← Eesti

2-12-24638/40

Obsah (11)§ 367§ 162§ 442§ 657§ 654§ 652§ 230§ 229§ 232§ 171§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosa

§ 367

alusel kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi viivis protsendina põhinõudest otsuse tegemisest arvates kuni otsuse täitmiseni. Seega tuleb kostjalt I välja mõista viivis alates 29.05.2012 kuni 04.03.2012 2 787 eurot 30 senti (2 524, 05 + 27 x 9,75). Kostjalt II tuleb välja mõista viivis alates 29.05.2012 kuni 04.03.2012 3 740 eurot 43 senti (3 387, 27 + 27 x 13,08).

§ 367

kohaselt kuulub kostjatelt väljamõistmisele viivis protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemisest, so alates 05.03.2013 kuni põhinõude täitmiseni.

§ 162

lg 1 ja § 165 lg 1 alusel jäävad menetluskulud 50% ulatuses kostja I ja 50% ulatuses kostja II kanda. 4 Apellatsioonkaebus 4. Kostjad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt maakohtu otsuse tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et 20.12.2011 - 11.01.2012 aktsiaseltsi Semiramis kontolt kostjate kontodele kantud 107 505 eurot 21 senti kuuluvad aktsiaseltsile Semiramis (pankrotis). Maakohus ei kohaldanud materiaalõiguse norme, mida oleks pidanud asjaoludest tulenevalt kohaldama (PankrS § 123 lg 1, TsÜS § 48) ning rikkus menetlusnormi (

§ 442lg 8).

Kostjad on dokumentaalsete tõenditega tõendanud, et eelpool nimetatud rahalised vahendid kuuluvad kolmandale isikule – OÜ-le Boat Residence. 01.11.2011 sõlmitud kokkuleppe kohaselt oli OÜ-l Boat Residence õigus kasutada aktsiaseltsi Semiramis arveldusarvet. Aktsiaseltsi Semiramis kontole 24.11.2011 Osaühingult Rengrupp laekunud 6 391 eurot 16 senti ning 19.12.2011 ja 20.12.2011 kohtutäitur Priit Petterilt laekunud rahalised vahendid kuuluvad OÜ-le Boat Residence ning aktsiaseltsil Semiramis puudusid mistahes õigused nimetatud rahalistele vahenditele. Seega ei ole aktsiaselts Semiramis (pankrotis) võlausaldajate huvisid kahjustanud. Maakohus kohaldas vääralt materiaalõigusnormi (PankrS § 109 lg 1, § 110 lg 1 p 2), rahuldades hagi mittevastavate isikute vastu. Hageja nõudis hagiavalduses tehingute kehtetuks tunnistamist. Antud juhul makse tegemine või sooritus oli aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) ja OÜ Boat Residence kokkuleppe täitmine. Sooritus ei ole tehing ning seetõttu ei ole makse tegemist võimalik tühistada (3-2-1-115-07). Seega hagi on esitatud mittevastavate isikute vastu, kuna kostjad ei ole tehingu pooleks ega aktsiaseltsi Semiramis (pankrotis) võlausaldajad. Hageja seisukoht

  1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostjate kanda. Menetluse käik
  2. 09.04.2013 esitas hageja hagi tagamise taotluse, mille ringkonnakohus 10.04.2013 rahuldas ja seadis hagi tagamise korras Harju Maakohtu Tallinna linna kinnistusjaoskonna registriosa nr 6086601 neljandasse jakku kohtuliku hüpoteegi summas 100 000 (sada tuhat) eurot ning Harju Maakohtu Tallinna linna kinnistusjaoskonna registriosa nr 6086501 neljandasse jakku kohtuliku hüpoteegi summas 20 889, 94 (kakskümmend tuhat kaheksasada kaheksakümmend üheksa eurot ja üheksakümmend neli senti) eurot Aktsiaselts Semiramis (pankrotis) kasuks. Määrus jõustus 9.05.
  3. Ringkonnakohtu seisukoht
  4. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

§ 657

lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid

§ 654

lg 6 alusel.

§ 652

lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. 5 Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et apellandid on kaebuses korranud maakohtus esitatud vastuväiteid hagile ja neile kõigile on kohus piisava põhjalikkusega vastanud. Apellandid heidavad maakohtule ette tõendite ebaõiget hindamist. Ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetega ei nõustu.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 229

lg 1 kohaselt on tsiviilasjas tõendiks igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise. Maakohus tuvastas õigesti 107 505 euro 21 sendi kuulumise hagejale. Vaidlust ei olnud selles, et apellantidele kui aktsiaseltsi Semiramis lähikondsetele oli hageja arvelt eelnimetatud summa ulatuses tehtud rahaülekandeid. Kuna tagasivõitmise hagi esitatakse isiku vastu, kes on soorituse või tehinguga rikastunud, on hagi esitatud õigete isikute vastu. Apellantide seisukoht, et OÜ-l Boat Residence oli sõlmitud kokkulepe aktsiaseltsi Semiramis arvelduskonto kasutamiseks, ei muuda raha kuulumist. Maakohus luges õigesti raha ülekandmise hetkest raha hagejale kuuluvaks. Maakohus hindas õigesti hageja kirjalikke tõendeid ja kohaldas õigesti materiaalõigus norme, tuvastades võlausaldajate huvide kahjustamise ning PankrS § 109 lg 1 ja § 110 lg 1 p 2 kohaldamise eeldused. Maakohus tuvastas õigesti, et nimetatud summa 107 505 euro 21 sendi võrra oli pankrotivõlgniku vara vähenenud, mis kahjustas võlausaldajate huve ja et ülekanded olid tehtud kuue kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, mille tõttu eeldatakse, et apellandid teadsid tehingutega võlausaldajate huvide kahjustamisest. Maakohus on hinnanud

§ 232

lõikest 1 tulenevalt kõiki tõendeid seadusest tulenevalt kogumis, täielikult, igakülgselt ja objektiivselt ning otsustanud oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise väide on tõendatud või mitte. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad apellatsioonimenetluse kulud võrdsetes osades apellantide kanda

§ 171

lõike 1 alusel.

§ 174

lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 174

lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ulvi Loonurm Margo Klaar Kaupo Paal 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.