← Eesti

2-13-50926/4

Obsah (5)§ 430§ 428§ 150§ 168§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht 10.12.2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-50926 Tsiviilasi XXX, XXX hagi XXX v

) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Hagiavaldus on kohtule esitatud 29.10.

  1. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning elatist tasutakse kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1 ja 4). Pooled on kokku leppinud, et alates detsembrist 2013.a. tasub kostja elatist summas 177,50 eurot. Elatis tasutakse iga kalendrikuu
  2. kuupäevaks ette järgneva kalendrikuu eest, seega detsembris 2013 tasub kostja jaanuarikuu 2014 eest summas 177, 50 eurot. Elatise võlgnevuse katteks novembrija detsembrikuu 2013 eest kogusummas 320,00 eurot tasub kostja osamaksetena 40 eurot kuus alates 29.01.2014 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni 8 kuu vältel, so kuni 29.08.
  3. 2

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas

§ 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja XXX tasus 25.10.2013 riigilõivu 250,00 eurot Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumbriga 2900072123 ja selgitusega „riigilõiv hagiavalduse eest elatise tuvastamiseks ja elatise väljamõsitmise nõudes XXX vastu“. Seoses sellega, et poolte vahel sõlmiti kompromiss, kuulub

§ 150

lg 2 p 1 alusel tagastamisele pool hagi esitamiselt tasutud riigilõivust, so 125,00 eurot. Riigilõiv summas 125 eurot tuleb tagastada XXX arvelduskontole nr XXXXXXXXXX. Riigilõivu tagastab Riigi Tugiteenuste Keskus.

§ 168

lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.