestatud keeluga. Ühtlasi ei ole vaidlust selle üle, et ettekirjutuse tegi kaebajale selleks pädev isik ning esines õiguslik alus rajatise likvideerimise ettekirjutuse tegemiseks. Apellatsiooniastmes on poolte vahel vaidlus selle üle, kas ettekirjutus on täidetav. 5 14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et üldreeglina on omavolilise ehitise likvideerimise kohustus ehitise omanikul (Ehitusseaduse § 40 lg 2). Maakasutusõiguseta või ehitusloata püstitatud ehitis või selle osa (juurdeehitis), mis on maaga püsivas ühenduses, on maatüki oluline osa (Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 14). Kuna kaebajal puudus ehitusluba riigi maale kanali rajamiseks, on kanal muutunud riigile kuuluva maa oluliseks osaks. Seega on omavolilise ehitise omanikuks Eesti Vabariik. Õige on ka halduskohtu seisukoht, et KeJS § 16 lg 2 p 4 koostoimes § 21 lg 2 p-ga 6 võimaldab teha omavolilise ehitise likvideerimise ettekirjutuse ka õiguserikkujale, s.t. omavolilise ehitise ehitajale. Käesoleval juhul ongi ettekirjutus tehtud kaebajale kui omavolilise ehitise ehitajale. 15. Halduskohus seadis ettekirjutuse täidetavuse kahtluse alla järgnevatel põhjustel: 1) kaebaja ei ole enam XXX kinnistu ega ka naaberkinnistute omanik ning kanalile puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, mistõttu puudub alus eeldada juurdepääsu vaidlusalusele kanalile; 2) soostunud ja üleujutatud ala ei ole sobiv rasketehnikaga liikumiseks; sügisel (s.o hiljemalt novembrikuus) ei ole Eesti veekogudel veel ka sellist jääkatet, mis kannaks rasketehnikat. 16. Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu seisukoht ettekirjutuse täidetavuse ning sealtkaudu ettekirjutuse õigusvastasuse osas on piisaval määral põhjendamata. Ringkonnakohus märgib, et ettekirjutusest nähtuvalt ei pandud kaebajale isiklikku laadi kohustust, mistõttu ei sõltu ettekirjutuse seaduslikkus sellest, kas kaebajal on võimalik ettekirjutust isiklikult täita või mitte. Ettekirjutusega tehti kaebajale kohustuseks likvideerida Võrumaal Võru vallas XXX külas riigi omandis olevale maale ehituskeeluvööndisse rajatud ehitis (kanal). Ringkonnakohus märgib, et vastavat kohustust võis seega täita nii kaebaja ise kui ka mõni kolmas isik. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 5 järgi on haldusakt tühine, kui sellest ei selgu õigused ja kohustused, kohustused on vastukäivad või seda ei ole muul objektiivsel põhjusel kellelgi võimalik täita. Kaebaja ei ole väitnud ning halduskohus ei ole otsuses tuvastanud, et vaidlustatud ettekirjutust ei saaks peale kaebaja viimase ülesandel ja kulul täita ka mõni kolmas isik. 17. Halduskohus on eksinud ka tõendamisreeglite vastu halduskohtumenetluses. HKMS § 59 lg 1 sätestab, et menetlusosaline peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Väite, et ettekirjutus ei ole täidetav, esitas kohtumenetluses kaebaja. Seega pidi kaebaja enda väidet ka tõendama. 18. Vaidlust ei ole selle üle, et kanalile puudub juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Maa-ameti kaardiandmete väljatrükist (tl 75) nähtub, et ettekirjutuse täitmiseks on juurdepääs riigimaal asuvale kanalile võimalik samas nii järve poolsest küljest, mis eeldab ujuvvahendi kasutamist, üle E.H. ile kuuluva XXX kinnistu (registriosa nr. 2872941, katastritunnus XXX ), üle M.T. kuuluva kinnistu (registriosa nr. 44941, katastritunnus XXX ) kui ka üle L. P., I. A. ja M.-T. K. kinnistu (registriosa nr. 1692441, katastritunnus XXX ). Ringkonnakohus leiab, et kuna riigimaa kulgeb kallasrajana pikki Vagula järve kallast, ei ole välistatud juurdepääs kanalile ka mis tahes muult riigimaaga piirnevalt kinnistult. 19. Kaebaja ei ole esitanud haldusasjas tõendeid selle kohta, et kõigi riigimaaga piirnevate kinnistute omanikud oleksid keeldunud lubamast tal ettekirjutust tasu eest täita. Halduskohtule ei ole esitatud tõendeid ka selle kohta, et ujuvvahendi kaudu kanali 6 likvideerimine on võimatu. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kuna ettekirjutust ei pea täitma kaebaja isiklikult, ei välista ujuvvahendi kaudu ettekirjutuse täitmist võimalik asjaolu, et kaebajal endal ujuvvahend puudub. XXX kinnistu kaudu ettekirjutuse täitmise võimatuse kohta esitatud kaebaja väite tõendamiseks ei saa aga piisavaks pidada kaebaja paljasõnalist selgitust halduskohtu istungil selle kohta, et tema tütar ei ole huvitatud, et tema aiatagune „segi keeratakse“ ning on huvitatud sellest, et kanal püsiks seal, kus ta on (tl 80p). Ringkonnakohus märgib, et kolmanda isiku huvi kanali püsimajäämise vastu ei ole kuigi mõjus argument ettekirjutuse õigusvastasuse tõendamiseks. Kaebaja kinnitus halduskohtu istungil, mille kohaselt kasutab reaalselt XXX kinnistut tema (tl 80p) tõendab pigem seda, et soovi korral oleks kaebajal XXX kinnistu kaudu ettekirjutuse täitmine võimalik ning viide XXX kinnistu omaniku vastuseisule on vaid ettekääne seadusliku ettekirjutuse täitmata jätmiseks. 