MS § 426, § 383, § 384 ja § 387. RESOLUTSIOON Jätta EINAR TASKU vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Viru Vangla esitas 07.11.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Einar Tasku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Einar Tasku on süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 16.12.2005 kohtuotsusega Karistusseadustiku § 114 p 5, § 203 ja § 199 lg 1 p 4,5 sätestatud kuritegude toimepanemise eest.
lg 2 alusel loeti kergemad karistused raskeimaga kaetuks ning liitkaristuseks mõisteti 11 aastat vangistust.
lg 1 kohaselt loeti raskeim karistus kaetuks Tallinna Linnakohtu 03.09.2004 otsusega mõistetud kergema karistusega ning liitkaristuseks mõisteti mitme kohtuotsuse järgi 11 aastat vangistust. Liitkaristusest arvati maha Tallinna Linnakohtu 03.09.2004 otsuse järgi täielikult ärakantud karistus 1 aasta ja 6 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 7 kuud ja 12 päeva ning 3 kuud ja 7 päeva. Ärakandmisele kuulub 9 aastat 1 kuu ja 8 päeva vangistust, mille alguseks loeti 16.12.2005. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung: Einar Tasku taotles ka ise tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Ta avaldas, et on oma kuriteo raskusest aru saanud ning kahetseb tehtut. Vanglas on istunud kokku 28 aastat ning kui kohus praegu ta vabastaks, siis oleks ta kontrolli all. Varem ametlikult töötanud ei ole. Oma elukaaslast tunneb kaks aastat ning tuttavaks said nad ühiste tuttavate kaudu. Töökoht Viimsi Ehitusgrupis on olemas. Varem oli noor ja rumal ning tal oli seltskond, kus kõik olid sellised nagu tema, kõik tahtsid kergelt raha ja kõik juhtus spontaanselt. Kinnipeetav avaldas, et teab et vabaduses saab raske olema. Prokurör Einar Tasku vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt
lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et kinnipeetava varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem mitmel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav on kõrgohtlik avalikkusele. Kuigi isikul on vabanedes olemas töökoht on vangla iseloomustuse kohaselt isiku suhtumine töötegemisse negatiivne ning ta on töökohtade suhtes valiv. Vanglas majandustöödel osalenud ei ole. Vangla riskianalüüsi tulemusel on kinnipeetava poolt uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 45%. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kuna kinnipeetav kannab karistust mh seoses röövimisega mõrva eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Raske vägivaldse kuriteo tagajärjel suri inimene. Peab rõhutama, et
lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole Einar Tasku ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Toimepandud vägivaldse isikuvastase kuriteo - mõrva tehiolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses (mh kindla elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu). Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise, elu ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdemõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /digitaalselt allkirjastatud/ Anu Ammer Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.