Obsah (5)

§ 230§ 367§ 162§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15.04.2013.a, kell 16.00 Tallinn, Kentmanni kohtumaja kantselei Tsiviilasja nu

) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4 000 eurole. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • hageja, kostja ja kolmandate kaasomanike (XXX X, XXX, XXX, XXX) kaasomandis on Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna kinnistu, registriosa nr. XXX, asukohaga XXX, Tallinn. • hagejale kuulub XXXosa kaasomandist; XXXkuulub 308/2375 osa kaasomandist; XXXkuulub XXX osa kaasomandist; XXX XXX osa kaasomandist; XXX XXX osa kaasomandist; XXX XXXosa kaasomandist. 3 • • Kokku moodustab majas asuvate korterite pindala 237,5 m². Arvestades omandiosa suurust XXX, peaks hageja kasutuses olema 186,9 m² (237,5 x XXX) korterite pindalast. Faktiliselt on 143,8 m². Arvestades omandiosa suurust XXX, peaks kostja kasutuses olema 1,9 m². Faktiliselt on 17,1 m². Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on kohustatud hagejale hüvitama kasutuseelised, mis tulenevad sellest, et kostja kasutab oma omandiosa suurusega võrreldes suuremat pinda kaasomandis asuvatest korteritest ning nimetatud kasutus toimub hageja arvel. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuulub kaasomanikule tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. AÕS § 72 lg 2 kohaselt ei või kaasomaniku osale vastavat tulu, mida tal on õigus saada, käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud enamus kaasomaniku nõusolekuta vähendada.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku XXXida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja leidis, et XXXkasutab tema omandiosale vastava suurusega osa majas asuvate korterite pindalast. Kostja ja kaasomanikud XXX, XXX ja XXX, kasutavad nende omandiosa suurusega võrreldes suuremat pinda ning OÜ XXX kasutab väiksemat pinda. Kostja oli seisukohal, et kuna kinnistu ei ole reaalosadeks jagatud, ei ole võimalik tuvastada, kelle arvel kasutab kostja kaasomandi osast suuremat pinda. Kostja oli seisukohal, et hageja peaks talle kompenseerima korteriremondihinna. Kostja omandiosa suuruseks on XXXkaasomandist, millest tulenevalt peaks kostja kasutuses olema 1,9 m

1. Tegelikkuses kasutab kostja võrreldes oma omandiosa suurusega suuremat pinda kaasomandis- 17,1 m
2. Kohus on seisukohal, et kaasomanikud (sh kostja), kes kasutavad enam pinda, kasutavad seda hageja arvel. Kuna kostja kasutab suuremat pinda kaasomandis asuvatest korteritest ja nimetatud kasutus toimub hageja arvel, on hageja õigustatud nõudma kostjalt kasutuseeliste hüvitamist. Remondikulude hüvitamise osas leiab kohus, et kostja väide on paljasõnaline ja tõendamata, kuna kostja ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kostja on oma korterit remontinud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 4 kohaselt kui isikul on teatud ajavahemiku jooksul õigus asja või õiguse viljale, kuuluvad temale asjast selle ajavahemiku jooksul eraldatud saadused ja asjast või õigusest selle ajavahemiku jooksul saadud tulu. Perioodiliselt saadava tulu puhul kuulub õigustatud isikule tema õigustuse ajale vastav osa viljast. Antud säte eeldab, et konkreetsel isikul on õigus asja või õiguse viljale. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-149-10 jõudnud seisukohale, et AÕS § 71 lg-t 2 tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, kasutuseeliste hüvitamise nõue. Kasutuseeliseks on ka see, kui kostja kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat pinda (vt Riigikohtu
3. detsembri
4. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10, p 12). Sama seisukohta on kolleegium kinnitanud ka varem, nt
5. detsembri
6. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-143-04, milles kolleegium nõustus kohtute 4 käsitlusega AÕS § 71 lg 2 ja § 72 lg 2 kohta ning märkis, et ka TsÜS § 62 lg-st 4 tuleneb kaasomaniku õigus saada vilja kogu ajavahemiku eest, mil teine kaasomanik oma kaasomandi osast suuremat pinda kasutas.
7. oktoobri
8. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-97 märkis kolleegium järgmist: "Elamu planeeringust sõltuvalt kasutavad kaks kaasomanikku (kostjat) suuremat pinda, kui on neile mõtteliselt kuuluv osa ühises elamus. Kasuks, mille kostjad saavad, on kaasomandis olevas elamus nende osale vastavast suurema kasuliku pinna kasutamine. Seega saavad nad kaasomandisuhtest alusetult tulu, mis ei vasta nende osale ühises asjas. Kuna seadus näeb ette, et kaasomaniku (selles vaidluses hageja) osale vastavat tulu, mida tal on õigus saada, ei või vähendada, siis tuleb tunnustada hageja õigust saada kostjalt tasu hagejale kuuluva vara kasutamise eest. Seejuures ei olene tasu saamise õigus sellest, kas kostjad ise said renti kolmandatelt isikutelt." Hageja leidis, et kostja peab enamkasutuses oleva 15,2 m² eest tasuma 45,60 eurot (713,48 krooni), so 3 eurot ruutmeetri kohta kuus alates 01.06.2009 kuni 31.12.2011 (31 kuud). Käesolevaks ajaks on põhivõlgnevuse suurus 1 413,60 eurot. Kostja oli seisukohal, et hageja nõutav üüri suurus põhineb sellel, et tema on teistelt kaasomanikelt nõudnud üüri 2,40 – 3,60 eurot/m
9. Kostja arvates ei saa see olla argumendiks kostjale üüri suuruse määramisel. Korterite XXX-3, Tallinn (lepingu tähtaeg 25.05.2010-25.11.2010) (tl 18-19), XXX-5, Tallinn (lepingu tähtaeg 15.02.2010-15.02.2011) (tl 20-21), XXX-4, Tallinn (lepingu tähtaeg 06.05.2009-06.05.2010) (tl 22-23) ja XXX-6, Tallinn (lepingu tähtaeg 11.07.201111.07.2012) (tl 24-25) üürilepingutest nähtuvalt on hageja samal perioodil samas majas andnud üürile kortereid hinnaga 2,40-3,60 eurot /m2 kohta, seega kujuneb keskmiseks ruutmeetri hinnaks 3 eurot, mida hageja on õigustatud kostjalt nõudma. Antud seisukohta toetab ka Riigikohtu tsiviilkolleegium, kes on lahendis 3-2-1-136-05 jõudnud seisukohale, et kinnisasja (aga ka ehitiste kui vallasasjade) kasutuseeliste arvestamisel saab aluseks võtta eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana tulnuks teha. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhinõue summas 1 413,60 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Viivisvõlgnevuse suurus hagi esitamise seisuga (periood 21.01.2010-04.01.2012) on 138,69 eurot. Kohus on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras tasumata põhivõlalt alates 05.01.2012 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus

§ 162

lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust 5 lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Lähtuvalt

§ 174

lg-st 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174lg 3 kohaselt lisatakse avaldusele detailne menetluskulude nimekiri.

/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 6