20. Käesolevas haldusasjas puuduvad tõendid ka selle kohta, et kaebaja oleks seoses ettekirjutuse võimatusega pöördunud asendustäitmise taotlusega haldusorgani poole. Ringkonnakohus märgib, et Keskkonnainspektsioon on asendustäitmist käesoleval juhul võimalikuks pidanud. Asendustäitmise korral teostab kanali täitmist asendustäitmise läbiviinud kolmas isik, kusjuures asendustäitmise kulud nõuab haldusorgan täitemenetluse seadustikus sätestatud korras sisse haldusakti adressaadilt, käesoleval juhul kaebajalt (vt Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS § 15 lg 1)). Kuna ringkonnakohtu hinnangul puuduvad seega käesolevas haldusasjas tõendid, mis kinnitaksid kaebaja väidet selle kohta, et ettekirjutust ei ole temal ega kellelgi teisel objektiivsetel põhjustel võimalik täita, tuleb kaebaja väidet ettekirjutuse mittetäidetavuse kohta pidada paljasõnaliseks ning nimetatud väitest ei saanud tekkida haldusorganil käesolevas haldusasjas kohustust tõendada vastupidist. Halduskohtu seisukoht, nagu tulnuks haldusorganil endal uurimisprintsiibist tulenevalt välja selgitada ning kaebajale ette kirjutada ettekirjutuse täitmise õiguslik ja reaalne võimalus, konkreetne vahend ja viis, ei tugine seadusele ning paneb ettekirjutuse koostajale ülemääraselt suure halduskoormuse, mis ei võimaldaks haldusmenetlust efektiivselt ja väheste kuludega läbi viia. Keskkonnajärelevalve seadus (KeJS) ei näe ette, et ettekirjutust tegev haldusorgan peaks enne ettekirjutuse andmist kindlaks tegema ettekirjutuse täitmise võimalused, vahendid ja viisi. Ettekirjutuse resolutsioon on käesoleval juhul ringkonnakohtu hinnangul nii ettekirjutuse adressaadi jaoks iseseisvaks täitmiseks kui ka ettekirjutuse täitmiseks kolmanda isiku poolt ettekirjutuse adressaadi kulul piisavalt konkreetne ja üksikasjalik. 21. Ettekirjutuse täitmist ei välista ringkonnakohtu arvates ka ettekirjutuses märgitud täitmise tähtpäev, mis on käesoleva otsuse tegemise ajaks möödunud. Kuivõrd vastustaja ning menetlusse kaasatud Keskkonnaamet on seisukohal, et ettekirjutus tuleb täita sügisel, on ettekirjutus olenemata selles märgitud täitmise tähtpäevast ka praegusel juhul täidetav (vastavalt 2014. a. sügisperioodil hiljemalt 30.11.2014) ning sunniraha kohaldatav pärast vastava tähtpäeva saabumist. Ringkonnakohus leiab samas, et käesoleva vaidluse eripära arvestades tuleks vastustajal selguse huvides muuta nii ettekirjutuses näidatud tähtpäeva kui ka asendada ettekirjutuse hoiatuses sunniraha tasumise kohustus ettekirjutuse asendustäitmise võimalusega. See välistaks pooltevahelised tulevikus tekkida võivad täiendavad vaidlused ettekirjutuse täidetavuse teemal ning võimaldaks tähtaja möödudes haldusorganil kaebaja kulul ettekirjutus asendustäitmise korras ise täita. 22. Seonduvalt halduskohtu seisukohaga kanali likvideerimise aja ning pinnase iseloomu kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Kui kaebajal oli võimalik kanalit probleemideta süvendada, tuleb eeldada, et kanalit ümbritsevat pinnast ei saa ka kanali kinniajamiseks liiga pehmeks pidada ning vastupidist peab tõendama kaebaja, mitte vastustaja. Kuna ettekirjutus 7 koostati 21.08.2012 täitmise tähtpäevaga 30.11.2012, oli kaebajal ka septembris ja oktoobris veel piisavalt aega ettekirjutuse täitmiseks, mistõttu ei pidanud haldusorgan vaidlustatud ettekirjutuses analüüsima Eestis novembrikuus tavapäraselt valitsevate ebasoodsate ilmastikuolude mõju kanali täitmise võimalikkusele septembris ja oktoobris. Keskkonnaamet on käesolevas haldusasjas kaasatud isikuna selgitanud, miks on kanali kinniajamine sügisel liikide populatsiooni vähem ohustav kui ajavahemikus maist juulini. Seega ei saa ettekirjutust, mis näeb ette kanali täitmise töid sügisel, pidada ainuüksi ettekirjutuse täitmise aja tõttu mittetäidetavaks ja õigusvastaseks. Ühtlasi on Keskkonnaamet kaasatud isikuna selgitanud, et kanali täitmine naaberkinnistute kaudu ei ohusta kaitsealuseid liike ega kooslusi ning kuigi kanali likvideerimine toob kaasa taimestiku hävimise tööde teostamise ajal, taastuvad kooslused tööde lõpetamisel. Seega ei saa ka nimetatud aspektist lähtudes ettekirjutust õigusvastaseks pidada. 23. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 20.12.2012. a otsuse. Kuna vastustaja ei ole esitanud ringkonnakohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust, jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel